2-10-39290/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. mai 2011.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-10-39290

Tsiviilasi

HEOÜ hagi Osaühingu F vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9 586,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: HEOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Tiiman

(e-post: menetlus@glimstedt.ee)

Kostja: Osaühing F (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada

HEOÜ

hagi

Osaühingu

F

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Osaühingult F võlgnevus 18 287,20

eurot (kaheksateist tuhat kakssada kaheksakümmend

seitse eurot ja 20 senti) HEOÜ kasuks.

3. Välja mõista Osaühingult F menetluskulu 1 258,67

eurot (üks tuhat kakssada viiskümmend kaheksa eurot

ja 67 senti) HEOÜ kasuks.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt (1 258,67 eurot)

tuleb

Osaühingul

F

tasuda

tagaseljaotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

12.08.2010.a esitas HEOÜ Harju Maakohtusse hagi Osaühingu F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 01.06.2008.a – 31.07.2008.a osutatud

teenuste eest 02.08.2008.a väljastatud arve nr 151 alusel põhivõlgnevus 8 700,46 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 8 700,46 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulu

1 500,00 eurot. 14.04.2011.a esitatud avalduses vähendas hageja võlgnevuse sissenõudmisega

tekkinud kulu nõuet 886,28 eurole. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 18 287,20 eurot.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 958,67

eurot ja õigusabi kulud 834,17 eurot.

Kostja sai hagimaterjalid kätte TsMS § 323 lg 1 ja 2 alusel 07.01.2011.a. Kostja kohtu

määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619, mille

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lõike 2 ja § 76 lõike 1 alusel on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise

korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 18 287,20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 958,67

eurot ja õigusabi kulud 834,17 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et õigusabi väljamõistmine 834,17 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades,

asja keerukust ja asjaolu, et tsiviilasjas toimus vaid kirjalik menetlus, peab kohus

põhjendatuks kostjalt välja mõista õigusabi kulu 300 eurot.

Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu 1 258,67 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: