3-10-3203/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3203

Haldusasi

A.P.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 17. septembri 2010 vastutusotsuse nr 13-

7/30-13 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.P.

Esindajad: Oksana Bibikova ja Nadežda Bodrenkova

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindajad: Maire Saare

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.P.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi: maksuhaldur või vastustaja)tegi 29.

mail 2009 OÜ-le Acova maksuotsuse nr 12-5/232, millega kohustas viimast tasuma 656 799

krooni käibemaksu ja 1 286 114 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

Maksuhaldur asus seal seisukohale, et OÜ Acova ei ole soetanud OÜ Tevooro nimel talle 2006.

aasta jaanuarist novembrini väljastatud arvetel kajastatud ehitusteenuseid objektidel Kesaniidu tee 9,

10, 11, 12, 13, 14, 15, 21, Vabaduse väljak 7, Ehitajate tee 109b, Pärnu mnt 62, Keila Paldiski mnt 28a,

Paldiski mnt 145 ja Sütiste tee 19a. Oma seisukohta põhjendas maksuhaldur lühidalt järgnevate

asjaoludega:

: OÜ-l Tevooro on variühingu tunnused: ta ei asu registriaadressil; tema väidetavavad

kontakttelefoninumbrid ei saanud olla tema kasutuses; tal puudusid töötajad ja

ettevõtlusega seotud väljamaksed pangakontolt; arvelduskontole laekunud raha võetakse

kohe välja sularahas; tema juhatuse liige Oleg Boguševitš ei ole saanud palgatulu alates

1999. aastast ega ole maksuhaldurile ega kohtutäiturile kättesaadav ning tema poolt OÜ

Tevooro nimel esitatud dokumentidel olevad allkirjad erinevad oluliselt Oleg Boguševitši

poolt Kodakondsus- ja Migratsiooniametile antud allkirjast.

: OÜ Acova juhatuse liige Sergei Kiderman, kes juhtis OÜ Acova töid objektidel, kus

väidetavalt osutas teenuseid OÜ Tevooro, ei tea äriühingust konkreetselt midagi, peale

Oleg Boguševitši nime, ilma et ta oleks seda isikut näinud; OÜ Acova osanik ja töödejuht

V. L. ei tea isegi seda, kas OÜ Acova kasutas alltöövõtjana mõnda ettevõtjat; OÜ

Tevooro tegevusest objektidel oli teadlik üksnes OÜ Acova juhatuse liige ja Kesaniidu tee

objektidel töid juhatanud A.P., kes aga ei teadnud, kuidas ta leidis OÜ Tevooro, kui palju

töölisi oli OÜ Tevooro poolt objektidel ega esitanud OÜ Tevooro ega Oleg Boguševitši

kontaktandmeid.

: Kesaniidu tee objektide tööde tellija ega tema esindaja, kes pidevalt objektidel viibis, ei

teadnud OÜ Tevooro ja Oleg Boguševitši olemasolust. Ka OÜ Acova töötajad kinnitasid,

et objektil töötasid ainult OÜ Acova töölised, keda juhtis ainult A.P. ja kõik töölised

kandsid OÜ Acova tööriietust. OÜ Acova töötaja S. S. sõnul töötas temaga koos V. M.,

kellele OÜ Acova aga väljamakseid teinud ei ole, mis annab alust arvata, et OÜ Acova

kasutas vormistamata nn musta tööjõudu. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on

puudulikud ning alltöövõtulepingut OÜ Acova ei esitanud.

: Objektide Vabaduse väljak 7, Ehitajate tee 109b, Pärnu mnt 62 ja Keila Paldiski mnt 28a tellija

Facio Ehituse AS päevikutes ei ole märgitud, et OÜ Tevooro oleks teostanud ehitustöid, samas

on OÜ Acova kõik töölised deklareerinud oma töötajatena; OÜ Acova töötajad väitsid, et neil

objektidel töötasid ainult OÜ Acova töölised ning töid juhtis ainult S. K. ning kõik töölised

kandsid OÜ Acova tööriietust; tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel puudub teostatud tööde

maht, tööde sisu on märgitud üldsõnaliselt; alltöövõtulepinguid objektide Vabaduse väljak 7,

Pärnu mnt 62a, Paldiski mnt 28a kohta ei ole kontrollimiseks esitatud, alltöövõtuleping objekti

Ehitajate tee 109b kohta on üldsõnaline.

: Objekti Paldiski mnt 145 tellija OÜ Steplar esindaja suhtles objektil ainult S. K., kes juhendas

töid ja töölisi ega tea OÜ-d Tevooro või Oleg Boguševitšit ning load sissepääsuks objekti

territooriumile vormistati OÜ Acova töölistele. 03. novembril 2005 sõlmitud lepingus nr

LA01/2005a puudub tööde maksumus ja OÜ Tevooro kontakttelefoniks on märgitud nr

53961937, mis ei olnud sel ajal aktiivne.

: Objektidel Vabaduse väljak 7, Ehitajate tee 109a ja Paldiski mnt 145 väidetavalt OÜ Tevooro

poolt teostatud tööde kohta esitatud tõendite kohaselt maksis OÜ Acova OÜ-le Tevooro ühe

ja sama töö eest peaaegu 3 korda rohkem, kui maksis samal objektil oma töölistele, samas kui

A.P. selgitas maksuhaldurile, et OÜ Tevooro töölised olid madala kvalifikatsiooniga, samuti ei ole

OÜ Acova esitanud andmeid, kui palju OÜ Tevooro töölisi objektidel töötas.

: Objekti Sütiste tee 19a tellija OÜ Kopter Ehitus esindaja väitel juhtis töid A.P. ning OÜ-d

Tevooro ega Oleg Boguševitšit ta ei tea. OÜ Acova ja OÜ Tevooro vaheline

alltöövõtuleping on sõlmitud varem, kui OÜ Acova ja tellija vahel sõlmitud leping,

lepingus on OÜ Tevooro kontakttelefoniks nr 53961937, mis on ei olnud sel ajal aktiivne.

Kuna OÜ Acova ostis väidetavalt OÜ-lt Tevooro töid 481 m2 65 000 krooni eest ning

müüs neid tellijale samas mahus 72 000 krooni eest, ent samal ajal töötasid objektil ka tema

enda töötajad, siis ei ole OÜ Acova nende tööde müügist kasu saanud.

: Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Acova tegi OÜ Tevooro arvetel näidatud töid oma

tööjõuga,

kasutades

ka

dokumentaalselt

fikseerimata

füüsilisi

isikuid,

kelle

maksukohustuse osas ei täideta deklaratsioone. Samuti leidis maksuhaldur, et OÜ Acova

poolt OÜ-le Tevooro makstud rahalised vahendid jõudsid tagasi OÜ Acova käsutusse.

2. 17. septembril 2010 tegi maksuhaldur A.P.ile vastutusotsuse nr 13-7/30-13, kohustades viimast

tasuma OÜ Acova maksuvõla kogusummas 1 853 868 krooni. Vastutusotsuses viitab

maksuhaldur esmalt eelpooltoodud maksuotsusega tuvastatud asjaoludele, selgitab, et OÜ-lt

Acova maksuvõla sissenõudmine ei ole osutunud edukaks. Samuti leitakse vastutusotsuses, et

A.P. kui OÜ Acova juhatuse liige pidi teadma, et OÜ Tevooro ei ole teenuse tegelik müüja,

kusjuures just A.P. oli isik, kes allkirjastas fiktiivsed lepingud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktid, pannes sellega toime maksupettuse. Erinevalt A.P.ist, kelle puhul tuvastas maksuhaldur

tahtluse, leiti vastutusotsuses, et samal ajal juhatuse liige olnud S. K. on jätnud juhatuse liikme

hoolsuskohustuse täitma hooletusest ning talle vastutusotsuse tegemiseks puudub alus.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. A.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 19. septembri 2010 vastutusotsuse nr 13-7/30-13 tühistamist, leides, et OÜ Acova

maksuotsuses tehtud järeldused on vastuolus revisjoni käigus tuvastatud asjaoludega ning

käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse sätetega. Kaebuse esitaja hinnangul on maksuhaldur

asunud piirama OÜ Acova õigust tegeleda ettevõtlusega ning maksustanud tehinguid, mis

maksustamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri järeldused on vastuolus

Riigikohtu

seisukohtadega

haldusasjades

nr 3-3-1-18-01, 3-3-1-73-04 ja 3-3-1-21-02, kus selgitatakse käibemaksu kui lõpptarbijat, mitte

ettevõtjat koormava lisandväärtuse maksu olemust. Kaebuse esitaja leiab samuti, et maksuhaldur

on välistanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puuduste tõttu OÜ Tevooro tegevuses,

mitte OÜ Acova tegevuses. Siinkohal toob kaebuse esitaja välja, et maksuhaldur pole tuvastanud,

et OÜ Acova või tema seaduslikud esindajad oleksid osalenud toimingutes, mis puudutavad OÜ

Tevooro varade kasutamist või võimalikku maksuseaduse rikkumist OÜ Tevooro poolt ning ei

nähtu, et OÜ Acova oleks teinud OÜ-le Tevooro või muudele isikutele väljamakseid, mille eest ta

ei ole vastu saanud ettevõtluseks vajalikke teenuseid. Kaebuse esitaja hinnangul ei selgu, kas OÜ

Acova sai tegelikult teenuseid OÜ-lt Tevooro või mitte, vaid vastutusotsuses on kirjeldatud muid

tehinguväliseid kõrvalisi asjaolusid, millest on tehtud paljasõnaline järeldus, et ei ole tõendatud

ehitusteenuste osutamine. Kaebuse esitaja heidab maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte

rikkumist, kuna on jäetud välja selgitamata, maksustamise seisukohast olulised asjaolud. Kaebuse

esitaja toob ka välja, et nii A.P. kui OÜ Tevooro on mõlemad kinnitanud vastastikuste tehingute

tegelikku toimumist. Samuti leiab kaebuse esitaja, et asjaolud, et OÜ Tevooro ei asu

registriaadressil, et ta ei ole deklareerinud töötasuväljamakseid, et kaebuse esitaja ei mäletanud,

kuidas ta OÜ Tevooro leidis või et tal ei olnud Oleg Boguševitši kontaktandmeid, ei anna alust

piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Acova on

pidanud korrektset ja tegevuse spetsiifikast tulenevat arvestust oma majandustegevuse kohta,

teinud regulaarselt varude inventuure ning pidanud ostetud kauba ja materjalide kasutamise

arvestust; vormistanud ehituspäevikud ning muud vajalikud ehitusdokumendid.

4. Kaebuse esitaja märgib, et kui OÜ Acova tegelikkuses ei oleks saanud vastavaid teenuseid, ei

oleks ta saanud ehitada ja müüa oma klientidele nende poolt tellitud ehitusteenuseid, kusjuures

maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ Acova oleks oma tellijatele mõned teenused osutamata

jätnud. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ-lt Tevooro saadud teenuste tegelikku kättesaamist tõendavad

mõlema ettevõtja kinnitused, ostetud teenused tegelik edasimüük ning tehingute korrektne

vormistamine raamatupidamisarvestuses.

5. Kaebuse esitaja selgitab samuti, et OÜ Acova jaoks ei olnud oluline, kas ja kuidas arveldas

Tevooro OÜ oma allhankijate ja oma töötajatega ning OÜ Acova ei saanud seda kuidagi ka

kontrollida. Kaebuse esitaja märgib, et OÜ Acova tuvastas seaduses ettenähtud ulatuses oma

tehingupartneri ning tasus esitatud arvete alusel pangaülekandega OÜ Tevooro, mitte tundmatu

kolmanda isiku arvele.

6. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et ta on juhatuse liikmena rikkunud oma

kohustusi ning selgitab, et tema volitused juhatuse liikmena lõppesid 8. juunil 2007 ning pärast

seda telliti ka osaühingu audiitorkontroll, mille lõppjäreldus oli, et raamatupidamise aastaaruanne

ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et sai OÜ-le Acova tehtud

maksuotsusest teada alles 14. juunil 2010 ning püüdis seepeale kohe astuda samme, et korraldada

osaühingu

üldkoosoleku

selleks,

et

alustada

likvideerimismenetlust

või

alustada

pankrotimenetlust.

7. Kaebuse esitaja väitel jääb talle arusaamatuks, miks on vastutusotsus tehtud üksnes talle, kuigi

alates 8. juunist 2007 oli juhatuse liikmeks ka Sergei Kiderman, kellele kaebuse esitaja heidab ette

seda, et ta ei teinud pärast OÜ-le Acova maksuotsuse tegemist radikaalseid otsuseid. Kaebuse

esitaja toob välja, et OÜ Acova oli esmakordselt kahjumis 2009. aastal ning edasi kahjum

suurenes. Kaebuse esitaja hinnangul oleks Sergei Kiderman pidanud esitama viivitamatult pärast

OÜ Acova maksejõuetuse ilmnemist pankrotiavalduse ja mitte tegema väljamakseid, mille

tegemine maksejõuetuse olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Viimaks on

kaebuse esitaja kohtule esitanud ka Oleg Boguševitši seletuskirja vaidlusaluste tehingute kohta,

kus viimane kinnitab tehingute toimumist ning selgitab, et tegi töid objektidel isiklikult koos oma

alltöövõtjatega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab A.P.i kaebust põhjendamatuks ning

taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et OÜ-le Acova tehtud maksuotsus on

õiguspärane ja põhjendatud ning eeldused vastutusotsuse tegemiseks täidetud. Vastustaja

möönab, et juhatuse liikmel, kellele on hiljem adresseeritud vastutusotsus, on võimalik

vastutusotsuse vaidlustamisel muuhulgas tugineda argumentidele, et algselt äriühingule

adresseeritud maksuotsuses on asjaolud valesti tuvastatud, ent samas ei ole vastutusotsuse sisuks

mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla

sissenõudmine kohustatud isikult. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et OÜ Acova juhatuse liige

A.P. osales teadlikult maksupettuses, kajastades raamatupidamises OÜ Tevooro fiktiivseid arveid

ja tehes arvete alusel maksuvabalt väljamakseid. Vastustaja selgitab, et olukorras, kus kaupa pole

tegelikult liikunud ning tegemist on fiktiivsete arvetega, ei saa äriühingul mingil tingimusel tekkida

kuludokumentidel näidatud sisendkäibemaksust mahaarvamise õigust ning seda sõltumata sellest,

kas ja kuidas on tehingu teine pool tehingu käibemaksu deklareerinud. Vastustaja leiab, et A.P. on

OÜ Acova juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud äriühingu seadusliku

esindaja kohustusi ja tema tegevuse tulemusena jäid OÜ Acova maksukohustused täitmata.

9. Vastustaja ei nõustu etteheitega, et vastutusotsusest ei selgu, miks peaks kaebuse esitaja

vastustama juriidilise isiku maksukohustuste eest ning leiab, et kõik vastutusotsuse tegemise

aluseks olevad asjaolud esinevad. Samuti ei nõustu vastustaja etteheidetega uurimispõhimõtte

rikkumise kohta, kuivõrd kontrolli käigus kogutud materjalidele tuginedes on vastustaja

veendunud, et OÜ Tevooro puhul on tegemist fiktiivseid arveid väljastanud äriühinguga ja arvetel

näidatud isik ei ole tegelikkuses teenust osutanud. Vastustaja hinnangul maksuotsuses esitatud

seisukohti tõenditega põhistatud ning maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamise kohustus lasub

maksukohustuslasel, ent kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et

OÜ Acova tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ja ülekandeid ilma kasu saamise

eesmärgita, kuna majanduslikku kasu sai ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult

maha arvatud sisendkäibemaksust, millega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning arvete

alusel müüjale makstud tasu sildi all raha ettevõtlusest välja viies sellega kaasnevate maksude, nt

tulumaks, tasumise kohustusest kõrvale hoides.

10. Vastustaja leiab, et maksuotsuses esitatud järelduste vaidlustamiseks peab kaebuse esitaja

esitama kohtumenetluse vältel sellised ümberlükkamatud tõendid, millest nähtuks kaebaja

seisukohti kinnitavad ja maksuhalduri järeldusi ümberlükkavad asjaolud, ent seda ei ole kaebuse

esitaja teinud, vaid esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab et A.P.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Maksuhaldur on 29. mai 2009 maksuotsusega nr 12-5/232 õiguspäraselt tuvastanud, et OÜ-l

Acova ei olnud 2006. aastal õigust OÜ Tevooro arvete alusel vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu 656 799 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra ning samas jättis OÜ Acova

õigustamatult deklareerimata OÜ Tevooro arveldusarvele tehtud väljamaksed ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetena ja tasumata nendelt väljamaksetelt 1 286 114 krooni suuruse

tulumaksu. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et A.P. on tahtlikult rikkunud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada esindatava

maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning vastustab selle tõttu tekkinud OÜ Acova

maksuvõla eest vastavalt MKS § 40 lõikele 1. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole vastutusotsust teinud

samuti OÜ Acova juhatusse kuulunud Sergei Kidermanile, ei muuda õigusvastaseks kaebuse

esitajale tehtud vastutusotsust.

12. MKS § 40 lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise

isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb

maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest

tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning näiteks

juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning

selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või

maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsuse

kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on

kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning

tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud

sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et

see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku

maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine

juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks.

13. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla olemasolu.

OÜ Acova maksuvõla olemasolu on maksuhaldur tuvastanud 29. mail 2009 tehtud maksuotsuses

nr 12-5/232. Kuigi käesoleva vaidluse esemeks on A.P.ile tehtud vastutusotsus, taandub sisuline

vaidlus suuresti just OÜ-le Acova tehtud maksuotsuse õiguspärasusele. Maksuotsuse näol on küll

tegemist kehtiva haldusaktiga, mida selle adressaat ega ükski teine isik ei ole seaduses sätestatud

tähtaja jooksul vaidlustanud, ent kuivõrd OÜ Acova juhatuse liikmele adresseeritud

vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, eelkõige OÜ Acova maksukohustuste

nõuetekohane täitmata jätmine, on tuvastatud maksuotsuses, mis eraldivõetuna A.P.i

subjektiivseid õigusi ei rikkunud, iseäranis arvestades seda, et A.P. ei olnud maksuotsuse tegemise

ajal enam ka OÜ Acova juhatuse liige, saab ta vastutusotsuse peale esitatud tühistamiskaebuses

sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Seetõttu võtab kohus esmalt

seisukoha kaebuse esitaja väidete suhtes, mis puudutavad OÜ-le Acova tehtud maksuotsuses

tuvastatud asjaolusid.

14. Maksuhaldur on OÜ-le Acova tehtud maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebuse esitajal ei

olnud õigust OÜ Tevooro arvete alusel sisendkibemaksu maha arvata ning OÜ-le Tevooro

tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kuna OÜ Tevooro

nimel OÜ-le Acova väljastatud arvetel nimetatud teenuseid tegelikult ei osutatud ning tegemist oli

fiktiivsete arvetega. Vaidlust ei ole seejuures selles, et nii OÜ Acova kui OÜ Tevooro olid

vaadeldaval ajal käibemaksukohustuslased, ega selles, et OÜ Tevooro on kaebuse esitajale

esitanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast seaduses sätestatud nõuetele

vastavad arved. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ka väitnud, et OÜ Tevooro arvetel nimetatud

sisuga töid ei oleks üldse OÜ Acova üldse saanud, vaid maksuhaldur on seisukohal, et need tööd

tegid ära OÜ Acova enda töötajad ning tundmatud isikud, kelle tööd korraldas OÜ Acova, ent

kellele tehtud väljamakseid ei ole OÜ Acova töötasuväljamaksetena deklareerinud (nö. must

tööjõud). Kaebuse esitaja seevastu kinnitab, et tehingud OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahel

toimusid ning nõuetekohased arved andsid aluse arvetel näidatud sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks.

15. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS §

29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks

maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt

arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba

või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS §

29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt

on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist

äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike

punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste

ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

16. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas OÜ Acova on teinud tehinguid OÜ-ga

Tevooro või mitte. Kuivõrd käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad, siis on

vajalik vaidluse lahendamiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Tevooro on kaebuse esitajale esitatud

arvetel näidatud kaupu ka tegelikult kaebuse esitajale müünud. Kui vastus selle küsimusele on

eitav, tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt

eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse

tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks

maksupettuses osalemise kohta ning tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse

esitaja teadis või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Seejuures on Riigikohus

haldusasjas nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase

kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on

arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud.

17. Kohus nõustub maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et OÜ Tevooro poolt OÜ-le Acova

esitatud arvetel nimetatud tehinguid ei ole tegelikult toiminud. Õige on maksuhalduri järeldus, et

üksnes teenuse eest arvete esitamine ning väidetavale müüjale arvel näidatud summa tasumine, ei

tõenda tehingu toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb vastupidine. OÜ-le Acova tehtud

maksuotsuses on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud maksumenetluses tuvastatud asjaolusid,

mille pinnalt on ta teinud järelduse tehingute mittetoimumise kohta. Needsamad asjaolud on

kajastamist leidnud ka vaidlustatud vastutusotsuses ning toodud kokkuvõtvalt välja ka käesoleva

kohtuotsuse osas Asjaolud ja vaidlustatud vastutusotsus. Kaebuse esitaja on küll seisukohal, et OÜ-le

Acova tehtud maksuotsus on õigusvastane, ent ei vaidle seejuures sisuliselt vastu mitte ühelegi

konkreetsele eelnimetatud asjaolule, mille maksuhaldur tuvastas. Käesolevas asjas on maksuhaldur

esitanud kohtule ning kaebuse esitajalegi OÜ Acova maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebuse

esitaja ei ole konkreetsete maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude puhul väitnud, et kogutud

tõendite pinnalt ei saaks selliseid asjaolusid tuvastatuks lugeda. Seega pole tegelikult vaidlust

konkreetsete asjaolude üle, vaid pigem selle üle, kas maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel saab

väita, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud.

18. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Acova ja OÜ Tevooro vaheliste tehingute

tegelikult

mittetoimumisele viitab esiteks

asjaolu,

et

OÜ Tevooro vastab

reaalse

majandustegevuseta variäriühingu tunnustele. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud

OÜ-l Tevooro võimalik arvetel nimetatud töid osutada. Asjaolu, et OÜ Tevooro ei ole

deklareerinud töötasuväljamakseid, viitab sellele, et ta pole maksnud töötasu töötajatele, arvetel

näidatud ehitustööde teostamine ilma töötajateta ei ole aga võimalik. OÜ Tevooro reaalse

majandustegevuse puudumisele viitab ka tema pangakonto väljavõte (vastustaja vastuse lisa 20),

kust nähtuvalt võetakse arvele laekunud summad peaaegu täiel määral laekumisele järgnevalt kohe

sularahas välja. Ka asjaolu, et äriühing ei asu äriregistrisse kantud aadressil ning äriregistris

kajastatud telefoninumbritel ei ole võimalik sellega ühendust saada, viitab äriühingu reaalse

majandustegevuse puudumisele. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud liiatigi selle, et OÜ

Tevooro kontakttelefoninumbritena äriregistris kajastatud telefoninumbreid ei saanud OÜ

Tevooro kasutada. Teoreetiliselt võib töötasu deklareerimata jätmise ja arvele laekunud summade

sularahas väljavõtmise põhjuseks olla ka asjaolu, et OÜ Tevooro kasutas teenuste osutamisel nö.

musta tööjõudu, makstes töötajatele töötasu sularahas ilma seda deklareerimata ning sellelt makse

tasumata. See ei ole aga antud juhul maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel eluliselt usutav.

Muud tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et OÜ Tevooro

poolt esitatud arved olid fiktiivsed ning nö. musta tööjõudu kasutas ehitusobjektidel OÜ Acova

ise. Kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, nagu oleks maksuhaldur tehingute fiktiivsuse tuvastanud

üksnes sel põhjusel, et OÜ Tevooro ei asunud registriaadressil või et see polnud deklareerinud

töötasuväljamakseid. Need asjaolud olid ühed paljudest, mille maksuhaldur OÜ Tevooro

maksumenetluses tuvastas ning oma järelduse on maksuhaldur teinud nende ja muude tuvastatud

asjaolude kogumi pinnalt. Põhimõtteliselt on õige, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et

kaebuse esitaja isiklikult oleks kuidagi seotud OÜ Tevooro tegevuse juhtimisega. Samuti

puuduvad ka otsesed tõendid selle kohta, et OÜ Tevooro pangakontolt välja võetud

sularahasummad oleksid liikunud tagasi kaebuse esitaja või mõne teise OÜ-ga Acova seotud isiku

kätte. Küll aga annavad tuvastatud asjaolud selleks aluse sellesisulise põhjendatud kahtluse

tekkimiseks. Kohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt ja erinevate tuvastatud asjaoludega

põhjendanud oma kahtlust, et OÜ Acova, kelle tegevust selles osas juhatas ja kontrollis kaebuse

esitaja, osales maksupettuses, mille sisuks oli OÜ Tevooro fiktiivsete arvete alusel OÜ-st Acova

raha väljaviimine selliselt, et suurem enamus sellest rahast jõudis hiljem tagasi A.P.ini ning

mingisugune osa sellest võidi kasutada uuesti OÜ-s Acova deklareerimata tööjõule töötasude

maksmiseks. Juba eelnevalt viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb isikul, kelle osas on

maksuhalduril põhjendatud kahtlus maksupettuses osalemise kohta, esitada täiendavad tõendid,

mis

kinnitavad

tehingute

toimumist.

Selliseid

tõendeid

ei

esitanud

maksuhaldurile

maksumenetluse käigus OÜ Acova ega ole ka vastutusotsuse menetluse käigus, samuti mitte

käesoleva menetluse käigus esitanud kaebuse esitaja.

19. Kohtu hinnangul ei saa usaldusväärseks pidada kaebuse täiendusele lisatud Oleg Boguševitši

kirjalikku seletust. See on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Nii väidab Oleg Boguševitš,

kelle isikusamasuse on notar küll tuvastanud, et teostas isiklikult ja alltöövõtjate poolt OÜ-le

Acova esitatud arvetel näidatud töid, korraldades isiklikult töid ehitusobjektidel. Samas on

maksuhaldur tuvastanud, et mitte ükski OÜ Acova töötaja, sealhulgas konkreetsetel objektidel

OÜ Acova töid juhtinud isikud, samuti mitte OÜ-lt Acova neid töid tellinud isikud, ei teadnud

Oleg Boguševitšit. On eluliselt ebausutav, et OÜ Tevooro arvetel näidatud summade eest tehtud

töid juhatavat isikut ei mäleta mitte ükski teine samadel objektidel väidetavalt samaaegselt

töötanud isik. Vaidlusaluses vastutusotsuses on maksuhaldur konkreetsete objektide lõikes

kajastanud OÜ Acova töötajate, sealhulgas objektidel töid juhtinud Sergei Kidermani ja V. L.

seletusi, millest nähtub kokkuvõtvalt, et objektidel töötas ka võõraid inimesi, ent neist ütlustest ei

nähtu mingil moel, et tegemist oleks olnud OÜ Tevooro töötajatega. OÜ Acova maksumenetluse

käigus on OÜ-d Tevooro alltöövõtjana nimetanud küll Sergei Kiderman, ent temagi kinnitas, et

väidetavalt OÜ Tevooro töid objektidel juhtinud Oleg Boguševitšiga ta isiklikult kohtunud ei ole,

seejuures olles ise samaaegselt OÜ Acova töödejuhatajaks teatud objektidel, kus väidetavalt töötas

ka OÜ Tevooro. Kohtu hinnangul ei saa Oleg Boguševitši väidet, et töid teostas OÜ Tevooro,

pidada usaldusväärseks seetõttu, et need selgitused andis ta OÜ Acova maksumenetluse käigus

ning tol ajal OÜ Acova juhatuse liikmena oli Sergei Kiderman huvitatud sellest, et OÜ-ga

Tevooro tehtud tehingud näiksid tegelikud. Samas ei teadnud Sergei Kiderman nende tehingute

kohta ühtegi üksikasja, mis viitab samuti sellele, et tema väited kujunesid alles pärast vastavate

dokumentidega (OÜ Tevooro arved, ülekanded jms) tutvumist. Maksuhalduri poolt kohtule

esitatud OÜ Acova kontrollimenetluses kogutud tõenditest nähtub üheselt, et ainus isik, kes OÜ

Tevooro töötajaid väidetavalt objektidel juhtinud Oleg Boguševitšit teadis, oli A.P.. Kuivõrd ka

kõik lepingud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid oli OÜ Acova poolt allkirjastanud kaebuse

esitaja, sealhulgas objektide osas, kus ta ise OÜ Acova töid ei juhatanud, viitab see tõik üheselt

sellele, et Oleg Boguševitš ei ole neil objektidel kunagi mingisuguseid töid juhatanud ning OÜ-l

Tevooro puudub arvetel näidatud töödega igasugune puutumus.

20. Kaebuse täiendusele lisatud Oleg Boguševitši kirjalik seletus, millele antud allkirja õigsust on

notargi tuvastanud, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt, et A.P. osales OÜ Acova juhatajana

maksupettuses. Nimelt juba OÜ Acova maksumenetluse käigus küsis maksuhaldur ka A.P.ilt

Oleg Boguševitsi kontaktandmeid, ent A. P. väitel ei olnud tal need säilinud. Ka kogu

vastutusotsuse menetluse ning sellele järgneva vaidemenetluse käigus ei ole A.P. avaldanud

maksuhaldurile Oleg Boguševitši kontaktandmeid. Kaebuse täiendusele lisatud tõendi kohaselt on

maksuhalduri ametnik veel 19. oktoobril 2010 neid andmeid kaebuse esitaja esindajate käest

küsinud, ent arusaadavalt ei ole kaebuse esitaja neid esitanud. Kohus ei nõustu seejuures kaebuse

esitaja etteheitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja asjas tähtsust

omavate asjaolude kohta seletuse võtmata Oleg Boguševitšilt. Vaidlusaluses vastutusotsuses on

maksuhaldur selgitanud, et Oleg Boguševitšit ei õnnestunud OÜ Acova maksumenetluse käigus

leida, maksuhaldur on kajastanud ka oma tegevusi, mis puudutavad Oleg Boguševitšiga kontakti

otsimist, sealhulgas tema registrijärgse elukoha kontrollimist. Nii OÜ Acova maksumenetluses kui

vaidlusaluse vastutusotsuse menetluses ei ole kaebuse esitaja andnud mingit teavet selle kohta,

kuidas Oleg Boguševitšit leida. Seda üllatavam on, et kohtumenetluse põhimõtteliselt viimases

staadiumis esitab kaebuse esitaja Oleg Boguševitši kirjaliku seletuse. See asjaolu ei kinnita mitte

maksuhalduri-poolse uurimispõhimõtte rikkumist, vaid pigem seda, et A.P.il on kas isiklikul

tasandil head suhted Oleg Boguševitšiga või on tal lausa teatav käsuvõim viimase üle, mis

omakorda kinnitab seisukohta, et A.P. osales maksupettuse toimepanemises.

21. OÜ Tevooro on esitanud OÜ-le Acova tööde teostamise kohta objektidel Kesaniidu tee 9, 10,

11, 12, 13, 14, 15 ja 21 arved nr VK01/2006 kuni VK11/2006 (vastustaja vastuse lisad nr 69, 76,

78, 80, 82, 84, 88, 89, 91, 106 ja 109). Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et neil

arvetel näidatud töid OÜ Tevooro tegelikult ei teinud, eelkõige asjaolu, et OÜ-d Tevooro ega

Oleg Boguševitšit ei teadnud neil objektidel töid OÜ-lt Acova tellijate OÜ Spika Vara, AS

Intelehitus ja J. M. esindajad Denis Konstantinov (vastustaja vastuse lisa 49) ega Juri Zelinski

(vastustaja lisa nr 55), kellest viimane viibis enda väitel objektidel pidevalt. Mõlema isiku

kinnitusel juhtis ja korraldas OÜ Acova töid objektidel A.P.. Seega on eluliselt ebausutav, et Oleg

Boguševitš neil ehitusobjektidel viibis või seal mingisuguseid töid juhatas. Vastutusotsuses on

viidatud ka sellele, et arvetele lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ei ole võimalik

kindlaks teha konkreetsel objektil teostatud tööde mahtu ja maksumust. Sellele ei ole kaebuse

esitaja vastu vaielnud. Tööde või kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide eesmärk peaks olema

fikseerida pooltevahelises suhtes konkreetse töö või kauba üleandmine. Olukorras, kus töid

alltöövõtu korras tellinud isik müüb need hiljem edasi oma tellijale, oleks loogiline, et alltöövõtjalt

saadud tööde üle peetakse arvestust samal moel nagu seda tehakse tööde oma tellijale

üleandmisel. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et tööde üleandmisel tellijatele pidas OÜ

Acova arvestust konkreetsete objektide kaupa. Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et

konkreetsel objektil väidetavalt OÜ-lt Tevooro tellitud tööde arvestuse puudumine ei võimalda

kontrollida ka seda, kas OÜ Acova on neid töid oma tellijale üle andnud samas mahus. Arvete

fiktiivsust kinnitab ka see, et nendel ning juurdelisatud aktidel kas ei ole teostatud tööde mahtu

üldse märgitud või on märgitud küll mingisugune arvväärtus, ent märgitud pole ühikut, mis on

olnud mahu arvestamise aluseks. Nii näiteks on aktil nr 10 (vastustaja lisa 91) märgitud teostatud

töödena Katusetööd Kesaniidu tee 13 hinnaga 18 600 krooni ja Põranda valmistamine Kesaniidu tee 9 1.

korrus hinnaga 69 857,63, samuti Koristus ja tõstmetööd hinnaga 8000 krooni. Aktil nr 8 (vastustaja

lisa 89) on ühe tööna märgitud Koristus ja tõstmetööd, mahuga 45 ja hinnaga 160. Seda, milliste

konkreetsete katuse-, põranda- või koristustöödega töödega oli tegemist või mille alusel on

arvutatud tasumisele kuuluvad summad, neist dokumentidest ei nähtu. Isegi kui arvel on märgitud

teatud mahu arvväärtus, ei anna see mingit aimu tegeliku töömahu kohta, kui puudub ühik, milles

arvestust on peetud. See muudab omakorda võimatuks kontrolli selle üle, kas vastavas mahus töid

ka tegelikult teostati või mitte. Kui ei ole teada, kas näiteks koristustööde maht 45 tähendab prahi

kuupmeetreid, tööliste töötunde või koristatud ruutmeetrite arvu või veel midagi muud, siis ei ole

võimalik üksnes selle mahu arvväärtuse põhjal teha mingisuguseid järeldusi. Samuti ei ole esitatud

ei maksuhaldurile ega kohtulegi lepingut, millest nähtuks pooltevaheline kokkulepe tööde hindade

osas. Need asjaolud viitavad otseselt sellele, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei omanud

OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahelistes suhetes sellist tähendust nagu need tavapäraselt ehituse

alltöövõtu puhul omada võiksid, mis omakorda viitab sellele, et nende ettevõtjate omavahelistes

suhetes ei olnud vajalik tehtud ja üle antud töid täpsemalt fikseerida. Selle põhjuseks on asjaolu, et

neid töid OÜ Tevooro tegelikult ei teinud. Eeltoodud asjaolud, koosmõjus sellega, et OÜ

Tevooro näol oli tegemist äriühinguga, millel reaalse majandustegevuse kohta puuduvad

igasugused andmed, kinnitavad maksuhalduri väidet, et Kesaniidu tee objektidel OÜ Tevooro

mingisuguseid teenuseid ei osutanud.

22. Objektidel Vabaduse väljak 7, Ehitajate tee 109b Pärnu mnt 62 ja Keila Paldiski mnt 28a tellis

OÜ-lt Acova töid AS Facio Ehitus. Kohus leiab, et kõige tõsisemalt kinnitab seda, et OÜ

Tevooro neil objektidel alltöövõttu ei teostanud, asjaolu, et OÜ Acova ei olnud AS-iga Facio

Ehitus sellise alltöövõtja kasutamist kooskõlastanud, samas kui OÜ Acova ja AS Facio Ehitus

vahelises lepingutes (nt. vastustaja lisa nr 50 lepingu punkt 2.20) oli sellise kooskõlastamise

kohustus sõnaselgelt sätestatud ning lepitud kokku ka leppetrahv selle kohustuse eiramise eest.

Seejuures ei olnud leppetrahv sõltuvuses kooskõlastamata alltöövõtja töö kvaliteedist.

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sellise lepingu juures puudus OÜ-l Acova igasugune

mõistlik põhjus jätta alltöövõtja tegevus oma tellijaga kooskõlastamata ning see viitab üheselt

sellele, et OÜ-d Tevooro alltöövõtjana tegelikult neil objektidel ei kasutatud. Ka kaebuse esitaja,

kes enda väitel OÜ Acova nimel OÜ-ga Tevooro lepingud sõlmis ning tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid allkirjastas, ei ole andnud ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta AS-i

Facio Ehitus objektidel alltöövõtjat lepingus sätestatu kohaselt tellijaga ei kooskõlastanud.

Selliseid selgitusi või vastuväiteid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele ei ole toodud ka

halduskohtule esitatud kaebuses. Juba eeltoodud asjaolu on kohtu hinnangul piisav, et veenduda

selles, et OÜ Tevooro arvetel kajastatud töid ei teostanud. Samas puuduvad mistahes muud

tõendid, mis kinnitaksid vastupidist. Ka eelnimetatud objektidel töötanud isikutest mitte keegi ei

teadnud ega tundnud Oleg Boguševitšit, kes kohtule esitatud seletuskirjas siiski väidab, et juhtis ja

korraldas töid kõigil objektidel. Nagu juba eelkäsitletud Kesaniidu tee objektide puhul ei ole ka

AS-i Facio Ehitus poolt OÜ-lt Acova tellitud tööde osas võimalik OÜ Tevooro ja OÜ Acova

vaheliste tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide põhjal üheselt kindlaks teha teostatud alltöövõtu

mahtusid ja tööde täpset iseloomu. OÜ Tevooro poolt tööde mitteteostamist kinnitavad ka

maksuhalduri poolt välja toodud vastuolud OÜ Acova tööliste ja juhtide A.P.i ja Sergei

Kidermani selgitustes, millele kaebuse esitaja samuti ühtegi konkreetset vastuväidet ei ole

esitanud. Ka maksuhalduri seisukohta, et võrreldes oma töötajatega on OÜ-le Tevooro

väidetavalt makstud summad põhjendamatult suured, ei ole kaebuse esitaja mingil viisil

kommenteerinud ega väitnud, et selline seiskoht oleks vale või selle seisukoha kujunemise aluseks

olev maksuhalduri analüüs väär. Kohus leiab, et maksuhaldur on OÜ Acova maksumenetluses

kogutud tõendite põhjal maksu- ja vastutusotsuses kajastatud asjaolud õigesti tuvastanud ning

teinud nende alusel õigustatult järelduse, et OÜ Tevooro ei ole teinud alltöövõtu korras töid

objektidel, kus OÜ-lt Acova tellis töid AS Facio Ehitus.

23. Asjaolu, et OÜ Tevooro ei teinud arvetel näidatud töid objektil Paldiski mnt 145 kinnitab

samuti see, et tööde OÜ-lt Acova tellinud OÜ Steplar juhatuse liige Tarmo Valk ei teadnud

midagi OÜ-st Tevooro ega Oleg Boguševitšist (vastustaja lisa 28), kusjuures sissepääsuload

objektidele olid Tarmo Valgu sõnul tellitud OÜ Acova töölistele. Samuti viitab asjaolule, et tehtud

töödel puudub seos OÜ-ga Tevooro see, et objektil OÜ Acova töid juhatanud Sergei Kiderman

ei ole enda väitel kohtunud Oleg Boguševitšiga, kes enda sõnul aga kõigil objektidel isiklikult

brigadirina töötas. Nagu ka varem käsitletud objektide puhul, on ka Paldiski mnt 145 objekti

puudutaval OÜ Tevooro arvel ja aktil tehtud tööde maht kajastatud üldsõnaliselt, mis samuti

viitab, nagu kohus juba eelpool märkis, sellele, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega, mille

vormistamine OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahelistes tegelikes suhetes ei olnud vajalik.

24. Viimaks on maksuhaldur kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et OÜ Tevooro ei teinud

arvel näidatud töid ka objektil Sütiste tee 19a. Sellegi objekti osas seab OÜ Tevooro osalemise

kahtluse alla eelkõige see, et tööde tellija OÜ Kopter Ehitus projektijuht V. P. (vastustaja lisa 33)

ei teadnud midagi ei OÜ-st Tevooro ega Oleg Boguševitšist ning selgitas, et OÜ Acova töid juhtis

objektil A.P. ja keegi Sergei nimeline mees. Samuti on maksuhaldur välja toonud asjaolu, et

alltöövõtulepingu, mille alusel nimetatud objektil väidetavalt tegutseti, on OÜ Acova sõlminud

varem, kui sõlmiti OÜ Acova ja tellija vaheline leping. Sellele vastuolule, nagu ka muudele

maksuhalduri tuvastatud asjaoludele ei ole kaebuse esitaja vastu vaielnud. Ühtegi täiendavat

tõendit, mis kinnitaks tööde teostamist OÜ Tevooro poolt, ei ole kaebuse esitaja esitanud, neid ei

esitanud maksumenetluses ka OÜ Acova. Kohtu hinnangul on maksuhaldur nende asjaolude

põhjal teinud igati õigustatud järelduse, et OÜ Tevooro ei ole Sütiste tee 19a objektil töid teinud.

25. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel välistatud võimalus, et OÜ Acova heauskselt

eeldas, et arvetel näidatud tööde teostajaks on siiski OÜ Tevooro. Maksuhaldur on põhjendatult

leidnud, et OÜ Acova, kelle nimel tegutses suhetes OÜ-ga Tevooro A.P., on osalenud

maksupettuses ning on kogu aeg teadlik olnud sellest, et OÜ Tevooro mingisuguseid töid neil

objektidel teostanud ei ole. Maksuhaldur on piisavalt põhjendatud seisukohta, et OÜ Acova

teostas OÜ Tevooro arvetel näidatud tööd oma tööjõuga, kaasates vähemalt mõnel juhul ka

tööjõudu, kellel tehtud väljamakseid ei ole deklareeritud. Kohus leiab, et sarnases asjas ei saa

maksuhaldurilt nõuda, et ta tõendaks ära näiteks konkreetsed isiklikud suhted arve esitaja ja arve

saaja esindusõiguslike isikute vahel või näiteks selle, et arve alusel tasutud ning arve esitaja kontolt

sularahas välja võetud summasid oleks kasutatud arve saaja huvides. Need asjaolud on võimalik

tuvastada ka kaudsete tõendite ning asjaolude kogumi pinnalt. Käesoleval juhul on kaebuse

esitaja, samuti OÜ Acova maksumenetluses selgitusi andnud Sergei Kidermani selgitused OÜ

Tevooro poolt tööde teostamise kohta vastuolus muude tõenditega, OÜ Acova juhid ei ole

osanud selgitada milliseid töid ja millises mahus täpselt tehti, kui palju oli objektidel OÜ Tevooro

töölisi. Mitte ükski isik peale kaebuse esitaja ei ole kohtunud OÜ Tevooro juhataja Oleg

Boguševitšiga ning viimatinimetatud isik on jäänud maksuhaldurile tabamatuks nii OÜ Acova

maksumenetluses

kui

A.P.ile

vastutusotsuse

tegemise

menetluses,

samas

kui

alles

kohtumenetluses on A.P. esitanud kohtule notariaalselt kinnitatud allkirjaga seletuskirja, milles

Boguševitš kinnitab tehinguid. Erinevalt kaebuse esitajast, kes leiab, et see kinnitus tõendab

tehingute toimumist, leiab kohus, et see kinnitab hoopis seda, et OÜ Tevooro juhtimisõiguslik

isik Oleg Boguševitš tegutses A.P.i kontrolli all. Nimelt on Boguševitš esitatud selgitusega

sisuliselt kinnitanud seda, et võttis OÜ-st Tevooro maksuvabalt raha välja ning on jätnud

tasumata ka arvete alusel saadud käibemaksu. OÜ Tevooro pangakontolt ei nähtu, et see äriühing

käibemaksu

maksnud

oleks.

Puudub

mistahes

ratsionaalne

põhjus,

miks

selliseid

maksuõigusrikkumisi väidetavalt toime pannud isik peaks sellise ülestunnistuse esitama. Selle

põhjuseks saab ilmselt olla asjaolu, et A.P. on seda käskinud teha. Oleg Boguševitši selgitus on ka

sisuliselt vale juba seetõttu, et mitte ükski teine menetluste käigus ütlusi andnud isik ei ole Oleg

Boguševitšiga ehitusobjektidel kohtunud, samas kui Boguševitš ise väidab, et tegi töid isiklikult

brigadirina kohal viibides. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et OÜ-l Acova ei olnud õigust OÜ

Tevooro arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning käibemaksu määramine maksuotsusega

oli õiguspärane.

26. Haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et kui hiljem selgub, et

tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, on tulumaksu määramine põhjendatud

juhul kui ostja teadis või pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja,

kusjuures tulumaksu määramine on põhjendamatu, kui ostja põhjendatult eeldas, et arvel näidatud

isik on kauba tegelik müüja. Kohtuotsuse eelmises lõigus toodud põhjustel on kohus seisukohal,

et OÜ Acova teadis, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ning seetõttu

on põhjendatud ka arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamine tulumaksuga.

27. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et A.P. vastutab OÜ Acova maksuvõla eest.

Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et maksuvõla tekkimise ajal, see

tähendab ajal, mil OÜ Acova deklareeris OÜ Tevooro arvete alusel sisendkäibemaksu ning tegi

OÜ Tevooro arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, juhtis OÜ Acova tegevust

A.P.. Juba eelpool tõi kohus välja, et OÜ Acova osales maksupettuses, olles teadlik sellest, et OÜ

Tevooro arvetel näidatud töid tegelikult ei teostanud ning arved ja muud dokumendid olid

fiktiivsed. See teadlikkus väljendus konkreetselt selles, et neis asjaoludest oli teadlik A.P., kes OÜ-

d Acova juhtis, Oleg Boguševitšiga suhtles ning fiktiivsed lepingud ja aktid allkirjastas.

Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et tema tegevusele OÜ Acova juhatuse liikmena ei saa

etteheiteid teha seetõttu, et pärast tema volituste lõppemist on audiitorkontroll tuvastanud OÜ

Acova majandusaasta aruannete õigsuse. Nimetatud audiitorkontroll on läbi viidud dokumentide

põhjal, sealhulgas silmas pidades OÜ Tevooro poolt esitaud arveid, mis formaalselt vastavad

raamatupidamise

algdokumentidele

esitatavatele

nõuetele.

Alles

maksumenetluses

on

maksuhaldur tuvastanud, et need dokumendid ei kajasta tehingute tegelikku sisu. Audiitori

hinnang OÜ Acova 2006. aasta majandusaasta aruandele ei ole seega asjakohane. Audiitor ei

viinud ega saanudki läbi viia kontrolli selle üle, kas arvetel kajastatud teenused on tegelikult

saadud või mitte.

28. Vastutusotsuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milliseid samme astus A.P. pärast seda, kui sai

teada OÜ-le Acova tehtud maksuotsusest. OÜ Acova maksuvõlg ei tekkinud mitte maksuotsuse

tegemisest, vaid asjaolust, et OÜ Acova esitas ajal, mil seda äriühingut juhtis A.P., maksuhaldurile

puudulikke ja valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid, vähendades käibedeklaratsioonis

tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsetel arvetel kajastatud sisendkäibemaksu võrra ning jättes

deklareerimata tasumisele kuuluva tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kaebuse

esitajal oli MKS § 8 kohaselt kohustus tagada OÜ Acova maksukohustuste täitmine, mis hõlmab

ka õigete ja täielike maksudeklaratsioonide esitamise kohustust ning kohustust seaduses sätestatud

tähtaja jooksul deklareerimisele ja tasumisele kuuluvad maksusummad OÜ Acova arvel tasuda.

Neid kohustusi A.P. ei täitnud. Osaledes maksupettuse korraldamises, jättis A.P. need kohustused

täitmata tahtlikult ning seega vastustab ta nende kohustuste eest vastavalt MKS §-le 40. Kaebuse

esitaja vastutust ei välista ega vähenda kuidagi see, et OÜ-l Acova oli 2006. majandusaasta lõpus

priske kasum või piisavalt vara selleks, et hilisema maksuotsusega välja mõistetud summad tasuda.

Kaebuse esitaja kohustus juhatuse liikmena oli tagada maksusummade õigeaegne tasumine ning

maksuvõlg tekkis seetõttu, et kaebuse esitaja oma kohustused täitmata jättis. See, kas või kuidas

juhtis järgnevatel perioodidel OÜ-d Acova Sergei Kiderman, ei oma antud juhul tähtsust.

Eeltoodud põhjustel tuleb A.P.i kaebus rahuldamata jätta.

MENETLUSKULUD

29. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda

kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud,

jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik