2-11-5424/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-5424

Tsiviilasi

OSAÜHINGU Apankrotimenetlus

Menetlusosalised

Võlgnik OSAÜHING A(registrikood xxx, asukoht xxx)

Võlgniku juhatuse liige VB

Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik

Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OSAÜHINGU A (registrikood XXX asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida OSAÜHING A ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. OSAÜHINGU A likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Kalle Mõtsnikule.

4. Pärast OSAÜHINGU Akustutamist äriregistrist vabastada Kalle Mõtsnik ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata OSAÜHINGU A dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige VB

(isikukood ZZZ).

6. Määrata ajutise halduri Kalle Mõtsniku töötasuks 1 170 (üks tuhat ükssada

seitsekümmend)

eurot,

millele

lisandub

sotsiaalmaks

ja

hüvitada

Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ-le ajutise halduri vajalike kulutuste

katteks 137,91 (ükssada kolmkümmend seitse eurot) 91 senti.

7. Hüvitada

riigi

vahenditest

ajutise

halduri

kulutused

137,91

(ükssada

kolmkümmend seitse eurot) 91 senti ja ajutise halduri tasu 259,09 (kakssada

viiskümmend üheksa eurot) 09 senti (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud sotsiaalmaks).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OSAÜHING A esitas 10.02.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku

peamiseks tegevusalaks ehitustegevus. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud

püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

on eelkõige majanduse üldine jahenemine.

Harju Maakohtu 21.02.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

OSAÜHINGU A ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Kalle Mõtsnik esitas 11.03.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

võlgniku poolt esitatud 31.01.2011 seisuga koostatud kasumiaruandest nähtub, et 2010. aastal

tekkis veel üle 207 tuhande krooni kahjumit, 2011. aastal aga juba 1,5 miljonit krooni ja

bilansis on käibevarana näidatud ainult nõuded pankrotistunud ostjate vastu 68 912 krooni

ning põhivarana kokku summas 2 252 415 krooni kinnistu, mis oli juba täituri poolt müüdud,

ja autode, millised on kaotsi läinud, näol. Seega reaalselt enam mingit vara ei ole. Kassas

võlgniku poolt esitatud vastuses järelepärimisele kohaselt raha puudub. Suurimaks

võlausaldajaks on AS Eesti Krediidipank, kelle andmeil võlgnik võlgneb talle 37 446 eurot

põhivõlga ja viiviseid 5 108 eurot. Lisaks sellele on kohtutäitur Mati Kadak andmeil VT AS

nõue veel summas 2 916 eurot täitmata, millele lisanduvad täitekulud summas 498 eurot.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vara, mille arvel saaks kanda

pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei

ole. Ka ei ole ajutine haldur leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid

võimalusi. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige

majanduskriisi, mille saabumisel tellimused võlgniku teenusele praktiliselt lõppesid ja

lepingupartnerid pankrotistusid, jäädes võlgnikule võlgu. Võlgnikul tekkis seetõttu

käibevahendite suur puudujääk, mis ei võimaldanud teenindada kinnistu ostuks võetud laenu

ja täita muid kohustusi. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta esimesel poolel, mil

ehitustegevus praktiliselt seiskus, tellimused praktiliselt lõppesid ja osutatud teenuste eest ei

suudetud tasuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks

kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas tuleb märkida, et kuigi juba

2009.a. keskel oli välja kujunenud ilmne pankrotisituatsioon ja võlgniku tegevus praktiliselt

seiskus, esitas võlgnik pankrotiavalduse ca 1,5 aastat hiljem. Taoline pankrotiavalduse

esitamisega viivitamine on käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liige selgitab

seda asjaoluga, et ta püüdis kinnistut müüa, et võlgasid tasuda, kuid kui ta lõpuks leidis ostja,

siis oli kohtutäitur kinnistule juba võõrandamiskeelu pannud.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, OSAÜHINGU A

pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu

tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada OSAÜHINGU A pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise

halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri kulutuste

katteks 137,91 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OSAÜHINGU A

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OSAÜHINGUL A

on kohustusi ca 46 000 euro ulatuses ning reaalne vara puudub täielikult. Aruande kohaselt on

OSAÜHINGU A maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduse jahenemine, mille saabumisel

tellimused võlgniku teenusele praktiliselt lõppesid ja lepingupartnerid pankrotistusid, jäädes

võlgnikule võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise viivitamisega

on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine

pankrotihaldur, et OSAÜHINGU A pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete

vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna OSAÜHING A ei esitanud

pankrotiavaldust 2009. aasta esimesel poolel, mil ehitustegevus praktiliselt seiskus, tellimused

lõppesid ja osutatud teenuste eest ei suudetud tasuda, on tegemist võlgniku juhatuse liikme

raske juhtimisveaga.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

16.03.2011 määrusega tegi kohus OSAÜHINGU A pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda OSAÜHINGU A pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000

eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OSAÜHINGU A

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OSAÜHINGUL A ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

OSAÜHINGU A pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks

tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OSAÜHINGU A pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VBile

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud

kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud

summa.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot.

Samuti palub ajutine haldur hüvitada Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ-le vajalike

kulutuste katteks 137,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis

on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et

ajutise halduri kulutused 137,91 eurot ja ajutise halduri tasu summas 259,09 eurot tuleb

hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OSAÜHINGU

Apankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku

vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OSAÜHINGU Apankrotimenetlusest huvitatud

isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud

summat.

Viivi Villemson