3-10-1680/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1680 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 9. novembri 2010. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. novembri 2010. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata taotlus asja edastamiseks Riigikohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Jerin esitas 24. juunil 2010 halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mõista 130 000 krooni. Kaebuse kohaselt tekkis kahju seoses sellega, et S. Jerin paigutati ühte kambrisse langetõbe põdeva isikuga, kellele ta osutas langetõvehoogude ajal meditsiiniabi. Lisaks mõjus kambri olukord S. Jerini psüühikale ning S. Jerin pidi hiljem võõrduma langetõbe põdeva isiku tõmblemisest omandatud tingrefleksist.

2. Tartu Halduskohtu 9. novembri 2010. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebus esitatud tähtaega rikkudes. S. Jerin esitas Tallinna Vangla direktorile 7. septembril 2009 taotluse 130 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ning vangla jättis taotluse 6. novembri 2009. a otsusega rahuldamata. S. Jerin sai Tallinna Vangla 6. novembri 2009. a otsuse kätte 9. novembril 2009. S. Jerinil tulnuks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul antud otsuse kättesaamisest ehk hiljemalt 9. detsembril 2009, kuid kaebus on esitatud üle poole aasta hiljem.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. S. Jerini määruskaebuses palutakse sisuliselt halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused:

a) Eesti esimese ja teise astme kohtud ei vasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-tes 6 ja 55 sätestatud tagatistele, mille tõttu puudub S. Jerinil tõhus kohtulik kaitse. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks Riigikohtule.

b) Kuna halduskohus tuvastas, et Tallinna Vangla jättis S. Jerini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, on täidetud VangS § 11 lg 8 tingimus.

c) Halduskohus on jätnud tähelepanuta RVastS § 17 lõike 3.

4. Tallinna Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohtu määrus õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. S. Jerin ei vaidlusta sisuliselt määruskaebuses fakti, et ta esitas kaebuse kahju hüvitamiseks rohkem kui pool aastat pärast selle esitamiseks HKMS § 9 lg-s 3 ja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. Mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei ole ta välja toonud. Kahju hüvitamisest keeldumise otsuses oli olemas vaidlustamisviide, milles selgitati õigust esitada otsusega mittenõustumisel kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel. See viide hõlmab ka HKMS § 9 lg-s 3 sätestatud 30-päevast tähtaega.

7. Tähtaja ennistamise seisukohalt on asjassepuutumatu väide, et kaebaja arvates ei vasta esimese ja teise astme kohtud EIÕK regulatsioonile. Taotlus asja saatmiseks otse Riigikohtule jääb rahuldamata, kuna sellist menetlustoimingut ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette. Tegemist ei ole pädevusvaidlusega HKMS § 11 lg 5 mõttes.

8. Vaidlust ei ole selles, et kahju hüvitamise nõue jäeti vastustaja poolt rahuldamata. Kaebajale ei olegi ette heidetud kohtueelse menetluse läbimata jätmist, vaid HKMS § 9 lg-s 3 ja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumist.

9. Asjakohane ei ole kaebaja viide RVastS § 17 lg-le 3. Selle sätte näol on tegemist üldnormiga kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kui isik on esitanud juba kahju hüvitamise nõude haldusorganile ja see jäeti rahuldamata, siis määravad kohtusse pöördumise tähtaja ära HKMS § 9 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2, mille kohaselt tuleb kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahju hüvitamisest keeldumisest.

10. Asjakohatu on ka väide, et kaebaja on jäetud ilma kohtusse pöördumise õigusest. Kaebajal oli õigus kohtusse pöörduda, kuid ta jäi sellest võimalusest ilma tänu enda viivitusele. Kohtusse pöördumiseks täpsema korra, sh tähtaegade kehtestamine ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene