2-11-7519/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-7519

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. aprill 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-7519

Tsiviilasi

Time Finans AB hagi Vello Kuldsepa vastu 2387,95 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

1597,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 55158-1041;

asukoht Eestis Aia 7, 10111 Tallinn);

hageja

esindaja

Kathy

Jürivete

(OÜ Incure

Inkasso

Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post

kathy.jyrivete@incure.ee);

kostja Vello Kuldsepp

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Time Finans AB hagi Vello Kuldsepa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Vello Kuldsepalt Time Finans AB kasuks 1689 (üks tuhat kuussada

kaheksakümmend üheksa) eurot ja 73 senti, millest 1455,36 eurot on põhinõue ja

234,37 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.04.2011 seisuga.

3. Jätta hageja menetluskulud 71% ulatuses Vello Kuldsepa kanda ja kostja

menetluskulud 29% ulatuses Time Finans AB kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(5)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-7)

22.02.2011 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt arvutivõrgu lehekülje

vahendusel 15.01.2008 ja 04.08.2008 eralaenu vastavalt 20 000 krooni ja 5000 krooni. Hageja

kandis taotletud laenusummad kostja arvelduskontole 21.01.2008 ja 08.08.2008. Kostja kohustus

laenu

tagastama

igakuiste

maksetena

vastavalt

eelnevalt

hageja

poolt

saadetud

makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud

üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist.

18.02.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 2387,95 eurot, millest

1560,70 eurot on põhinõue, 790,16 eurot intress perioodi 22.04.2009 kuni 18.02.2011 eest ja

37,09 eurot kahju. Hageja on lähtunud intressi arvestamisel nii lepingus fikseeritud

intressimäärast 24% aastas kui alates 22.04.2009 toimunud intressi määra muudatusest 27,6%

aastas. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis sõlmis ta inkassofirmaga

käsunduslepingu. Hageja kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus

79,56 eurot, millest hageja palub välja mõista 37,09 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2387,95 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopia eralaenu tingimustest (tl 8), 15.01.2008 esitatud laenutaotluse

rahuldamise kinnitusest koos maksekorraldusega taotletud summa kostja kontole kandmise kohta

ja makseblankettidest (tl 9-17), 04.08.2008 esitatud laenutaotluse rahuldamise kinnitusest koos

maksekorraldusega taotletud summa kostja kontole kandmise kohta ja makseblankettidest (tl 18-

24, 26, 28), lepingu ülesütlemise teatest (tl 29), meeldetuletusest (tl 30), teatisest nõude

loovutamise kohta (tl 31) ja 30.04.2009 nõudekirjast (tl 32).

Kostja vastus hagile (tl 42)

Kostja kirjalikus vastuses hagile ei tunnistanud 2387,95 euro suurust nõuet. Kostja väitel on

tegelik põhinõue 1056,76 eurot. Samuti on pooled leppinud kokku intressis määraga 24% aastas.

Kostja märgib, et teatas hagejale 2009. aastal, et ta on sundpuhkusel ega jõua laenu tagasi maksta

rohkem kui 200 krooni kuus, kuid seda oli hagejale vähe. 2010. aastal jäi kostja töötuks,

teavitades ka sellest hagejat. Praegu käib kostja tööl ja tema neto töötasu on 242 eurot kuus,

millest eluasemekulu on 187 eurot ja transpordikulu 40 eurot. Kostja selgitab, et ta ei ole oma

kohustusest kõrvale hoidunud, vaid tal ei olnud majanduslanguse tingimustes võimalik tööd

leida. Kostja on nõus tasuma hagejale igakuiselt 12,78 eurot.

Kostja lisas vastusele koopiad maksekorraldustest (tl 43-55) ja Eesti Töötukassa 12.01.2010

otsusest (tl 56-57).

Hageja nõude täpsustus ja seisukoht kostja vastuse osas (tl 64-65)

Hageja ei nõustunud kostja väitega, et põhinõude suurus on vale ning et hageja ei ole arvestanud

kostja poolt tasutud makseid. Kostja esitatud maksekorraldustes nähtuvad maksed kajastuvad

kõik hagi lisaks olevatel makseblankettidel, samuti on põhinõudest arvestatud maha hilisemad

maksed summas 15,99 eurot.

Hageja palub hagis esitatud intressinõude asendada viivisenõudega, mille suurus 12.04.2011

seisuga on 252,17 eurot. Eeltoodust lähtudes palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja 1560,70 eurot põhinõude, 252,17 eurot viivise ja 37,09 eurot kahju katteks, kokku

seega 1849,96 eurot.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses.

2. Vaidlus puudub selles, et hageja on rahuldanud kaks kostja laenutaotlust (tl 9, 18) ning

kandnud kostja kontole 21.01.2008 20 000 krooni ja 08.08.2008 5000 krooni (tl 10, 19).

3(5)

Nimetatud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimustest nähtuvalt (tl 8) kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja

laenusumma) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel. Poolte vahel ei ole

vaidlust ka selles, et kostja rikkus oma kohustusi (nähtub makseblankettidelt tl 28-30), mistõttu

ütles hageja 22.04.2009 lepingu üles, loovutades talle kuuluva nõude inkassobüroole võla

sissenõudmiseks (tl 31).

3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena

1560,70 eurot (24 419,65 krooni). Kostja väitel on põhinõue tegelikult 1056,76 eurot

(16 534,70 krooni).

Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 43-55) nähtub, et kostja on lepingust

tulenevate kohustuste katteks tasunud hagejale summas 7236 krooni, sellest lepingu kehtivuse

ajal 6986 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud makseblankettidelt (tl 11-17, 20-24, 26, 28-31)

nähtub, et kostjal on jäänud hagejale tasumata 22.01.2009, 22.02.2009 ja 22.03.2009 arved

(tl 26, 28, 29). 22.01.2009 seisuga oli kostja kohustuse suurus hageja ees 23 021,43 krooni

(23 794,43 – 773), mis on põhinõude suuruseks. Kuni lepingu ülesütlemiseni on hageja

arvestanud põhinõudelt intressi kogusummas 1518,43 krooni (494,96 + 505,60 + 517,87) ja

nõudnud kostjalt meeldetuletustasu summas 130 krooni (2 × 65), kokku seega 1648,43 krooni.

Intressi ja meeldetuletustasu näol on tegemist kõrvalnõuetega, mis koos põhinõudega

moodustavad aga koguvõlgnevuse 24 669,86 krooni (23 021,43 + 1648,43) (tl 30, 31).

Peale lepingu ülesütlemist 22.04.2009 on kostja tasunud hagejale veel kokku 250 krooni (tl 52,

54, 55), mis tuleb põhinõudest maha arvata. Seega võlgneb kostja hagejale põhinõudena

22 771,43 krooni (23 021,43 – 250), mis on 1455,36 eurot.

Kuna kostjal oli hagejaga sõlmitud lepingute alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise

kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 1455,36 eurot põhinõude katteks.

5. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt 12.04.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 252,17 euro väljamõistmist. Viivise arvutamisel on hageja

lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist koguvõlgnevuse (24 669,86 krooni)

sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse täpsustuse koostamiseni.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma.

Kohus märgib, et hageja viivisenõue seadusjärgses määras ei ole kostjat ebamõistlikult

kahjustav. Viivise rakendumine on sõltunud vaid kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine).

4(5)

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajal

23.04.2009 kuni 30.06.2009 oli seadusjärgne viivisemäär 9,5% aastas. Alates 01.07.2009 kuni

käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Kuivõrd kohus leidis kohtu põhjenduste

p-s 4, et põhinõude suuruseks lepingu ülesütlemise ajal oli 23 021,43 krooni, siis tuleb viivist

arvestada nimetatud summalt, mitte kogu võlgnevuselt 24 669,86 kroonilt nagu on arvestanud

hageja. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi

tasumisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja poolt põhinõude osalist

tasumist peale lepingu kehtivust esitab kohus viivise arvestuse järgmiselt:

Võlgnetav

summa

kroonides

Periood

Viivise

määr

Päevade

arv

Arvutuse käik

Viivis

kroonides

23 021,43

23.04.09-30.06.09

9,5%

23 021,43 × 9,5% × 69 / 365

413,44

23 021,43

01.07.09-16.08.09

8%

23 021,43 × 8% × 47 / 365

237,15

22 871,43

17.08.09-10.10.09

8%

22 871,43 × 8% × 55 / 365

275,71

22 821,43

11.10.09-17.12.09

8%

22 821,43 × 8% × 68 / 365

340,13

22 771,43

18.12.09-12.04.11

8%

22 771,43 × 8% × 481 / 365

2400,67

Seega on 12.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3667,10 krooni, mis on

234,37 eurot ja milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

6. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 37,09 eurot. Hagiavalduse

kohaselt seisneb kahju inkassofirmale käsunduslepingu alusel makstud teenustasus nõude

kohtuvälise menetluse eest.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab küll

kahju tekitanud isikult nõuda inkassokulude hüvitamist, kuid eeldusel, et on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 79,56 eurot, millest hageja nõuab 37,09 eurot,

ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu, milles

lepingupooled leppisid kokku nõude kohtuvälise menetluse teenustasus, ei tõenda, et hagejale

nimetatud summa ulatuses ka kahju tekkis.

Inkassokulude hüvitamine on põhjendatud juhul, kui kulud on mõistlikud VÕS § 128 lg 3

mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud,

ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kohus leiab,

et hageja poolt kohtuväliselt inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumisel oli tegemist

hageja lepinguvabaduse teostamisega. Hageja ei ole kohtu arvates teinud omapoolselt mõistlikult

vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks

inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada

seda, et tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava

kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa kohtu arvates hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks

VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt kahju 37,09 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

7. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1689,73 eurot,

millest 1455,36 eurot on põhinõue ja 234,37 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 12.04.2011

seisuga.

5(5)

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja nõude 71% ulatuses

(1689,73 eurot 2387,95 euro suurusest nõudest), jätab hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja

kanda ja kostja menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik