2-09-55090/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Harju Maakohus

Meelis Eerik

04.04.2011.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

2-09-55090

CIOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) hagi RA(A , isikukood XXX,

elukoht XXX) vastu võla nõudes

385 eurot

27.01.2011.a

Hageja seaduslik esindaja Jaanus Kivimaa

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RA CIOÜ kasuks 599,62 eurot.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta RA kanda.

5. Välja mõista RA menetluskulu 89,48 eurot CIOÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonikaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumajale 14

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

CIOÜ esitas 22.10.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RA vastu 11 473,47 krooni

saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus 12.08.2010

määrusega ja anti üle Harju Maakohtule menetlusega jätkamiseks hagimenetluse korras.

Kohus

Kohtunik

Hagihind

Istungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

19.08.2010 esitas hageja hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlga 6 024 krooni ja kõrvalnõuete

katteks 3 358 krooni. Nõue tulenes kostja ja JKvahel 31.03.2007 sõlmitud allüüri lepingust

Helsingis, xxx asuva korteri suhtes. Viimasest uurimaksest jäi kostjal tasumata osaline makse

summas 385 eurot (6 024 krooni). JK loovutas nõude 05.08.2009 hagejale. Hageja nõuab ka

viivist 0,05% päevas tasumata summalt perioodi 31.07.2007-19.08.2010 eest summas 3 358

krooni.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale. Kostja vastas hagile ja eitas üürilepingu sõlmimist.

Vaidluse lahendamiseks määras kohus istungi aja. 27.01.2011 istungile kostja ei ilmunud,

oma mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohut ei teavitanud. Hageja taotles tagaseljaotsuse

tegemist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita

või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kohus on kutse istungile edastanud kostja poolt antud kostja elukoha aadressil lihtkirjaga ning

loeb kutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 8 alusel. Mõjuvaid põhjuseid istungile

mitteilmumiseks kostja ei ole esitanud.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning

põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Esitatud faktiliste väidete kohaselt on poolte vahel üürisuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2

kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt

VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles

ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva

seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 6 024 krooni ja lepingust tulenevat viivist 3 358 krooni.

Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 1 400

krooni.

Kohus arvestab kõik summad eurodesse. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub

kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5

sätestatud arvestusreeglitest.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab,

et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda

kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot

ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegematajätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr

10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti

filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik

Kohtunik