2-11-7643/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-7643

Tsiviilasi

OÜ F (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ F (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht

Xxx)

Võlgniku tehinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav

Kohtuistungi toimumise kuupäev

22. märts 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ F (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht Xxx 76201)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜ F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. OÜ F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Urmas Ustavile.

4. Pärast OÜ F (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada Urmas Ustav

ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata OÜ F (likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks likvideerija

MT(isikukood xxx).

6. Määrata ajutise halduri Urmas Ustavi töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 633,60 eurot, kokku 2 553,60 (kaks tuhat viissada viiskümmend

kolm eurot) 60 senti.

7. Välja mõista MT(isikukood xxx) ajutise halduri tasu 500 (viissada) eurot Urmas

Ustavi (arvelduskonto Swedbank AS-is) kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜ

F

(likvideerimisel)

esitas

23.02.2011

kohtule

pankrotiavalduse.

Võlgniku

põhitegevusaladeks olid 2007. majandusaasta aruandes tööjõu rent ja vahendus ning 2008.

majandusaasta aruandes ehitusteenused. 12.08.2010 algatatud likvideerimismenetluse käigus

on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Harju Maakohtu 03.03.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ F

(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Urmas Ustav esitas 17.03.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul reaalset vara 0,47 eurot rahaliste vahendite näol. Kohustusi on võlgnikul vähemalt

3 257,87 euro ulatuses, millest maksuvõlad 1 247,49 eurot, millele lisandub intress summas

481,28 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ F (likvideerimisel) on püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul puudub reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja

reaalne vara, mille realiseerimise läbi kohustusi täita. Seega puuduvad ajutise halduri

hinnangul perspektiivikad võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks.

Kättesaadavaks tehtud materjalide analüüsi käigus ei tuvastanud ajutine haldur olemasoleva

teabe pinnalt ilmselgelt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse

käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist. Ajutise halduri hinnangul on püsiva

maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009. aasta juunikuu. 2009. aasta lõpuks langes võlgniku

omakapital negatiivseks. Olemasolevate andmete põhjal on selge, et hiljemalt 2009. aasta

lõpus pidanuks võlgniku juhatus võtma tarvitusele meetmed omakapitali taastamiseks,

otsustama võlgniku lõpetamise või esitama pankrotiavalduse. Likvideerimismenetlus algatati

aga alles 12.08.2010. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu

ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info

põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur, tutvunud

võlgniku

volitatud

esindaja

poolt

esitatud

andmete

põhjal

võlgniku

senise

majandustegevusega, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku

tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Ajutine haldur on

olemasoleva info põhjal arvamusel, et antud olukorras ei esine arvestatavat võimalust

võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ F

(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise

tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ F (likvideerimisel) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise

halduri tasuks 1 920 eurot, millele lisandub sotisaalmaks 633,60 eurot, kokku 2 553,60 eurot.

Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et

võlgniku likvideerija on valmis hüvitama ajutise halduri tasu 500 euro ulatuses.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Urmas Ustavi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ F (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l F

(likvideerimisel) on kohustusi 3 257,87 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Kättesaadavaks tehtud materjalide analüüsi käigus

ei tuvastanud ajutine haldur olemasoleva teabe pinnalt ilmselgelt võlausaldajate huvide

kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist.

Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ F (likvideerimisel) pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt langes 2009. aasta lõpuks võlgniku omakapital

negatiivseks. Seega pidanuks võlgniku juhatus hiljemalt 2009. aasta lõpus võtma tarvitusele

meetmed

omakapitali

taastamiseks,

otsustama

võlgniku

lõpetamise

või

esitama

pankrotiavalduse. Likvideerimismenetlus algatati aga alles 12.08.2010. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei

ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete

vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus leiab, et kuna OÜ F (likvideerimisel) ei esitanud pankrotiavaldust 2009. aasta lõpus,

mil võlgniku omakapital langes negatiivseks. Seega pidanuks võlgniku juhatus hiljemalt

2009. aasta lõpus võtma tarvitusele meetmed omakapitali taastamiseks, otsustama võlgniku

lõpetamise või esitama pankrotiavalduse. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 on tegemist võlgniku

juhatuse liikme raske juhtimisveaga.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

22.03.2011 määrusega tegi kohus OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele ettepaneku tasuda OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 3 000 euro 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole.

Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ F

(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜ-l F (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

OÜ F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude

katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ F (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2

alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Meelis

Treialtile (isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 633,60 eurot, kokku 2 553,60 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutine haldur on läbi viinud järgmised toimingud:

nõudnud võlgnikult välja ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid, küsinud

selgitusi võlgniku esindajalt, teostanud järelepärimised erinevatesse registritesse ja Eestis

tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku vara väljaselgitamiseks, analüüsis esitatud ja

kogutud andmeid ning koostas põhjaliku ajutise halduri aruande (9-l lehel). Kohus leiab, et

ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja

ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid ajutise halduri

töötasu vähendamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku likvideerija MT on nõus hüvitama ajutise halduri tasu 500 eurot, tuleb

võlgniku likvideerijalt Urmas Ustavi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 500 eurot.

Viivi Villemson