Legislator Case Law & Legislation
2-11-4085/3 AI generated

2-11-4085/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-11-4085/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress (kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-11-4085/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress (kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-11-4085

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

01. aprill 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit hagi Maria Pärna vastu 314.75 euro

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

186.93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru

väljak 2, Tallinn; e-post klienditeenindus@minicredit.ee )

hageja esindaja: volikirja alusel Vitali Jaroševitš (e-post

vitali@minicredit.ee )

kostja: Maria Pärn

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Maria Pärnalt 22.12.2008 laenulepingu alusel põhivõlg 127.82 eurot, intress

33.55 eurot, meeldetuletuste tasu 25.56 eurot ja viivis 127.82 eurot, kokku 314.75 eurot

(kolmsada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti) AS-i MiniCredit kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Maria Pärnalt AS-i MiniCredit kasuks viivis seaduses sätestatud

määras alates 31.01.2011 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Maria Pärna kanda; jätta muudest AS-i

MiniCredit menetluskuludest 90% Maria Pärna kanda ja 10% AS-i MiniCredit enda

kanda; jätta Maria Pärna menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Maria Pärnalt menetluskuluna riigilõiv 63.91 eurot (kuuskümmend kolm

eurot ja üheksakümmend üks senti) AS-i MiniCredit kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

2/2

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

14. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist.

14.1. Jooksev viivis TsMS § 367 alusel tuleb jätta välja mõistmata, arvestades

kohtupraktikat ning asjaolusid, et kostja on tarbija ja kohus mõistab juba välja

viivise põhivõla ulatuses. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude

sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks

kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega

tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Riigikohtu praktikas on peetud

ebamõistlikuks suureks viivist, mis ületab põhinõuet.

14.2. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kohtunik