2-11-4085/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress (kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-11-4085/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress (kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.
Full text
Tsiviilasi nr 2-11-4085
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
01. aprill 2011, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
AS-i MiniCredit hagi Maria Pärna vastu 314.75 euro
ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
186.93 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja: AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru
väljak 2, Tallinn; e-post klienditeenindus@minicredit.ee )
hageja esindaja: volikirja alusel Vitali Jaroševitš (e-post
vitali@minicredit.ee )
kostja: Maria Pärn
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress
33.55 eurot, meeldetuletuste tasu 25.56 eurot ja viivis 127.82 eurot, kokku 314.75 eurot
(kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.
3. Jätta välja mõistmata Maria Pärnalt AS-i MiniCredit kasuks viivis seaduses sätestatud
määras alates 31.01.2011 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Maria Pärna kanda; jätta muudest AS-i
MiniCredit menetluskuludest 90% Maria Pärna kanda ja 10% AS-i MiniCredit enda
kanda; jätta Maria Pärna menetluskulud tema enda kanda.
7. Välja mõista Maria Pärnalt menetluskuluna riigilõiv 63.91 eurot (kuuskümmend kolm
eurot ja üheksakümmend üks senti) AS-i MiniCredit kasuks.
8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,
välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse
(TsMS § 1741 lg 4).
Kaja esitamine
9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti
2/2
Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest
alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt
seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu
õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse
summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte
rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Apellatsioonkaebuse esitamine
10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta
on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt
rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit.
Selgitus menetlusabi taotlejale
12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava
osa.
14. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist.
14.1. Jooksev viivis TsMS § 367 alusel tuleb jätta välja mõistmata, arvestades
kohtupraktikat ning asjaolusid, et kostja on tarbija ja kohus mõistab juba välja
viivise põhivõla ulatuses. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude
sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks
kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva
kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada
võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega
tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Riigikohtu praktikas on peetud
ebamõistlikuks suureks viivist, mis ületab põhinõuet.
14.2. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb
menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest
menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja
menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
Kohtunik