2-10-66120/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66120 Tsiviilasi EEAS-i hagi KS vastu võla nõudes Hagi hind 569,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EEAS (registrikood XXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Karin K (XXX); Kostja: KS(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KS võlgnevus 603,66 eurot EEAS-i kasuks.

3. Tagaseljaotsus on p 2 osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista KS menetluskulu summas 141,80 eurot EEAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud kliendilepingust ning seadmete kasutuslepingutest tuleneva põhivõla summas 539,24 eurot, sissenõudekulu 30,23 eurot ja viivise 34,19 eurot, kokku 603,66 eurot.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.04.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kättetoimetamisteatisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg

5 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 131,02 eurot järgmiselt: 15,98 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 115,04 eurot hagimenetluses tasutud riigilõiv. Lisaks on käesoleva tsiviilasja raames kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel ning selleks on hageja tasunud kohtu deposiiti kohtutäituri tasu 26,76 eurot, mis on kohtutäiturile välja makstud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 115,04 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kohus on kasutanud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohtutäituri abi ja hageja on selleks kohtu deposiiti tasunud 26,76 eurot ning kohtutäiturile on menetlusdokumentide kättetoimetamise eest nimetatud summa välja makstud, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 09.10.2009 määrusega tsiviilasjas 2-07-32117 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 09.11.2009 Käesolevas asjas on hagi esitatud 27.12.2010, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud kulude väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 141,80 eurot.

Tiia Mõtsnik Kohtunik