3-11-988/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-988 Otsuse kuupäev 17.05.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aima Helberg´i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks – avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks (tuvastada avaldaja represseerituna viibimine Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s ajavahemikul 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a). Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2011 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja esindaja Aleksander Helberg. Kaasatud isiku esindaja Silvia Azojan. Resolutsioon Rahuldada avaldus. Tunnistada, et Aima Helberg viibis represseerituna asumisel Vene NFSV-s Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV- s ajavahemikul 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 16.06.2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aima Helberg esitas 14.02.2011.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse pensioni ümberarvestamiseks, Rahvusarhiivi poolt 11.02.2011.a väljastatud arhiiviteatise ja Eesti NSV Siseministeeriumi poolt 17.03.1989.a väljastatud õiendi. A. Helberg soovis, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvataks periood 1956.a kuni 1958. a, mil ta viibis represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s.

Pensioniamet vastas A. Helbergile 25.02.2011.a kirjaga nr 6.TA28-2/1289-2, milles märkis, et A. Helbergi poolt esitatud dokumentidega ei ole tõendatud periood 1956.a kuni 1958.a, mil tal ei olnud pärast asumiselt vabastamist võimalik asuda elama Eestisse. Antud perioodi tõestamiseks palus pensioniamet avalduse esitajal esitada pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-s 19 nimetatud dokumentaalne tõend, pöörduda staaži tõendamiseks kohtusse või annulleerida esitatud avaldus.

19.04.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Aima Helbergi avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodidel 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a ja 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a, mil ta viibis represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s.

Tartu Halduskohtu 21.04.2011.a kohtumäärusega võeti Aima Helbergi avaldus menetlusse.

AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Avalduse kohaselt saadeti Aima Helberg 25.03.1949.a asumisele Jakuutia ANSV-sse. Öeldi, et see on alatiseks ja jäädavalt. Samuti öeldi, et kui ta abiellub venelasega, siis elutingimused paranevad. Avaldaja abiellus, kuid töötas vilgukivi kaevanduses edasi. Talle öeldi, et paremate tingimuste jaoks peab ka laps olema ja nii sündis 11.08.1953.a poeg Aleksander Helberg. Siis sai avaldaja perekonnanimeks Djudjukina. 1956.a suvel lubati avaldaja koos lapsega Eestisse puhkusele kümneks päevaks. Ta soovis teada, kas ta saaks koju jääda, kuid talle öeldi, et see on võimatu, sest ta on tähtajalisel puhkusel, nagu teised, kelledel on venelastega lapsed. Avaldaja sõitis Siberisse tagasi. 1957.a hakati inimesi rehabiliteerima ja lubati Eestisse tulla. Avaldajale öeldi, et teda on juba 1956.a rehabiliteeritud. Ta arvas, et võib ära sõita, aga ei võinud, sest nendel, kes olid venelasega abielus, oli vaja Moskva luba, millele pidi veel nõusoleku andma kohalik, st Jakuutia võim. Avaldaja sai lõpuks loa 1958.a veebruaris ning seega lõppes tema Siberis asumisel olemine 1958.a talvel. Veebruaris 1958.a asus avaldaja tööle Tartus.

Aima Helberg soovib, et kohus tuvastaks tema soodustingimustel pensioniõigusliku staaži ajavahemikel 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a ja 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a.

KAASATUD ISIKU ARVAMUS

Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet esitas kohtule kirjaliku arvamuse A. Helbergi avalduse osas, milles märkis alljärgnevat.

Kaebaja palub tuvastada asumisel viibimise aeg 01.03.1956.a kuni veebruar 1958.a, kuna nimetatud asjaolu tõendavad dokumendid puuduvad.

Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud.

Eeltoodust tulenevalt leidis kaasatud isik, et avaldajal on õigus pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks halduskohtusse, kuid seisukoha pensioniõigusliku staaži tuvastamise kohta saab kaasatud isik anda peale avaldaja selgituste ära kuulamist kohtuistungil.

Kohtuistungil märkis kaasatud isiku esindaja, et 1956.a veel passe ei antud, kui lubati Eestisse puhkusele tulla, anti välja ajutine pass või reisidokument, nii hoiti inimesi kinni. 1962.a tuli Venemaa passi kohustus. Võib arvestada Linda Kuriku kirjalikke ütlusi. Aima Helbergi asumisel oldud aeg on tõendatud õiendiga nr 404, so 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a ja seega kohtuotsusega ei ole vaja seda hakata tuvastama. Käesoleva asja raames olevate tõendite alusel saab lugeda tõendatuks, et ta viibis asumisel Jakuutias 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Avaldus tuleb rahuldada alljärgnevate tõendite ja tunnistaja ütluste alusel.

Aima (Aime) Helberg on sündinud 12.04.1925.a Võsiveres, Eestis. Eesti NSV Siseministeeriumi 17.03.1989.a õiendi nr 404 kohaselt oli A. Helberg kohtuväliselt välja saadetud Eesti NSV-st Tartu linnast, Veski tn 37-2 ja viibis asumisel alates 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a Irkutski oblastis Bohanski rajoonis ja 13. aprillist Jakuutia ANSV-s Aldanski rajoonis. Eesti NSV 01.12.1988.a seaduse „Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940 – 1950ndail aastail“ alusel on avalduse esitaja rehabiliteeritud (tl 6).

Avaldaja on esitanud Lõuna Pensioniameti Tartu büroole 14.02.2011.a avalduse pensioni ümberarvutamiseks, Rahvusarhiivi poolt 11.02.2011.a väljastatud arhiiviteatise ja Eesti NSV Siseministeeriumi poolt 17.03.1989.a väljastatud õiendi.

Lõuna Pensioniameti Tartu büroo leidis, et ei ole tõendatud asumisel viibimine perioodil 1956.a kuni 1958.a.

Seda, et Aima (Aime) Helberg (Djudjukina) oli Irkutski oblastis ja Jakuutia Autonoomse Vabariigi Aldanski (Aldani) rajoonis aastatel 1956 – 1958, teatas tunnistaja Enno Patska. Ta teatas, et avaldaja käis aastal 1956 koos pojaga mõneks nädalaks Eestis puhkusel ja aprillis 1956.a läks Irkutskisse tagasi, sest nad pidid seal olema määratud aja lõpuni, so kuni 1958.a. Eestisse tulid nad lõplikult 1958.a, said Rõhule oma kodu. Avaldaja asus tööle Tartu Piimakombinaadi Rõhu tsehhi. Tema poeg Aleksander hakkas koolis käima. Aima abiellus Siberis ja sai perekonnanimeks Djudjukina. Jaanuaris 1958.a tulid nad Eestisse tagasi, mis kuupäeval, seda ei mäleta, kuid veebruaris ta juba töötas. Aima tuli tagasi koos pojaga, tema abikaasa jäi Irkutskisse (tl 50).

Tartu Maa-arhiivi 06.05.2011.a arhiiviteatises nr 18-7-5.11/BI-393-2 (tl 44) on märgitud, et Aleksander Helberg (avaldaja poeg) asus Eestisse Ulila külanõukogusse elama 1958.aastal. Ta elas Karl Jaani p Helbergi majapidamises alates 01.12.1958.a kuni 1961.a, mil ta asus elama Rõhule. Aleksander Djudjukini täpset sissekirjutamise aega ja eelmist elukohta ei ole majapidamisraamatusse märgitud. Tema suhtes perekonnapeaga on märgitud tütrepoeg. Majapidamisraamatuid täideti kord aastas, kas 01.01. või 01.12. seisuga.

Linda Kurik (tl 4) teatas kohtule, et ta oli Aima Helbergi (siis Djudjukina) ja tema poja Aleksander Helbergiga (siis Djudjukin) asumisel Jakuutia ANSV-s, Aldanski rajoonis. Nad käisid 1956.aastal Eestis puhkusel, aga pidid tagasi tulema ja edasi olema. L. Kurik sai loa Eestisse tulla juunis 1957.aastal, kuid Aima Helberg jäi koos pojaga edasi Jakuudi ANSV-sse, Aldani rajooni. Nemad said Eestisse tulemise loa aastal 1958, mil nad ka tulid Eestisse.

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lg 1 p 4 alusel arvestatakse represseeritud isiku pensioniõigusliku staaži hulka vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse.

Sama paragrahvi lõikega 2 on sätestatud, et pensioniõigusliku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 19 alusel on õigusvastaste repressioonide aega tõendavad dokumendid: 1) rehabiliteerimistunnistus; 2) muu dokument, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi teatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega.

Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud.

Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega on tuvastatud, et Aima Helberg asus alates 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutias.

Periood 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a on dokumentaalselt tõendatud ja kohtu poolt tõendamist ei vaja.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 ja ülaltoodud tõenditest kogumikus, kuulub avaldus rahuldamisele.

Tamara Hristoforova kohtunik