2-11-2268/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-2268

Tsiviilasi

Osaühingu L pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing L (registrikood XX asukoht XX)

Võlgniku tehinguline esindaja SP

Ajutine pankrotihaldur Kalle M

Kohtuistungi toimumise aeg

2. märts 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühingu L (registrikood XXX, asukoht XX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing L ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühingu L likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Kalle M .

4. Pärast Osaühingu L kustutamist äriregistrist vabastada Kalle M ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata Osaühingu L dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige RP

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Kalle M töötasuks 1 170 (üks tuhat ükssada

seitsekümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri

vajalike kulutuste katteks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest Kalle M ajutise halduri kulutused 139 (ükssada

kolmkümmend

üheksa)

eurot

Pankrotihalduribüroo

Mägi&Partnerid

arvelduskontole ja ajutise halduri tasust 258 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) arvelduskontole Nordea

pangas.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing L esitas 20.01.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku

peamiseks tegevusalaks Hiinast imporditud uste ja mööbli jaemüük. Avalduse esitamise ajaks

on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduse üldine jahenemine, mis tingis müügitulu olulise

vähenemise.

Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Osaühingu L ajutiseks pankrotihalduriks Kalle M .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Kalle Mõtsnik esitas 25.02.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Halduri taotlusel

võlgniku poolt esitatud 20.02.2011 bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 37 246 eurot

käibevarana (tegelikult reklaamikulud), samas kohustusi on 59 880 euro eest ja omakapital

on juba 22 630 euroga miinuses. Kassas võlgniku poolt esitatud vastuses järelepärimisele

kohaselt raha puudub. Võlgnikul on kontod SEB Pangas, Sampo Pangas ja Swedbangas,

milledel aga rahalised vahendid puuduvad. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka ei

oma võlgnik nii tema enda kui Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Ehitusregistri

andmeil

ehitisi

vallasvarana,

kinnistusraamatu

andmeil

kinnistuid

ega

Eesti

Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Suurimaks võlausaldajaks on osanik ja juhatuse

liige RP ise summas 37 068 eurot, mis moodustab ca 2/3 kogu võlgnevusest. Aruande

kohaselt on võlgniku võlad käesoleval ajal ca 60 000 eurot, samal ajal kui reaalne vara

täielikult puudub. Samuti puudub igasugune majandustegevus ja sissetulek. Osanik

täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine

haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja

rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Ka ei ole ajutine haldur

leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse tekke peamiseks

põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisi, mille saabumisel võlgnik ei suutnud

oma tegevust õigeaegselt ümber korraldada. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta esimesel

poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid käibevara väärtuse. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Samas tuleb

märkida, et kuigi juba 2009. aasta lõpus oli välja kujunenud ilmne pankrotisituatsioon ja

võlgniku tegevus peatati, esitas võlgnik pankrotiavalduse alles aasta hiljem. Taoline

pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on kindlasti käsitletav raske juhtimisveana.

Võlgniku juhatuse liige selgitab seda asjaoluga, et ta püüdis isikliku vara arvel võlgnevusi

tasuda ning lootis võlgniku majandustegevust taastada.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb Osaühingu

L pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu

tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks

139 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei

esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu L

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul L on

kohustusi ca 60 000 euro ulatuses ning reaalne vara puudub täielikult. Aruande kohaselt on

Osaühingu L maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduse jahenemine, mille tingimustes ei

suutnud võlgnik oma tegevust ümber korraldada. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta

esimesel poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid käibevara väärtuse. Ajutine haldur on

seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise viivitamine on käsitletav võlgniku juhatuse liikme

raske juhtimisveana. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur

tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur,

et Osaühingu

L

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete

vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna Osaühing L ei esitanud pankrotiavaldust

2009. aasta esimesel poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid võlgniku käibevara väärtuse

ja maksejõuetus oli välja kujunenud, on tegemist võlgniku juhatuse liikme raske

juhtimisveaga.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

02.03.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu L pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda Osaühingu L pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 373 eurot 14

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu L

pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna Osaühingul L ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning Osaühingu

L pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei

ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8

kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib

ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on

võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele RPle

(isikukood 46506080356).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud

kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud

summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 96 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 139 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja

kulutuste suurusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused 139 eurot

ja ajutise halduri tasu summas 258 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks), tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna

kohus lõpetab Osaühingu L pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse

alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu L

pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste

kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson