2-10-46355/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-46355

Tsiviilasi

SNhagi PKvastu 7 043,06 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

7 043,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja tehinguline esindaja advokaat Raivo Bergson

Kostja PK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Eelistungi toimumise aeg

4. aprill 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista PK 7 043,06 (seitse tuhat nelikümmend kolm eurot) 6 senti (110 200

krooni) SNkasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta PK kanda.

2. Välja mõista PK menetluskulu 1 105,67 (üks tuhat ükssada viis eurot) 67 senti SN

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB

Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank

AS-is, viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

SN esitas 21.09.2010 hagi PK vastu 7 043,06 euro (110 200 krooni) saamiseks. 12.10.2011

määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt

riigilõivu osamaksetena, kokku summas 12 500 krooni. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud

riigilõivu 12 500 krooni, s.o 798,90 eurot.

13.02.2011 e-posti teel on kostja kinnitanud, et kohtukutse on talle kätte toimetatud. Kohus

määras 14.03.2011 toimunud eelistungil uue eelistungi aja 04.04.2011 kell 10.30. Kostja on

allkirjaga kinnitanud, et on teadlik istungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest.

03.04.2011 kell 8.46 saatis kostja e-kirja, milles teatab oma haigestumisest ja võimatusest

osaleda eelistungil.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja

taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus

hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Kostja ei ole istungile

ilmumata jätmist põhistanud. E-kirjale ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja

haigestumist. Samuti puuduvad muud TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist

välistavad asjaolud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS §

468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

PKpoolt 24.07.2001 antud võlatunnistusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise

korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 105,67 eurot

järgmiselt: 798,90 eurot (12 500 krooni) riigilõivu hagilt ja 306,78 eurot (4 800 krooni)

õigusabikulusid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse

nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 12 800 euro puhul

4 470 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 7 043,06 eurot. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 306,78 eurot, mille

tõendamiseks on hageja kohtule esitanud vastava arve. Kohtu hinnangul on õigusabikulud

306,78 eurot mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse ja menetlusabi

taotluse ning kasutanud esindajat eelistungitel 14.03.2011 ja 04.04.2011.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kuna hageja on tasunud riigilõivu 798,90 eurot (12 500

krooni), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 798,90 eurot ja

õigusabikulud 306,78 eurot, kokku 1 105,67 eurot (17 300 krooni).

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson