3-10-2279/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-10-2279 Määruse kuupäev

15. aprill 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetlustoimingud Tähtaja ennistamata jätmine ja menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasjas nr 3-10-2279 menetlus (HKMS § 12 lg 3);

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3).

Asjaolud

1. 03.11.2010. a laekus Tartu Halduskohtule kinnipeetav Juri Kolesnikovi kaebus, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist selle eest, et 26.05.2010. a võtsid Tartu Vangla ametnikud temalt ära 2 inhalaatorit „Symbicort“ ja „Ventotin“, samuti ninasprei „Nasobec“ ja silmatilgad „tears naturale“ ning ei tagastanud neid, kuigi kaebaja nõudis mitmetes esitatud taotlustes nende tagastamist. Ravimid tagastati alles 15.06.2010. a ja nii pidi kaebaja piinlema 20 päeva ilma vajalike rohtudeta. 27.07.2010. a Tartu Vanglale esitatud taotluses/vaides (kaebuse lisa 6) palub J. Kolesnikov kompenseerida ravimite äravõtmisega tekitatud moraalne ja füüsiline kahju. Taotlus/vaie on esitatud Tartu Vanglale 27.07.2010. a, mida tõendab vangla registreering kaebuse esitaja poolt esitatud dokumendil. Taotlus kahju kompenseerimise kohta on vastuseta.

2. Tartu Halduskohtu 08.12.2010. a kohtumäärusega jäeti Juri Kolesnikovi kaebus käiguta. Nimetatud kohtumääruses halduskohus tuvastas, et lähtudes kaebuse materjalidest oleks Tartu Vangla pidanud esitatud taotluse lahendama hiljemalt 28.09.2010. a, s.o 2 kuu jooksul alates 28.07.2010. a. Kuna Tartu Vangla ei olnud J. Kolesnikovi 27.07.2010. a taotlust seaduses ettenähtud 2 kuulise tähtaja jooksul läbi vaadanud, siis oli kaebajal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel õigus 30 päeva jooksul 29.09.2010. a arvates, s.o kuni 28.10.2010. a k.a esitada kaebus kahju hüvitamise nõudes halduskohtule.

J. Kolesnikov on kaebuse seoses sama kahju hüvitamise taotlusega koostanud 01.11.2010. a ja Tartu Halduskohtusse on see jõudnud veelgi hiljem. Seega on kaebaja ületanud eelpoolnimetatud 30 päevast kaebetähtaega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

10 lg 4 kohaselt peab sellisel juhul esitama tähtaja ennistamise taotluse, tähtaja möödalaskmise põhjused ja neid kinnitavad tõendid. J. Kolesnikovi kaebuses vastav taotlus puudus. 08.12.2010. a kohtumäärusega anti J. Kolesnikovile aega kümme päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates kaebetähtaja ennistamise taotluse koos põhjenduste ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks.

3. 20.12.2010. a halduskohtule laekunud kaebuse täienduses taotleb J. Kolesnikov kaebetähtaja ennistamist. J. Kolesnikov märgib, et ta lihtsalt ei teadnud, kuna tuleb kohtusse kaebus esitada. Kaebaja ootas vanglalt oma kahjunõudele vastust, mida aga ei tulnud. Kaebaja märgib, et ta ei teadnud tähtaegade lõppemisest. Kaebajal pole arvutit ja ta orienteerub tähtaegades vangla või kohtu vastuste järgi. Kaebaja mäletamist mööda üritas ta saata kaebuse kohtusse 29.10.2010. a, aga see oli reede ja reedel kirju vastu ei võetud. Kaebaja palub ka arvestada, et tal oli tervislikult väga halb seisukord ning tema eksimine kuuja nädalapäevas oli õigustatud. Samuti toob kaebaja välja, et samasugune situatsioon oli ka haldusasjas nr 3-09-1366, kus ta samuti lihtsalt ootas vangla vastust, teadmata mida teha.

4. Tartu Halduskohus võttis 12.01.2010. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse menetlusse ning küsis vastustaja Tartu Vanglalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas.

5. Tartu Vangla on seisukohal, et J. Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

6. HKMS § 12 lg-s 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-75-08, p 16).

7. J. Kolesnikov toob tähtaja möödalaskmise põhjendusena välja oma teadmatuse. Kohus märgib, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-57-02).

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa J. Kolesnikovi teadmatust kaebuse esitamise tähtajast lugeda küllaldaseks põhjenduseks kaebetähtaja ennistamisel, kuna kaebaja pidi olema teadlik kahjunõude lahendamise tähtaegadest. J. Kolesnikov on ise viidanud samalaadsele situatsioonile haldusasjas nr 3-09-1366. Nimetatud haldusasjas on Tartu Ringkonnakohus 02.02.2010. a määruses selgitanud riigivastutuse seadusest ja halduskohtumenetluse seadusest tulenevaid halduskohtusse pöördumise tähtaegu kahjunõude puhul. Seega oli J. Kolesnikovile teada kahjunõude puhul RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja erisus. Samuti on J. Kolesnikov Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi, mis näitab, et tegemist ei ole kogenematu isikuga kohtumenetluses. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebajal on võimalik vanglas tutvuda seadusandlike aktidega nii paberkandjal kui ka elektroonilise Riigi Teataja vahendusel. Kohus on seetõttu seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja olnud ise piisavalt hoolikas järgimaks RVastS § 18 lg-st 2 tulenevat 30-päevast kaebetähtaega, mistõttu ei saa kohus lugeda tähtaja ületamist teadmatusest vabandatavaks.

8. Lisaks on kaebaja viidanud ka oma halvale tervislikule seisundile. Kohus leiab, et ka seda ei saa pidada põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.02.2001. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-59-00, p 1). Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kaebuse õigeaegne halduskohtule esitamise oleks kuidagi seadnud ohtu J. Kolesnikovi tervise. Tartu Vangla on kohtule esitanud J. Kolesnikovi 14.10.2010. a vanglale adresseeritud pöördumise, milles kaebaja soovib, et vangla võimaldaks talle tööd vabaduses. Ka see kinnitab, et J. Kolesnikovi tervislik seisund ei saanud olla sedavõrd halb, et see oleks takistanud tal kaebust kohtule tähtaegselt esitamast.

Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid mingid muud objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks ei saa lugeda mõjuvateks. Seetõttu jätab kohus HKMS § 12 lgst 3 juhindudes J. Kolesnikovi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab käesoleva haldusasja nr 3-10-2279 menetluse.

Maare Aloe kohtunik