2-11-16756/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-16756

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. mai 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-16756

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

hagi Andrei Šabanovi vastu 8300,65 euro nõudes

Tsiviilasja hind

7513,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088

Tartu; e-post hm@hm.ee), esindaja Kadi Mölder, e-post

kadi.molder@hm.ee;

kostja Andrei Šabanov

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Andrei

Šabanovi vastu.

2. Välja mõista Andrei Šabanovilt Eesti Vabariigi kasuks 8300 (kaheksa tuhat kolmsada)

eurot ja 65 senti (Rahandusministeeriumi konto nr 10220002255018 AS SEB Pank), millest

põhinõue on 7513,79 eurot ja intress 786,86 eurot.

3. Välja mõista Andrei Šabanovilt riigilõiv 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa)

eurot ja 89 senti riigituludesse.

Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema

konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-16756“) 15 päeva arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist

tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise

kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 179 lg 9).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

2(3)

Edasikaebamise kord

Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Andrei Šabanov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Andrei Šabanov sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank)

14.02.2003 õppelaenulepingu nr S030000280, mille alusel laenas pank laenusaajale kokku

110 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas.

Kuna laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank hagejalt

riigitagatise rakendamist. Hageja täitis panga ees oma kohustuse, mistõttu on hagejal tekkinud

nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa ulatuses kostja vastu.

Hageja on pöördunud võlgnevuse tasumiseks laenusaaja poole. Kuivõrd võlgnevust hagejale

tasutud ei ole, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 8300,65 eurot

(põhinõue 7513,79 eurot ja intress 786,86 eurot perioodi 18.03.2009 kuni 11.04.2011 eest).

2. Kohus kohustas kostjat 19.04.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale Olga Šabanovale

21.04.2011 edasiandmiseks kostjale (tl 21). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1

alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

3. Hageja esitas 17.05.2011 kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse märkimisega.

6. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕTÕLS) § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on käesoleva

seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt

Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva

seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud

tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni.

Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lg 2 järgi kui riik on HaS § 362 lg-s 1 toodud ulatuses

täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema

käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema

3(3)

käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa

tagastamata jäägilt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

7. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

14.02.2003

õppelaenulepingust nr S030000280, laenukonto liikumistest, 16.04.2008 laenusaajale väljastatud

maksegraafikust, 18.12.2008 panga teatistest laenusaajale, 27.01.2009 taotlusest riigitagatise

realiseerimiseks, õppelaenuvõlglaste nimekirjast 27.01.2009 seisuga, maksekorraldusest

kohustuse täitmise kohta ning hageja 19.02.2009 võlgnevuse teatistest kostjale (tl 5-16).

8. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 7513,79 eurot ja intress

786,86 eurot.

9. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest,

siis tuleb kostjalt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 798,89 eurot riigituludesse

(hagilt hinnaga 7513,79 eurot tasumisele kuuluv riigilõiv on 798,89 eurot).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik