Legislator Case Law & Legislation
2-10-65199/4 AI generated

2-10-65199/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-65199/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65199 Tsiviilasi Swedbank AS hagi EP vastu 1 024,60 euro ning intressi ja viivise saamiseks Hagi hind 947,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marge G (marge.goldberg@swedbank.ee); Kostja: EP(isikukood XXX, elukoht XXX). Resolutsioon

Legislator headnote

AI generated

2-10-65199/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 21.12.2010 hagi EP vastu 1 024,60 euro, intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 024,60 eurot, intressi 64,42 eurot ja viivise 117,13 eurot, kokku 1 206,15 eurot ning alates 21.12.2010 viivis osaliselt protsendina protsendina (võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras) põhinõudelt (vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 939,50 eurot ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 76,69 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

Keywords

AI generated
bank charges damage to credit long-term credit credit policy free credit disputed claim
AI generated
2-11-12987/13
23. märtsil 2011 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.09.2008 krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt kaarditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ja andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad krediidilepingu üldtingimused ja hinnakiri, milliste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Kostja ei täitnud krediitkaardi tingimustes sätestatud kohustust tagada kaardikontol kohustuse tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 30.04.2010 lepingu ülesütlemise teate.
2-11-6945/3
Jätta AS-i Nordea Bank Finland Plc poolt kantud põhjendatud menetluskulud AM kanda.
2-09-61061/2
märts 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61061 Tsiviilasi AS Swedbank hagi RT vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Hagi hind 15 645,59 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - AS Swedbank (endine AS Hansapank ); Hageja esindaja – Elis Vija Kostja – RT(isikukood xxx, aadress xxx) Resolutsioon
2-10-13182/3
Jätta Bank DnB NORD A/S poolt kantud põhjendatud menetluskulud CMK kanda.
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65199 Tsiviilasi Swedbank AS hagi EP vastu 1 024,60 euro ning intressi ja viivise saamiseks Hagi hind 947,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marge G (marge.goldberg@swedbank.ee); Kostja: EP(isikukood XXX, elukoht XXX). Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt EP hageja Swedbank AS kasuks

1 024,60 eurot, intress 64,42 eurot ja viivis 117,13 eurot, kokku 1 206,15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt EP hageja Swedbank AS kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt võlgnevuselt viivis osaliselt protsendina võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seisuga 02.05.2011 0,02% päevas) tasumata põhinõudelt (seisuga 02.05.2011 939,50 eurot) alates 21.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista kostjalt EP hageja Swedbank AS kasuks määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt võlgnevuselt viivis osaliselt protsendina võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seisuga 02.05.2011 0,02% päevas) tasumata põhinõudelt (seisuga 02.05.2011 76,69 eurot) alates 21.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on p-de 2-4 osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Swedbank AS poolt kantud põhjendatud menetluskulud EP kanda.

2. Välja mõista kostjalt EP hageja Swedbank AS kasuks menetluskulu 282,41 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 21.12.2010 hagi EP vastu 1 024,60 euro, intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 024,60 eurot, intressi 64,42 eurot ja viivise 117,13 eurot, kokku 1 206,15 eurot ning alates 21.12.2010 viivis osaliselt protsendina protsendina (võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras) põhinõudelt (vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 939,50 eurot ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 76,69 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kohtutäituri poolt kätte toimetatud 31.03.2011.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ja väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja eluvõi äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtutäituri poolt tagastatud väljastusteatest nähtuvalt keeldub kostja ust avamast ning menetlusdokumendid on jäetud kostja postkasti 31.03.2011. Seega on menetlusdokumendid vastavalt TsMS §-ile 325 kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud ning hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 255,65 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Käesoleva tsiviilasja raames on hageja tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 26,76 eurot. Nimetatud summa on kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäiturile välja makstud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26,76 eurot.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 282,41 eurot.

Tiia Mõtsnik Kohtunik