2-10-63755/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-63755

Tsiviilasi

AS-i Shagi A B vastu 280,41 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

140,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS S(registrikood xxx asukoht xxx)

Hageja esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ

Kostja A B (isikukood xxx, viibimiskoht xx)

Menetlustoimingu tegemine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista A Blt 280,41 (kakssada kaheksakümmend eurot 41 senti) eurot

(4 387,54 krooni) AS-i Skasuks.

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta A B kanda.

2. Välja mõista A Blt menetluskulu 98,91 (üheksakümmend kaheksa eurot 91 senti)

eurot AS-i Skasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A Bl tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

AS Sesitas 16.12.2010 hagi A B vastu 280,41 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue

kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingust ning seadme

kasutamise lepingust .

29.03.2011 kirjalikus avalduses võttis kostja omaks põhivõlgnevuse ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise nõude, kogusummas 280,41 eurot. Kostja ei nõustu TsMS §

367 alusel esitatud viivise nõudega.

08.04.2011 avalduses vähendas hageja nõuet ning loobus TsMS § 367 alusel esitatud viivise

nõudest.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lõike 3 kohaselt kui hagi

õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS §

444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt

kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse.

AS-i Sja A B vahel sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingust ning seadme kasutamise

lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt

lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale

võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele 280,41 eurot, millest 140,24 eurot on põhivõlgnevus ja 140,18

eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise

tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse

lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus

menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 223,69 eurot, millest 63,91

eurot (1 000 krooni) riigilõivu hagimenetluses ning 159,78 eurot (2 500 krooni) õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on

hageja kandnud õigusabikulusid summas 159,78 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud

summas nimetatud suuruses vajalikud ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud

hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist

summas 159,78 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

põhjendatud 35 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista õigusabikulud summas 35 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv

63,91 eurot, kokku 98,91 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Maie Seppo

kohtunik