2-10-52799/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. märts 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-52799

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Jaak Velvelti vastu 7039.51 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4360.06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS Swedbank (rk 10060701; asukoht Liivalaia 8,

Tallinn), esindaja: volikirja alusel Marge Goldberg (e-post

marge.goldberg@swedbank.ee)

kostja: Jaak Velvelt

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Jaak Velvelti vastu. Välja mõista Jaak Velveltilt

AS-i Swedbank kasuks:

1.1. 7039.51 eurot (seitse tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja viiskümmend üks senti),

millest põhivõlg on 4360.06 eurot, intress 1069.71 eurot ja viivis 1609.74 eurot;

1.2. viivis tagastamata põhivõlalt määras EKP intress + 7% aastas alates 29.12.2010 kuni

põhivõla tasumiseni, kusjuures Jaak Velveltilt väljamõisetud summad kokku ei tohi

ületada 26 158.80 eurot.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Jaak Velvelti kanda, kusjuures Jaak Velveltilt väljamõisetud

summad kokku ei tohi ületada 26 158.80 eurot.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2/4

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSE KÄIK

AS Swedbank esitas 26.10.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Jaak Velvelti vastu põhivõla 68 337.40 krooni, intressi 09.04.2009-12.05.2010 eest summas

16 766.10 krooni, viivise 10.09.2009-26.10.2010 eest summas 14 896.50 krooni ja lisanduva

viivise 0,15% päevas väljamõistmiseks (tlk 4-6). Jaak Velvelt esitas 15.11.2010 vastuväite

(tlk 7-9). Kohtunikuabi lõpetas 09.12.2010 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tlk 11).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

09.07.2008 sõlmisid AS Swedbank ning OÜ Velvelt & Ko laenulepingu nr 08-096378-JI,

mille kohaselt andis hageja OÜ-le Velvelt & Ko 27 162,45 eurot laenu Majaka 22-27

Tallinnas asuva korteriomandi ostmiseks. Laenuvõtja oli kohustatud laenusumma tagasi

maksma osamaksetena ning tasuma hagejale ka intressi. Lepingust tulenevate laenuvõtja

kohustuste

täitmise

tagamiseks

seati

hüpoteek

Majaka

22-27

Tallinas

asuvale

korteriomandile (registriosa nr 9891201) summas 552 500,00 krooni. Laenuvõtja ei täitnud

oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt 03.09.2009 ja 09.04.2010 ülesütlemisteatistele

vaatamata. 12.05.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, mille kohta saatis

laenuvõtjale 13.05.2010 teatise, paludes tasuda seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud summad. Laenuvõtja võlga ei tasunud. 21.10.2009 müüdi Majaka 22-27 Tallinnas

asuv kinnistu hinnaga 360 000 krooni. Kostja väited, et korter müüdi enneaegselt ja liiga

madala hinnaga, on tõendamata.

Kinnistu müügist laekus laenulepingust tuleneva võla katteks 342 000,00 krooni. Nimetatud

summa võlga ei katnud ning laenuvõtjal on hagejale tasumata 68 337.40 krooni / 4360,06

eurot. Samuti tuleb hagejale tasuda viivist 1609,74 eurot (perioodi 15.09.2009 kuni

22.12.2010 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras) ja intressid 1069,71

eurot. 22.12.2010 seisuga on võlg hageja ees kokku 110 333,75 krooni / 7039,51 eurot.

Hageja on arvestanud nõude kursiga 1 euro = 15,6735 krooni.

09.03.2009 sõlmisid hageja ja Jaak Velvelt käenduslepingu nr 08-096378-KÄ, mille alusel

võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenuvõtjaga lepingust tulenevate

laenuvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine, vastutuse rahaliseks maksimumsummaks

410 000 krooni / 26 158,80 eurot. 03.09.2009, 09.04.2010 ja 13.05.2010 kirjades teavitas

hageja kostjat lepingust tulenevast võlast ning nõudis kostjalt kui käendajalt kohustuste

täitmist. Kostja ei ole võlga hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete

sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostjal on kohustus hüvitada solidaarselt laenuvõtjaga

hagejale 110 333,75 krooni. Kuna laenuvõtja äriühing on 01.11.2010 äriregistrist kustutatud,

esitab hageja nõude käendaja vastu.

Hageja palub järgmist: mõista kostjalt enda kasuks välja 110 333,75 krooni / 7039,51 eurot ja

viivis protsendina põhinõudest (EKP intress + 7% aastas summalt 68 337,40 krooni) alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni; jätta menetluskulud kostja kanda

(tlk 15-18, 64-65).

KOSTJA VASTUS

3/4

Kostja esitas hagile järgmised vastuväited:

- hageja ei ole vastanud küsimusele, kui suur on hageja risk laenu andmisel ja millises

summas avaldub see vaidlusaluse lepingu puhul;

- praeguse olukorra tekitas AS Swedbank, müües laenu tagatiseks olnud korteri

enneaegselt ja liiga madala hinnaga. Hageja ei võtnud kuulda kostja ettepanekut müüa

korter aasta hiljem. 2010. a suveks ei oleks võlga olnud, sest korterite hinnad olid

sedavõrd tõusnud. Vastutust antud olukorra tekkimise eest peab kandma hageja (tlk 61).

KOHTU SEISUKOHT

1. AS Swedbank ning OÜ Velvelt & Ko sõlmisid 09.07.2008 laenulepingu nr 08-096378-JI,

mille kohaselt andis hageja OÜ-le Velvelt & Ko laenu summas 27 162,45 eurot Majaka

22-27 Tallinnas asuva korteriomandi ostmiseks (tlk 19-24).

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenuvõtja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi

tasumise kohustust nõuetekohaselt hageja 03.09.2009 ja 09.04.2010 kirjadele (tlk 35, 36)

vaatamata, mistõttu ütles hageja laenulepingu 12.05.2010 üles ja nõudis kokku 87 475.21

krooni tasumist (tlk 37). Laenuvõtja ei ole hagejale võlga tasunud.

2. 09.03.2009 sõlmisid hageja ja Jaak Velvelt käenduslepingu nr 08-096378-KÄ, mille

kohaselt kostja vastutab solidaarselt OÜ-ga Velvelt & Ko laenulepingust tulenevate

kohustuste kohase täitmise eest, kuid mitte rohkem kui 410 000 krooni tasumise eest

(tlk 49-50).

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS §

142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see

olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga

ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet

põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

sätestavad5, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kostja ei ole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hageja 03.09.2009,

09.04.2010 ja 13.05.2010 kirjadele vaatamata (tlk 51, 52, 53).

Hagiavaldusest ja nõude arvestusest nähtuvalt on laenulepingu järgi hagejale tasumata

põhivõlg 4360,06 eurot ja intress 1069,71 eurot, samuti viivis perioodi 15.09.2009 kuni

22.12.2010 eest 1609,74 eurot (tlk 16, 45-48). Kostja ei ole võlaarvestusele iseenesest

vastuväiteid esitanud.

4/4

3. Laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek

Majaka 22-27 Tallinnas asuvale korteriomandile (registriosa nr 9891201) summas

552 500,00 krooni (tlk 26-34). 21.10.2009 müüdi nimetatud kinnistu hinnaga

360 000 krooni, millest 342 000 krooni kanti hageja kontole laenulepingust tuleneva võla

katteks (tlk 38-44). Tõendamata on kostja väide, et kui hageja oleks korteri müügiga

aasta oodanud, ei oleks võlga olnud (tlk 61).

4. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja 7039,51

eurot, millest põhivõlg on 4360,06 eurot, intress 1069,71 eurot ja viivis 1609,74 eurot.

Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja viivis tagastamata

põhivõlalt määras EKP intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 29.12.2010

(tlk 15) kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures kostjalt väljamõisetud summad kokku ei tohi

ületada 26 158,80 eurot.

Kohus lähtub võla väljamõistmisel hageja poolt hagiavalduses ja võlaarvestuses eurodes

toodud summadest.

5. Arvestades TsMS § 162 lg-id 1-3 ja hagi rahuldamist, tuleb kõik menetluskulud jätta

kostja kanda. Arvestades käenduslepingus sätestatud piirsummat, ei tohi kostjalt

väljamõistetud summad kokku ületada 26 158,80 eurot.

Kohtunik