2-10-51192/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. aprill 2011 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-51192

Hagi ese

Eesti Energia AS-i hagi OÜ Elva Vesi vastu

102 368.34 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

102 368.34 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Eesti Energia AS (rk 10421629; asukoht

Laki 24, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Kaili

Muru-Mölder (e-post kaili.muru-molder@energia.ee)

kostja: OÜ Elva Vesi (endine ärinimi OÜ Aqua &

Waste Service; rk 10695859; asukoht Valga mnt 7,

Elva, Tartumaa; e-post info@elvake.ee), esindajad:

juhatuse liikmed Asko Vester ja August Vester

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2011

Protokollija

kohtuistungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Energia AS-i hagi OÜ Elva Vesi vastu. Välja mõista OÜ-lt Elva

Vesi Eesti Energia AS-i kasuks:

-

põhivõlg 102 368.34 krooni ja viivis 6042.36 krooni, kokku 108 410.70 krooni,

s.o 6928.71 eurot (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja

seitsekümmend üks senti);

-

viivis 0,1% päevas põhivõlalt alates 14.10.2010 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui põhivõla suurus.

Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole 10002059413005 (SEB),

221112223334 (Swedbank), 332099000006 (Sampo Pank) või 17000115797

(Nordea Pank) viitenumbriga 3205330894307070.

2. Jätta menetluskulud OÜ Elva Vesi kanda.

3. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

2/4

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud nr 321248001, 321248002, 321248004,

321248006, 321248010, 321248011 ja 321248012. Tulenevalt OÜ Jaotusvõrk

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel (lisa 2) ning Eesti

Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (lisa 3) p-

idest 10.1 ja 9.7 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust

tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks. Tüüptingimuste p-i

10.3 / 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata

summalt. Hageja on esitanud kostjale arveid kooskõlas lepingutega, kuid kostja on jätnud

need tasumata. 13.10.2010 seisuga on tasumata 07.07.2010 arve nr 53308943 summas

50 993.16 krooni, 04.08.2010 arve nr 53665572 summas 51 375.18 krooni ja viivis

6042.36 krooni.

Pooltevahelised lepingud on oma olemuselt kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 järgi.

Lepingute lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p-id 14.3 ja 14.4 / 14.5 näevad ette

lepingute ülesütlemise korra. Ei seadus ega leping näe ette lepingu iseeneslikku lõppemist.

Kui kostja sattus kolmanda isiku otsuse tagajärjel olukorda, kus tal puudus võimalus

lepingut jätkata, siis oleks ta pidanud lepingu lõpetama. Eesti Energia AS-il oli

vaidlusalusel perioodil kehtiv leping kostjaga ning tal puudub alus nõuda lepingu alusel

tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumist kolmandatelt isikutelt. Kui kostja leiab

et kolmas isik on alusetult tarbinud tema arvel, võib ta kaaluda selle isiku vastu

tagasinõude esitamist.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 102 368.34 krooni, sissenõutavaks

muutunud viivise 6042.36 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1%

tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 4-5, 77-78).

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Nõue on ebaseaduslik ja põhjendamata. Elva Linnavolikogu

kinnitas

25.06.2010

otsusega

nr

„Vee-ettevõtja

kinnitamine“

Elva

linna

haldusterritooriumil

vee-ettevõtjaks

AS

Emajõe

Veevärk.

Samas

lõpetas

Elva

Linnavalitsus kostjaga lepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks juba

11.06.2010. Järelikult läks nimetatud kuupäevast AS-ile Emajõe Veevärk kui ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni rajatiste omanikule üle ka kohustus tasuda tarbitud elektrienergia eest.

Hageja peaks esitama nõude vähemalt osaliselt AS Emajõe Veevärk vastu või kaasama ta

protsessi kaaskostjana, sest kostja ei saa vastutada teise juriidilise isiku võlgade eest

(tlk 63-64).

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja seletuse kohaselt tehti kostjale suuline ettepanek leping lõpetada. Kostja ei

ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks. Hageja loeb AS-i Emajõe Veevärk tarbijaks

alates ajast, kui AS Emajõe Veevärk esitas avalduse. Puudub selgus, kes millal tarbis.

3/4

Hageja lähtub sellest, kellel oli kehtiv leping. Arvete suurust ei ole vaidlustatud. Hageja

palus teha kohtul asjas lõpplahendi. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud (tlk 91-92).

KOHTU SEISUKOHT

Äriregistri andmetel on kostja juhatuse liikmed Asko Vester ja August Vester (tlk 89).

Ükski kostja esindaja 28.03.2011 kohtuistungile ei ilmunud (tlk 91). Kohtukutse toimetati

kostjale kätte 10.01.2011 (tlk 82). Kohus hoiatas kostjat, et kohtuistungile mitteilmumisel

on õigus lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. 27.03.2011 e-kirjas teatas Asko

Vester, et tal ei ole seoses haigestumisega võimalik istungist osa võtta, mistõttu ta palub

lükata istungi edasi (tlk 85). 28.03.2011 telefonivestluses teatas August Vester, et ei tea

Asko Vesteri haigestumisest midagi. Asko Vesteri töö juurest ei avaldatud, et Asko Vester

oleks haige, ning kinnitati, et Asko Vester tuleb pärastlõunal tööle (tlk 91). Asko Vester ei

ole esitanud kohtule käesoleva ajani oma haigust tõendavat dokumenti. Arvestades

eeltoodut, asjaolu, et kostja on äriühing, kellel on kaks juhatuse liiget, hageja taotlust (tlk

91) ning TsMS §-i 410 ja § 414 lg-id 1, 2, leiab kohus, et tsiviilasi tuleb lahendada

sisuliselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud nr

321248001, 321248002, 321248004, 321248006, 321248010, 321248011, 321248012 (tlk

6-19), mille kohaselt osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergia ning

kostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks

lisaks on vastavalt kas OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A

ja keskpingel või Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel

kuni 63A (tlk 23-32, 33-47).

Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale tasumata 13.10.2010 seisuga 07.07.2010 arve nr

53308943 summas 50 993.16 krooni ja 04.08.2010 arve nr 53665572 summas 51 375.18

krooni ning viivis 6042.36 krooni, sh 12.08.2010 viivisearve nr 53799944 (tlk 4, 48-54).

Kostja leiab, et ta ei vastuta alates 11.06.2010 tarbitud elektrienergia eest, sest alates

11.06.2010 on elektrienergiat tarbinud AS Emajõe Veevärk (tlk 63-64). Muid vastuväiteid

ega tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud; kohus määras taotluste ja tõendite esitamise

lõpptähtajaks 15.02.2011 (tlk 81).

Kohus nõustub hagejaga, et kuna pooltevahelisi lepinguid ei ole nõuetekohaselt lõpetatud,

vastutab kuni hageja poolt AS-iga Emajõe Veevärk lepingu sõlmimiseni tarbitu tasumise

eest kostja. Poolte vahelised lepingud on VÕS § 195 lg 3 tähenduses kestvuslepingud,

mille ühepoolne lõpetamine toimub vastavalt VÕS § 186 p-le 6, § 195 lg-le 1

ülesütlemisega. Tüüptingimuste p-i 14.3 kohaselt on äritarbijast ostjal õigus võrguleping

igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette, kui

võrgulepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Vastavalt tüüptingimuste p-ile 14.4 / 14.5 teatab

ostja

võrgulepingu

lõppemisel

võrguettevõtjale

arvesti

lõppnäidud,

võimaldab

võrguettevõtjale tarbimiskoha mõõtesüsteemide ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust

lahtiühendamise, samuti maksab arvel näidatud tähtpäevaks kõik võrgulepingust tulenevad

tasud (tlk 32, 45). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole lepingut ettenähtud

korras üles öelnud. Kuna hagejal oli vaidlusalusel perioodil kehtiv leping kostjaga, siis

puudub hagejal alus nõuda lepingu alusel tarbitu eest tasumist kolmandatelt isikutelt.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

4/4

kohase täitmiseni. Tüüptingimuste p-i 10.3 / 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma

viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt (tlk 28, 42).

Kostja ei ole hageja võlaarvestust iseenesest vaidlustanud. Kuna kohus leiab, et

vaidlusaluse perioodi arvete tasumise eest vastutab kostja, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlg 102 368.34 krooni, viivis 6042.36 krooni ja TsMS § 367 alusel viivis

0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 14.10.2010 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõude summa.

Vastuseks kostja seisukohale, et AS Emajõe Veevärk tuleks kaasata protsessi kaaskostjana,

märgib kohus, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Käesoleval juhul on

hageja esitanud õigesti hagi kostja vastu. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja arvates on

kolmas isik alusetult tarbinud tema arvel, on tal õigus esitada nimetatud isiku vastu

alusetust rikastumisest tulenev nõue.

TsMS § 162 lg-id 1-3 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

Kohtunik