2-10-836/43 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-10-836 Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

E. R.`i avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistung 08.aprill 2011 Menetlusosalised

Avaldaja: E. R. (IK xxx, xxx )

Puudutatud isik: A. N. (IK xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx)

Puudutatud isik: A. N. (IK xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Veljo viilol

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017)

Eestkosteasutuse esindaja: M. T. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. R.`i avaldus.

2. Määrata A. N. (IK xxx) elukohaks avaldaja E. R.´i igakordne elukoht.

3. Määrata kindlaks lapse ja vanema (isa) suhtlemiskord selliselt, et puudutatud isikul

A. N.l on õigus kohtuda ja suhelda poja A. N.ga igal teisipäeval võttes lapse lasteaiast kuni kella 21.00 (hiljemalt), mil avaldaja E. R. tuleb lapsele järgi ning üle nädala reedeti võttes lapse lasteaiast enda juurde ööbimisega kuni laupäeva kella 18.00, mil avaldaja tuleb lapsele järgi.

4. Jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni kehtima Viru Maakohtu 27.04.2010 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu „Mitte lubada A. N.´l võtta alaealist last A. N. lasteaiast „xxx-xxx“ xxx ära ilma eelneva E. R.`i nõusolekuta“.

5. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isiku A. N. menetluskulud tema enda kanda. Alaealisele lapsele osutatud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

6. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest

ASJAOLUD

E. R. esitas Viru Maakohtule avalduse lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku A. N. kooselust sündinud xxx.a poeg A. N.. Alates 2009.a vanemad koos ei ela ning nende ühine laps elab avaldaja juures. Avaldaja ja A.

N. leppisid eelnevalt kokku, et laps A. N. on isaga kella 7.00 kuni 18.00-ni. Puudutatud isik kasutas avaldaja suhtes vägivalda ja tekitas füüsilist valu, kui avaldaja läks lapsele kokkulepitud ajal järgi. Alates detsembrikuust 2009 käib laps xxx lasteaias „xxx-xxx“. Puudutatud isik võtab lapse avaldajaga mitte kokku leppides lasteaiast ära ja viib enda koju. Tihti on olukordi, kus puudutatud isiku poolt last tagasi tuues on laps haige, vihane ja psüühiliselt alla surutud. Avaldaja leiab, et laps on liiga väike, et taluda pidevalt erinevate elukeskkondade vahetumist. Avaldaja on teinud Ida Politseiprefektuurile korduvaid väljakutseid, et laps puudutatud isiku käest kätte saada. Puudutatud isiku aegajaline käitumine on agressiivne, mis kohati vallandus vägivallatsemisega avaldaja suhtes. Avaldaja palub määrata lapse elukohaks tema elukoht ning määratleda lapse ja isa vaheline suhtlemiskord selliselt, et puudutatud isik ei või iseseisvalt lapsega lahkuda avaldaja (ema) elukohast ja /või lasteasutusest lapse 7-aastaseks saamiseni.

PUUDUTATUD ISIKU A. N. SEISUKOHT

Puudutatud isik A. N. esitas 04.02.2010 avalduse suhtes seisukoha, milles kohaselt on laps mitmeid tööja ööpäevi viibinud tema kodus. Poeg, nagu lapsed ikka, on olnud haige, kuid puuudutatud isik on last haigestumiste ajal hooldanud, käinud lapsega arstil. Asjaolu, et puudutatud isiku suhtes on algatatud väärteomenetlus, ei oma tema ja poja suhete osas tähendust. Avaldaja väidetel, et puudutatud isik võib olla agressiivne, ei ole mingit alust. Samas on avaldaja sõbrad/tuttavad puudutatud isikule teinud ähvarduskõnesid. Avaldaja väidete, et lapse vanust arvestades, ei ole lapsel tervislik viibida isa (puudutatud isiku) elukohas, kus valitseb niiskus ja korralagedus ning, et isal puuduvad kogemused ja oskused väikese lapse eest hoolisemiseks, näol on tegemist halvustamisega. Avaldaja ei ole ise lapse tervisesse tõsisest suhtunud (jätnud lapse haiglasse vanaemaga, kirjutanud lapse soovitatust varem välja) Puudutatud isik on lapse lasteaiast võtmiseks ja enda koju viimiseks alati kas emaili saatnud või helistanud. Ta ei näe põhjust, miks ta peaks lapsega kohtuma ainult ema elukohas või lasteasutuses. Igasugune katse lahutada laps vanemast avaldaja naeruväärsete argumentide põhjal on jõhker vägivald. Puudutatud isik palub mitte arvestada avaldaja väiteid , mis puudutavad tema ja avaldaja suhteid nende ebaolulisuse tõttu. Puudutatud isik palub anda talle poja A. N. hooldusõigus ja määrata lapse elukohaks tema elukoht. Samuti palub ta määrata suhtlemiskord lapsega järgmiselt: jätta emale õigus kohtuda lapsega igal ajal.

ASJA KÄIK

Viru Maakohtu 27.aprilli 2010 määrusega oli E. R.`i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldatud osaliselt ja mitte lubatud A. N.´l võtta alaealist last A. N. lasteaiast „xxx-xxx“ xxx ära ilma eelneva E. R.`i nõusolekuta.

Tartu Ringkonnakohtu 23.augusti 2010 määrusega oli jäetud A. N. määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27.aprilli 2010 määrus muutmata.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust, selgitades, et suhtlemiskord lapsega võiks olla selline, et üle nädala reede õhtul võetakse laps lasteaiast ööbimisega ja laupäeval kella 18-ks läheb ta lapsele järgi. Samuti võetakse laps igal teisipäeval lasteaiast ja avaldaja läheb hiljemalt kella

21.00 lapsele järgi. Puudutatud isik A. N. kohtuistungile ei ilmunud. Puudutatud isik on kohtule teatanud, et ta ei viibi Eesti Vabariigis. Juhul, kui kohus otsustab istungit mitte edasi lükata, palub puudutatud isik määrata lapse elukohaks tema elukoht. Juhul, kui lapse elukohaks määratakse ema elukoht, tuleks suhtlemiskord paika panna järgmiselt: 1. laps külastab isa välisriigis 3 korda aastas 1 kuu pikkuste visiitidega; 2. lubada puudutatud isikul suhelda telefonisti, kirja ja igal muul võimalikul moel ja ajal ilma lapse ema, vanaema või teiste sugulaste loata. Puudutatud isik palub mitte mingil moel piirata tema vanema õigusi ja määrata talle ja avaldajale ühishooldus ja ühine eestkoste. Eestkosteasutuse esindaja leidis, et avaldaja poolt pakutud suhtlemiskord on antud situatsioonis aktsepteeritav. Samuti võib kohus määrata lapse elukoha. Puudutatud isiku A. N. esindaja leidis, et PKS § 145 lg 2 alusel tuleks määrata lapse elukohaks ema elukoht. Seal on tagatud kõik tingimused lapse kasvatamiseks. Avaldaja poolt esitatud suhtlemiskord arvestab ka lapse isa huve. A. N. poolt esitatud taotlus määrata lapse elukohaks tema elukoht ei ole realiseeritav, kuna kellelegi ei ole teada puudutatud isiku elukoht.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, alaealise lapse esindaja ja eestkosteasutuse esindaja, tutvunud asjas materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle on esitatud enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Sellest lähtuvalt kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009.a. kehtinud perekonnaseadust (PKS) ning alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid.

PKS § 51 lg 2 (kuni 01.07.2010.a kehtinud redaktsiooni) kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid.

Kehtiva PKS § 145 lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi aju ühiselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahoolduse) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

TsMS § 5521 lg 1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse.

Kuna A. N. vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Eestkosteasutuse esindaja ning alaealise esindaja olid seisukohal, et lapse elukoht peaks olema ema elukoht. Kuigi puudutatud isik on avaldanud soovi, et lapse elukohaks määratakse tema (isa) elukoht, ei ole kohtul käesoleval ajal teada, millises konkreetses välisriigis puudutatud isik elab ning millised on tema tingimused lapse kasvatamiseks. Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema üks kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et ta saab võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema lapsele taganud. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega kohus pole ka ise tuvastanud, et avaldaja oleks käitunud lapse huvisid eirates või pole lapse kasvatamisel taganud talle nõuetekohast hoolitsust.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja alaealise lapse esindaja seisukohad, lähtudes asjaolust, et laps on kuni käesoleva ajani elanud ema juures, kus tema heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et lapse huvides on põhjendatud jätta ta elama ema juurde. Kehtiva PKS § 143 lg1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kohus, arvesse võttes lapse vanemate vahelisi suhteid ja asjaolu, et seoses välismaale elama asumisega on A. N. kohtumised lapsega viimasel alal olnud harvad, on seisukohal, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lapse ja vanema (isa) suhtlemist reguleerida selliselt, et puudutatud isikul on õigus kohtuda ja suhelda poja A. N.ga igal teisipäeval võttes e lapse lasteaiast kuni hiljemalt kella 21.00, mil avaldaja (ema) tuleb lapsele järgi ning üle nädala reedeti võttes lapse lasteaiast enda juurde ööbimisega kuni laupäeva kella 18.00, mil avaldaja tuleb lapsele järgi.

Kohus selgitab avaldajale ja puudutatud isikule, et lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel on kohus silmas pidanud ennekõike lapse õigustatud ja põhjendatud huvi – võimalust suhelda mõlema vanemaga, et vanemate lahuselu ja omavahelised pinged ei ohustaks lapse õigust ja võimalust säilitada sidemeid mõlema vanemaga.

Puudutatud isiku poolt esitatud lapsega suhtlemiskorda selliselt, et laps külastab isa välisriigis 3 korda aastas 1 kuu pikkuste visiitidena, ei ole võimalik käesoleval ajal kindlaks määrata, kuna tegemist on väikelapsega, kes ei ole suuteline iseseisvalt vanemat välisriigis külastama. Samuti ei ole teada riik, kus puudutatud isik käesoleval ajal elab. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus isiklikult lapsega suhelda ja teise vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS §

143 lg 1 ja lg 2). Seega on puudutatud isikul (antud juhul isal) õigus lapsega suhelda telefonitsi, kirja ja muul võimalikul viisil ning teisel vanemal (antud juhul emal) ei ole õigust teha takistusi vanema ja lapse omavahelisel suhtlemisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1, § 551 lg 1, § 378 lg 3 , § 384, rahuldab kohus E. R.i avalduse.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Kohus leiab põhjendatud olevat vastavalt TsMS § 172 lg 1 jätta avaldaja ja puudutatud isiku A. N. menetluskulud nende kummagi enda kanda.

Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et asjas alaealisele lapsele osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik