2-10-33309/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-33309

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. mai 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-33309

Tsiviilasi

Omega

Invest OÜ

hagi

Anne

Kivimetsa

vastu

2209,21 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1661,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Omega Invest OÜ (RK 10866568; asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn);

hageja

esindaja

Kathy

Jürivete

(OÜ Incure

Inkasso

Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; telefon

619 1465; e-post kathy.jyrivete@incure.ee);

kostja Anne Kivimets

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ hagi Anne Kivimetsa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Anne Kivimetsalt Omega Invest OÜ kasuks 1788 (üks tuhat seitsesada

kaheksakümmend kaheks) eurot ja 80 senti, millest 1344,26 eurot on tagastamata

limiidisumma, 191,01 eurot viivis ja 253,53 eurot kahju.

3. Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ nõue Anne Kivimetsalt intressi 356,50 eurot ja

leppetrahvi 63,91 eurot väljamõistmiseks.

4. Jätta hageja menetluskuludest 81% Anne Kivimetsa kanda ja 19% Omega

Invest OÜ kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Välja mõista Anne Kivimetsalt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud 310

(kolmsada kümme) eurot ja 61 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Omega Invest OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Anne Kivimets võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

2(4)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi Anne Kivimetsa vastu 2209,21 euro

nõudes.

Asja

materjalidest

nähtuvalt

sõlmisid

kostja

ja

AS Sampo

Pank

29.08.2003

järelmaksulimiidilepingu nr 471JM0314810, millega kostjale võimaldati limiidi kasutamist

summas 10 000 krooni. Kostja kohustus limiidisumma tagastama 370 krooni suuruste igakuiste

maksetena hiljemalt 30.08.2006. Lepingupooled sõlmisid 19.07.2006 limiidilepingu lisa 1,

millega muudeti limiidisumma kuni 20 000 krooni ja kehtestati intressimäär 16% aastas. Kostja

kohustus limiidisumma tagastama 340 krooni suuruste igakuiste maksetena hiljemalt 19.07.2010.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis ütles pank 29.10.2008 lepingu üles, lugedes

limiidi tagastamise lõpptähtpäeva saabunuks 12.11.2008. Danske Bank A/S Eesti filiaal

(AS Sampo Pank õigusjärglane) loovutas 23.02.2009 nõude hagejale.

09.07.2010 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 34 566,81 krooni

(2209,21 eurot), millest 21 033,10 krooni (1344,26 eurot) on põhinõue, 5578,09 krooni

(356,50 eurot) intress, 2988,72 krooni (191,01 eurot) viivis, 3966,90 krooni (253,53 eurot) kahju

ja 1000 krooni (63,91 eurot) leppetrahv.

2. Kohus kohustas kostjat 14.10.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 50). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 19.04.2011 (tl 67). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

4. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

5. Hageja

esitas

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

29.08.2003

järelmaksulimiidilepingust nr 471JM0314810 (tl 12), 19.07.2006 limiidilepingu lisast 1 (tl 13),

kostja

kontoväljavõttest

(tl 14-32),

järelmaksulimiidilepingu

üldtingimustest

(tl 33-34),

29.10.2008 lepingu ülesütlemise teatest (tl 35), 26.02.2009 teatisest nõude loovutamise kohta

(tl 36) ja 03.03.2009 arvest nr 1297 teenustasu maksmiseks nõude kohtuvälise menetluse eest

(tl 37).

6. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

6.1 Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Hageja nõuab hagis (p 4.2) kostjalt intressi 5578,09 krooni (356,50 euro)

väljamõistmist

lepingu

üldtingimuste

p 4.1

ja 4.3

alusel

(tegelikult

p 3.1

ja 3.3).

3(4)

Järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste (tl 33) p 3.1 kohaselt arvestatakse intressi panga poolt

kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale

ja

kasutatavale

järelmaksulimiidi

summale

ning

lepingu

põhitingimustes

fikseeritud

intressimäärale (antud juhul 16% aastas). Üldtingimuste p 3.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni

järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni kliendi poolt.

Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 12.11.2008 (limiidi

tagastamise lõpptähtpäev) kuni 09.07.2010 (hagi koostamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu

kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi

laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha

kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-

st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Kuivõrd limiidileping öeldi 29.10.2008 teatisega üles (tl 35) ja

limiidi tagastamise lõpptähtpäev loeti 12.11.2008 saabunuks, siis on hageja kaotanud õiguse

intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks

ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja

intressinõue jätta rahuldamata.

6.2 Hageja nõuab hagis (p 4.5) kostjalt leppetrahvi 1000 krooni (63,91 eurot) väljamõistmist

lepingu üldtingimuste p 3.1.1 ja 3.2 alusel (tegelikult p 2.1.1 ja 2.2 alusel, mis samas viitab p-

le 2.1.2, mis aga iseenesest ei võimalda leppetrahvi rakendamist p-s 2.1.1 sätestatud kohustuse

rikkumise eest). Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist, et Riigikohus selgitas 14.01.2009

kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p-s 15,

et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS

§ 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi

väljamõistmiseks.

6.3 Hageja nõue kostjalt tagastamata limiidisumma, viivise ja kahju sissenõudmise osas kuulub

rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108

lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 402 alusel.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so

81% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses

hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 5000 krooni (319,56 eurot) ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest

5000 krooni (319,56 eurot), kokku seega 10 000 krooni (639,12 eurot).

Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega

mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1000 krooni

(63,91 eurot).

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 383,47 eurot (319,56 + 63,91).

4(4)

10. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 310,61 eurot (81% 383,47 eurost).

Kohtunik