2-10-37524/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-37524

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2011, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-37524 Tsiviilasi, hageja nõue K Z ja V Z hagi V Z vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: K Z (isikukood: XXX) Hageja II: V Z (isikukood: XXX) Kostja: V Z (isikukood: XXX) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta K Z ja V Z hagi V Z vastu läbi vaatamata.

2. Menetluskulud (v.a riigi õigusabi kulud) jätta hagejate kanda.

3. Kostja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

K Z ja V Z esitasid 23. augustil 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse V Z vastu elatise nõudes. Hagiavalduse esitas laste nimel Sillamäe Linnavalitsus. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu määrusega lapsed V Z ja K Z ära võetud V Z ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Kostja esitas 24. septembril 2010 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotlus oli rahuldatud ning kostjale oli antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

2-10-37524

2(2)

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui esindaja ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Perekonnaseaduse (PKS, kehtinud kuni 01. juulini 2010) § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Juulini 2010.a. kehtinud PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 järgi võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 lg 1 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.

Uue PKS (kehtib alates 01. juulist 2010) § 215 alusel alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.

Kohus tuvastas, et K Z ja V Z ei ole eestkostjat kohtu poolt määratud. Seega ei ole uue PKS järgi Sillamäe linnal kui laste eestkosteasutusel perekonnaseadusest tulenevalt õigust täita eestkostja ülesandeid ja esindada laste huve.

PKS § 171 lg 1 alusel kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PKS § 176 lg 1 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

Tartu Ringkonnakohtu 22. veebruari 2010 määrusega võttis kohus laste emalt V Z lapsed ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta. See tähendab, et laste vanemal V Z on laste suhtes hooldusõigus. Kui vanemal on hooldusõigus, on tal ka esindusõigus ning ei ole alust uue perekonnaseaduse järgi eestkostja määramiseks. Seega ei saa antud juhul Sillamäe Linnavalitsus täita eestkostja ülesandeid ning Linnavalitsusel puudub laste esindusõigus. Kuna Sillamäe Linnavalitsus ei ole laste esindaja, ei saa tema ka laste nimel hagiavaldusega kohtusse pöörduda.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

2-10-37524

3(2)

TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kostjale oli antud riigi õigusabi, tuleks riigi õigusabi kulud kohustatud isikult välja mõista riigi kasuks.

TsMS § 180 lg 7 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna kohus oleks pidanud keelduma hagi menetlusse võtmisest (kuna ka hagi esitamise ajal ei olnud Sillamäe linnal laste esindusõigust), siis peab kohus õiglaseks jätta riigi õigusabikulud riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik