2-11-5129/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-5129

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. mai 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS-i Tele2 Eesti hagi Valentina Mölsi vastu

126.82 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

63.41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS Tele2 Eesti (rk 10069046; asukoht Jõe 2,

Tallinn), esindaja: volikirja alusel Olavi Järve (e-post

olavi@rkm.ee )

kostja: Valentina Möls

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Valentina Mölsilt 27.10.2005 lepingu alusel põhivõlg 63.41 eurot ja viivis

63.41

eurot,

kokku

126.82

eurot

(ükssada

kakskümmend

kuus

eurot

ja

kaheksakümmend kaks senti) AS-i Tele2 Eesti kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Valentina Mölsilt AS-i Tele2 Eesti kasuks viivis 0,15% päevas

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Valentina Mölsi kanda; jätta muudest

AS-i Tele2 Eesti menetluskuludest 90% Valentina Mölsi kanda ja 10% AS-i Tele2 Eesti

enda kanda; jätta Valentina Mölsi menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Valentina Mölsilt menetluskulu 100.14 eurot (ükssada eurot ja neliteist

senti) AS-i Tele2 Eesti kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

2/3

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Ringkonnakohus

menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt

ebaõigesti

kohaldatud

materiaalõiguse

normi

või

on

selgelt

rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist.

14. Hageja on arvestanud viivist kokku summas 155.04 eurot, kuid heas usus tegutsedes

vähendanud viivisenõude 63.41 euroni, sidudes nõutava viivise suuruse põhivõla

suurusega. Arvestades eeltoodut ning asjaolusid, et hageja on arvestanud viivist rohkem

kui seadusjärgses määras ega ole tõendanud kahju olemasolu põhivõlga ületavas osas,

tuleb jätta välja mõistmata jooksev viivis TsMS § 367 alusel. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Riigikohtu praktikas on peetud

ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhinõuet, samuti on hageja ise pidanud

ebamõistlikuks nõuda viivist põhivõlga ületavas osas.

15. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

16. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu kokku 100.14 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

63.91 eurot; õigusabikulu 36.23 eurot).

Hageja

õigusabikulu

on

40.26

eurot.

Kuna

kohus

jättis

muudest

hageja

menetluskuludest kostja kanda 90%, tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu

36.23 eurot.

Hageja on palunud välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 54.84 eurot.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p-i 3

alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast

3/3

maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu rahuldamata 16.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55466.

Hageja esitas käesoleva hagiavalduse Tartu Maakohtule 08.02.2011, seega hiljem kui

üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub alus mõista kostjalt

hageja kasuks välja hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu.

Kohtunik