3-09-2036/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2011, Tartu

Haldusasja number

3-09-2036

Haldusasi

Jaak

Tuuksami

kaebus

Viru

Vangla

tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Tuuksami apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Tuuksam

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Tuuksam esitas 17. septembril 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse,

milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse seoses J. Tuuksami usuliste

õiguste piiramisega. Kaebuse kohaselt ei saanud J. Tuuksam vangla osakonnas E8 viibides

tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 20.1 osaleda jumalateenistustel vangla kabelis ning

samuti ei toimunud selles osakonnas J. Tuuksami sealviibimise ajal jumalateenistusi. Sellega

rikuti tema põhiseaduse (PS) §-dest 11, 12 ja 40 ning vangistusseaduse (VangS) §-st 62

tulenevaid õigusi. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis J. Tuuksam soovi

esitada tulevikus vanglale kahju hüvitamise nõue.

Kaebuses esitas J. Tuuksam taotluse tunnistada Viru Vangla kodukorra p 20.1 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks, sest see on vangla direktori poolt kehtestatud ilma seadusest

tuleneva volitusnormi olemasoluta.

2. Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendused:

a) PS § 40 lg-s 1 toodud usuvabaduse kui põhiõiguse riivega käesoleval juhul tegemist ei ole.

Kinnipidamisasutuses viibimise ajal on isiku põhiõigused paratamatult piiratumad kui

vabaduses viibides. J. Tuuksami õigus vabadusele on põhiseaduspäraselt piiratud tema

vabadusekaotuse kandmise ajal ja nimetatud piirang seab ühtlasi piiranguid tema teistele

põhiõigustele.

b) Vangistusseadus ei kohusta kinnipidamisasutust usutalitusi läbi viima vangla kabelis, vaid

seda võis teha ka osakonnas E8. Viru Vangla vanemkaplani O. Ojaperve 10. märtsi 2010. a

õiendi kohaselt toimus usuline tegevus osakonnas E8 Viru Vangla avamisest kuni 2009. a

augustini

individuaalselt.

2009.

a

septembrist

algasid

osakonnas

iganädalased

usuõpetustunnid, milles osales kuni oma vabanemiseni ka J. Tuuksam.

c) Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on

võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Osakonda E8,

kus viibis J. Tuuksam, on paigutatud kõrge ohtlikkusega kinnipeetavad. Viru Vangla

osakondades E7 ja E8 on kinnipeetavatele kõik vangistusseadusest tulenevad õigused

õigusaktidega sätestatud miinimummahus tagatud.

d) Kuna halduskohus ei tuvastanud Viru Vangla tegevuse õigusvastasust ning kaebaja

subjektiivsete õiguste ja vabaduste rikkumisi, siis ei võta kohus seisukohta Viru Vangla

kodukorra p 20.1 põhiseadusele vastavuse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. J. Tuuksam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja

kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Selgusetuks jääb, milles seisnes J. Tuuksami kõrgohtlikkus. J. Tuuksami paigutas Viru

Vangla osakonda E8 vangla, mistõttu sellele ei saa viidata kui paratamatusele.

b) Halduskohus on asunud ekslikult seisukohale, et vaidlus käib eelkõige selle üle, kas J.

Tuuksami usuvabadust puudutavaid õigusi on piiratud, takistades tal osa võtmast

jumalateenistustest vangla kabelis. Kabeli külastamise keelamine puudutas kinnipeetavate

ebavõrdset kohtlemist. Vangla ei saa keelata usklikel kirikus käia põhjusel, et ta ei suuda

konvoeerida 14 kinnipeetavat 1 kord nädalas kabelisse ja tagasi.

c) J. Tuuksami ei viidud iganädalasele jumalateenistusele. Osakonna E8 kinnipeetavate

päevakavas ei olnud usulise tegevuse jaoks aega eraldatud. Alates augustist 2009 sisse viidud

piiblitunnid ei saa asendada iganädalasi jumalateenistusi vaimuliku juhtimisel.

d) Halduskohtu otsuses viidatud O. Ojaperve 10. märtsi 2010. a õiend sisaldab vasturääkivusi.

e) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et J. Tuuksamil ei ole õigust nõuda, et vangla eiraks

julgeolekukaalutlusi ja viiks ta vangla pühakotta ning et vangla on täitnud kohustuse tagada

kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamine selle läbi, et vangla ei ole takistanud J.

Tuuksamit oma elukambris palvetamast. Vangla on antud juhul rikkunud VangS §-i 41. J.

Tuuksami suhtes on kehtestatud lisapiiranguid ja selle läbi on rikutud PS §-i 11 nõudeid.

4. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Viru Vangla jääb

oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele

järgmist:

a) Et J. Tuuksam ei ole vaidlustanud enda paigutamist osakonda E8, on tema vanglasisest

paigutamist puudutavad väited asjakohatud.

b) J. Tuuksam ei ole pädev hindama vangla võimalusi kinnipeetavate saatmisel. Osakonna E8

kinnipeetavate saatmine kabelisse ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik ning usuline tegevus

võimaldatakse neile osakonnas.

c) O. Ojaperve õiendi kohaselt võimaldati osakonnas E8 usulist tegevust. Eraldi aega usulise

tegevuse jaoks ei ole märgitud üheski vangla osakonna päevakavas, mistõttu on J. Tuuksami

sellekohased viited asjassepuutumatud.

d) Vangla kohustus tagada usuliste vajaduste rahuldamine ei tekita kinnipeetavatele

subjektiivset õigust nõuda ükskõik millisel viisil usuliste vajaduste rahuldamist. Vangla

julgeolek on seotud mitmete oluliste põhiväärtuste kaitsmisega, mille tõttu on põhjendatud

võrdsuspõhimõtte piiramine. Osakonna E8 kinnipeetavatele on seadusest tulenevad õigused

tagatud ning erinev kohtlemine seisneb vaid õiguste realiseerimise viisis. Ebavõrdsuse

intensiivsus on minimaalne ning see ei ole ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. J. Tuuksami

suhtes ei ole rikutud VangS §-i 41 ega PS §-i 11 nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata.

6. Asjassepuutumatu on J. Tuuksami apellatsioonkaebuses püstitatud küsimus, et apellandile

jääb arusaamatuks tema kõrgohtlikkus. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole see, kas J.

Tuuksam paigutati alusetult osakonda, kus hoitakse kõrge ohtlikkusega kinnipeetavaid.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus sellele küsimusele hinnangut anda.

7. VangS § 62 järgi tuleb kinnipeetavale tagada tema usuliste vajaduste rahuldamine.

Nimetatud sättest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda igasuguste enda valitud

usust tulenevate või sellest tuletatud meelepäraste rituaalide ja kommete täitmise tagamist. On

ilmne, et see oleks puhtfaktiliselt võimatu. Seetõttu ei saa tõlgendada VangS §-i 62 selliselt, et

see annab kõigile kinnipeetavatele subjektiivse õiguse osaleda igal nädalal jumalateenistusel.

8. Kaebaja seisukohtadest on võimalik aru saada selliselt, et ta järeldab oma subjektiivset

õigust osaleda igal nädalal jumalateenistusel sellest, et teiste osakondade kinnipeetavatele on

võimaldatud

jumalateeteenistusel

osalemine

vangla

palvelas

üks

kord

nädalas.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei

ole tegemist juhul, kui võrreldavad isikud ei ole võrdsed või kui ebavõrdseks kohtlemiseks on

mõistlik põhjus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul väljendub mõistlik

põhjus kinnipeetavate ebavõrdseks kohtlemiseks selles, et osakonnas E8 olnud

kinnipeetavaid, kelle hulka kuulus ka apellant, loeti kõrge ohtlikkusega kinnipeetavateks.

Nende puhul tuli vältida kontaktide loomise võimalusi teiste kinnipeetavatega, mis võiks tuua

kaasa vangla julgeolekule ohtlikke tagajärgi. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele

veenvalt kirjeldanud, kuidas Viru Vanglas tuleb osakonnast E7 ja E8 vangla palvelasse

jõudmiseks läbida erinevaid ruume, mida kasutavad ka teised kinnipeetavad (trepid, galeriid,

jalutusboksid, fuajeed) ja kus ei ole ilmselgelt võimalik välistada võimalust, et E-osakonna

kinnipeetavad saavad teiste kinnipeetavatega infot vahetada. Seda eriti juhul, kui palvelasse

liikumine toimuks regulaarsetel aegadel. Veenev on ka põhjendus, et kõrgohtlike

kinnipeetavate

konvoeerimiseks

vajalikku

vanglaametnikku

hulka

(neljateistkümne

kinnipeetava kohta kakskümmend viis valvurit) vanglal tavapärase töögraafiku juures ei ole.

9. Seega esines osakonnas E8 olnud kinnipeetavate vangla palvelasse jumalateenistusele

mitteviimiseks mõistlik põhjus ning tegemist ei olnud võrdse kohtlemise põhimõttest tuleneva

subjektiivse õiguse rikkumisega. Vangla kinnitab, ja J. Tuuksam on ka ise omaks võtnud, et

E8 osakonnas toimusid regulaarselt õigeusu usuõpetustunnid. Ringkonnakohtu hinnangul

saab seda pidada VangS §-s 62 sätestatud minimaalsete usuliste vajaduste rahuldamiseks

piisavaks. Ka Viru Vangla kaplani seisukohtadest ei nähtu, et regulaarsed õigeusu

usuõpetustunnid oleksid usuliste vajaduste rahuldamisel ebapiisavad.

Lisaks oli J. Tuuksamil võimalus tegeleda oma usuliste vajaduste rahuldamisega

individuaalselt. Miski ei viita sellele, et vangla oleks takistanud J. Tuuksamil individuaalselt

oma usuliste vajaduste rahuldamisega tegeleda.

10. Eelnevalt kirjeldatud mõistlik põhjus osakonna E8 kinnipeetavate palvelasse

mitteviimiseks on kooskõlas ka VangS § 41 lg-s 2 sätestatud võimalusega piirata

kinnipeetavate õigusi vangla julgeoleku kaalutlustel. Selline piirang vastab ka PS §-s 11

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Ilmselgelt on vangla julgeolek oluline väärtus, mis

õigustab usuvabaduse piiramist. Käesoleval juhul ei ole alust pidada seda piirangut

ebaproportsionaalseks, sest kaebajal puudus võimalus osaleda üksnes jumalateenistusel

vangla palvelas, kuid talle oli tagatud võimalus viia vajalikke kombetalitusi läbi

individuaalselt ning osaleda kaplani juhtimisel toimunud õigeusu usuõpetuse tundides E8

osakonnas.

11. Apellatsioonkaebusest võib järeldada ka, et kaebaja arvates rikuti ka Viru Vangla

kodukorra p-i 20.1, mis nägi ette, et E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatel toimuvad

jumalateenistused osakonnas. Kaebaja väidab, et selliseid jumalateenistusi osakonnas ei

toimunud.

Samas on kaebaja oma põhjendatud huvina toonud välja kahju hüvitamise nõude esitamise

kavatsuse üksnes seoses sellega, et ta ei saanud kirikus käia (tl 47). Ka varasemas

kohtumenetluses on kaebaja vastustajale ette heitnud eeskätt seda, et teda ei viidud

jumalateenistusele vangla palvelasse. Halduskohtule esitatud kaebuses on J. Tuuksam

taotlenud muuhulgas Viru Vangla kodukorra p-i 20.1 kehtetuks tunnistamist, mis viitab

samuti sellele, et kaebuse esemeks on eeskätt see, et kaebajat ei viidud jumalateenistusele

vangla palvelasse. Ka asja materjalidest ilmneb, et vanglas oleku ajal luges ta end häirivaks

asjaoluks eeskätt seda, et teda ei viidud E8 osakonnast jumalateenistusele vangla

palvemajasse sarnaselt teiste kinnipeetavatega (kaebaja vaie tl 38p, taotlus tl 42).

Kuna põhjendatud huvi on kaebaja seostanud üksnes palvelasse mitteviimisega ning

eeltoodust tulenevalt oli see ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks hakata täiendavalt tuvastama seda, kas jumalateenistused E-osakonnas siiski

toimusid. Ringkonnakohus märgib siiski, et jumalateenistuste toimumist E8 osakonna

ruumides on kinnitanud vangla kaplan (tl 41).

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulu jääb

HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene