2-11-14111/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-14111

Tsiviilasi

Osaühingu P pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing P(registrikood xxx, asukoht xxx)

Võlgniku juhatuse liige AN

Ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt

Kohtuistungi toimumise kuupäev

18. aprill 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühingu P(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing P ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühingu P likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Uno Feldschmidtile.

4. Pärast Osaühingu P kustutamist äriregistrist vabastada Uno Feldschmidt ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata Osaühingu Pdokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige AN

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Uno Feldschmidti töötasuks 912 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 300 eurot, kokku 1 212 (üks tuhat kakssada kaksteist) eurot.

7. Välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt ANilt (isikukood XXX) ajutise halduri

tasu koos sotsiaalmaksuga 1 212 eurot Uno Feldschmidti kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing Pesitas 28.03.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli

karusnahast ja nahast rõivaste müük ja nahktoodete hulgimüük. Avalduse esitamise ajaks on

võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Harju Maakohtu 31.03.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Osaühingu Pajutiseks pankrotihalduriks Uno Feldschmidti.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Uno Feldschmidt esitas 14.04.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

koosneb võlgniku käibevara seisvatest kaubajääkidest, kokku jääkväärtuses 1087,40 eurot.

Põhivarana on kasutatud mööblikomplekt hinnaga 127,82 eurot. Seega saab väita, et võlgnikul

realiseeritav vara puudub, kuna olemasoleva vara realiseerimise kulud võivad osutuda

suuremaks sellelt saadavast tulust. Kohustusi on võlgnikul 40 537,65 euro ulatuses. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

peab ajutine haldur üldist majanduslangust. Analüüsi tulemusel jõudis ajutine haldur

järeldusele, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see

nõuab suuri investeeringuid. Samuti ei ole antud olukorras võimalik saada täiendavaid

käibevahendeid. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või

toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele

asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Puudub võimalus esitada nõuet juhatuse liikmete

vastu. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb Osaühingu

Ppankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada Osaühingu Ppankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 912 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 300 eurot, kokku 1 212 eurot. Võlgnik ajutise

halduri aruandele ja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et

võlgniku juhatuse liige AN on valmis solidaarselt võlgnikuga hüvitama ajutise halduri tasu ja

kulutused.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Uno Feldschmidti arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu

Ppankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul Pon

kohustusi 40 537,65 euro ulatuses ning realiseeritav vara, mille arvelt pankrotimenetluse

kulusid katta, puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks

kuriteo

tunnustega

tegu

või

raske

juhtimisviga.

Samuti

ei

esine

Osaühingu

Ppankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust

leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu Ppankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada,

pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

18.04.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu Ppankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda Osaühingu Ppankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 880 eurot 14

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku

kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu Ppankrotimenetluse kulusid

deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna Osaühingul Pei ole realiseeritavat vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning Osaühingu

Ppankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis

on

põhjendatud

lõpetada

Osaühingu

Ppankrotiavalduse

menetlus,

pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele ANile

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 9,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 912 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 300 eurot, kokku 1 212 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu

suurusele vastu vaielnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku juhatuse liige AN on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku

juhatuse liikmelt Uno Feldschmidti kasuks välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 1 212

eurot.

Viivi Villemson