2-10-51928/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-51928

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-51928

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Virge Klaari vastu 2685,84 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1498,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

- hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Artur Maljukov (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

- kostja Virge Klaar

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Virge Klaari vastu osaliselt.

2. Välja

mõista

Virge

Klaarilt

BIGBANK AS-i

kasuks

23.11.2006

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0605058/95tt

ja

13.11.2007

sõlmitud

krediidilepingu

nr 0740150/96rk alusel tekkinud võlgnevus 2636,44 eurot, millest 1449,33 eurot on

tagastamata krediidisumma, 112,49 eurot intress, 99,06 eurot võla sissenõudmisega seotud

kulud ja 975,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 20.10.2010 seisuga.

3. Välja mõista Virge Klaarilt BIGBANK AS-i kasuks alates 21.10.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 1257,59 euro täieliku tasumiseni viivis 25,05% tagastamata

krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 473,77 eurot.

4. Jätta välja mõistmata Virge Klaarilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 49,40 eurot.

5. Jätta välja mõistmata Virge Klaarilt BIGBANK AS-i kasuks alates 21.10.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 191,73 euro täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25%

tagastamata krediidisummalt päevas.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Virge Klaari kanda.

Välja mõista Virge Klaarilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 415,43 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

2(3)

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS

võib

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Virge Klaar võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0740150/96rk järgi tuleb jätta

välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab,

et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja

laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud

kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase

viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks

3000 krooni (191,73 euro) suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni (35,15 eurot).

Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 14.12.2007 kuni 20.10.2010 eest

38 170 krooni (2439,51 eurot), kuid hageja vähendab oma käsitlustasu nõuet

772,93 kroonini (49,40 euroni).

Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu

rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on

laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise

olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette

võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on

lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes

sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi.

Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole

tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla

tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas

nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust

ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust

tulenevalt

leiab

kohus,

et

käsitlustasu

kokkulepe

krediidilepingus

nr 0740150/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu jätab

3(3)

kohus kostjalt hageja kasuks käsitlustasu välja mõistmata.

2. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % päevas põhinõudelt, s.o

3000 kroonilt (191,73 eurolt), alates 21.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367

järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks.

Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 20.10.2010 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 7815 krooni (499,47 eurot), kuid hageja ise nõuab kostjalt

sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus

märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole

piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise

põhieesmärgiks

on

rikkumisega

võlausaldajale

kaasneva

kahju

sissenõudmise

lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on

arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 7815 krooni

(499,47 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu

suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks

lisanduva viivise alates 21.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni

(191,73 euro) täieliku tasumiseni välja mõistmata.

3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173

lg-st 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

4. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

415,43 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot ja õigusabikulud

95,87 eurot).

Kohtunik