2-10-40076/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-10-40076

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-40076 Tsiviilasi

T. T. hagi K. T. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 920,33 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.03.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. T. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. T. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K. T., ja lepinguline esindaja Tiina Pill; Kostja K. T. (isikukood XXXXXXXXXXX).

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T. T. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 18.08.2010 saabus Pärnu Maakohtule T. T. (hageja) seadusliku esindaja hagi K. T. (kostja) vastu elatise suurendamiseks.

2. K. T. ja kostja abielust on 23.04.1996 sündinud poeg hageja. Kuna poolte kooselu lõppes, sõlmisid nad pojale ülalpidamise andmise suhtes kompromissi, mille kohus 26.06.2008 määrusega kinnitas. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hageja seaduslikule esindajale elatist 3000 krooni kuus ja kandma 50% poja hobide ja lastelaagritega seotud kuludest. Kuni 2009.a jaanuarikuuni tasus kostja poja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale 3000 krooni kuus. Sellest alates ei ole ta elatist maksnud. Poja hobidega seotud

2(3) kulutusi ei ole kostja kunagi kandnud. Hageja seaduslik esindaja taotles kompromissis kokkulepitud elatise suurendamist 4600 kroonini (293,99 eurot) kuus. Hageja seadusliku esindaja reaalsed kulud seoses poja kasvatamisega on igas kalendrikuus 9200 krooni. Hageja tegeleb väga kalli hobi, võistlustantsuga. Kompromissi sõlmimise ajal ei olnud kindel, kas poeg jääb sellega tegelema. Käesoleval ajal on hageja võistlustantsus juba kaugele jõudnud ning selle alaga edasi tegelemine on lapse arengu ja tuleviku seisukohalt väga oluline. Lisaks tuleks elatise suuruse määramisel arvesse võtta elukalliduse tõusu ja hageja seadusliku esindaja suurenenud kulusid eluasemele. Nõude lahendamisel ei saa lähtuda asjaolust, kas kostjal on olemas töökoht või mistahes muid perioodilisi sissetuleku allikaid. Kostja on töövõimeline inimene, mistõttu ei saa töökoha puudumine olla vabanduseks lapsele ülalpidamise mitteandmisel. Kostja omab kahte kinnistut, olles seega majanduslikult hästi kindlustatud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja seaduslik esindaja ei ole kõnesolevat hagi esitades käitunud heas usus. Hageja seaduslikule esindajale on teada, et kostja on pikemat aega töötu ega ole suuteline ka kokkulepitud elatist maksma. Kostja ettevõtlus (küülikute kasvatus) luhtus ning käesoleval ajal puudub tal igasugune sissetulek. Kostja möönab oma kohustust lapsele ülalpidamist anda, kuid tema praegune majanduslik olukord seda lihtsalt ei võimalda. Kui ta leiab töö või kui tal õnnestub müüa XXXXXXX XXXX tänaval paiknev kinnistu, siis ta asub oma kohustust täitma.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. 09.03.2011 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

5. PKS § 99 lg l kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. PKS § 102 kohaselt peab kohus arvestama ka kohustatud isiku varalist seisundit. Seega on ülalpidamiskohustuse muutmiseks alust juhul, kui õigustatud isiku vajadused või kohustatud isiku võimalused on muutunud.

6. Pärnu Maakohtu 26.06.2008 määruse nr 2-08-11192/507 kohaselt on kostjal kohustus tasuda hageja seaduslikule esindajale poja ülalpidamiseks 3001,50 krooni ehk 191,83 eurot kuus ja kanda 50% poja hobidega ja mistahes lastelaagritega seotud kuludest. Hageja seaduslik esindaja taotleb elatise suurendamist põhjusel, et kulutused hageja peamisele hobile, s.o peotantsule, on suurenenud, samuti on kasvanud elukallidus ning hageja seadusliku esindaja kulutused eluasemele. Kohus ei kahtle hageja vajaduste suurenemises seoses edasijõudmisega peotantsus, kuid nimetatud kulude võrdset kandmist hageja seadusliku esindajaga on kostjalt võimalik nõuda ka Pärnu Maakohtu 26.06.2008 määruse alusel.

7. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus peaks kostja selgitused tema majandusliku olukorra suhtes jätma tähelepanuta. PKS § 102 lg l kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline, enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, teisele isikule ülalpidamist andma. Sama seaduse lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse suhtes eelkirjeldatud alusel ülalpidamiskohustusest

Apellatsioonkaebus

8. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et T. T. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

10. Käesoleval juhul esitas hageja seaduslik esindaja 18.08.2010 kohtusse Pärnu Maakohtu 26.06.2008 kompromissi määrusega kokkulepitud elatise 3001,50 krooni (191,83 euro)

3(3) suurendamist 4600 kroonini (293,99 euroni) kuus. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

21 sätestatud alustel.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom