3-10-2967/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-2967

Haldusasi

E.T.e kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 11. oktoobri 2010 maksuotsuse nr 12.2-

3/4464-15 tühistamise ning 14. märtsi 2009 toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõudes

ja

V.T.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 11. oktoobri 2010 maksuotsuse nr 12.2-

3/8281-10 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 11. märtsil 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: E.T.

Kaebuse esitaja: V.T.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Veiko Soll

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.T.e kaebus ning

1.1. tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse ametniku

toiming, mis seisnes selles, et ta ei viinud E.T.e suhtes 14. märtsil 2009 tehtud

menetlustoiminguid lõpule mõistliku aja jooksul, milleks konkreetsel juhul olnuks 30 minutit;

1.2. tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse ametniku

tegevus, mis seisnes 14. märtsil 2009 E.T.e valduses olnud sõidukisse paigaldatud taksomeetri

aastaraporti väljatrükkimises ja äravõtmises;

1.3. tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11. oktoobri 2010 maksuotsus

nr 12.2-3/4464-15.

2. Rahuldada V.T.i kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 11.

oktoobri 2010 maksuotsus nr 12.2-3/8281-10.

3. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt E.T.e kasuks välja menetluskulu 210

(kakssada kümme) eurot ja 93 senti.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt V.T.i kasuks välja menetluskulu 233

(kakssada kolmkümmend kolm) eurot ja 65 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUSED

1. E.T. ja V.T. tegelesid füüsilisest isikust ettevõtjatena taksoteenuse osutamisega, rentides

selleks sõiduautot Opel Omega xxx xxx. 14. märtsil 2009 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur või vastustaja) ametnik nimetatud sõidukisse

paigaldatud

taksomeetri

SEMEL

printerist

raporti

väljatrüki

perioodi

1. jaanuar 2008 kuni 1. jaanuar 2009 kohta, millelt nähtus, et kokku tehti sel perioodil sõite 68

644,4 km ulatuses, s.h ametisõite 63 689,4 km ja erasõite 4 955 km ning sõitude eest tasuti

sularahas 512 327 krooni, kaardimaksetena 141 658 krooni ja arvega 8004 krooni. 7. mai 2009

korralduse nr 12.2-3/4464-1 ja 13. oktoobri 2009 korralduse nr 12.2-3/8281-1 alusel viis

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus läbi vastavalt E.T.e ja V.T.i tulumaksu

arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli 2008. aastal.

2. 11. oktoobri 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/4464-15 tuvastas maksuhaldur, et E.T. on

kontrollitaval perioodil deklareerinud ettevõtlusest saadud tulu 98 480 krooni võrra vähem,

mistõttu maksuhaldur kohustas teda tasuma 20 681 krooni tulumaksu ja 32 498 krooni

sotsiaalmaksu, samuti tuvastas maksuhaldur, et E.T. on jätnud sel perioodil deklareerimata

66 471 krooni 18% määraga maksustatavat käivet ning 3135 krooni sisendkäibemaksu,

mistõttu maksuhaldur kohustas teda tasuma 8829 krooni käibemaksu. Maksuotsusest on

põhjendatud järgnevalt:

E.T.e esitatud raamatupidamisarvestus ei ole usaldusväärne, kuna selles on ettevõtlustulu

kajastatud vähem kui 2008. aasta tuludeklaratsioonis ning kontrollimenetluse alustamisel

puudus tal raamatupidamisarvestus sootuks;

Ettevõtlustuluna tuleb käsitada kogu taksoteenuse eest pangakaartidega tasutud 36354 krooni,

sealhulgas sellest summast OÜ-le Taksokeskuse Kaardikeskus tasutud 1381,45 krooni suurust

komisjonitasu, millest viimane on käsitatav ettevõtluse kuluna;

E.T. on jätnud raamatupidamisarvestuses kajastamata ettevõtlusest saadud tulu 51 200,50

krooni, ehk summa, mille kliendid tasusid AS Tulika Takso kliendikaardi või kviitungitega

ning mille AS Tulika Takso tasaarvestas sõiduki rendimaksetega;

E.T. on raamatupidamisarvestuses kajastanud klientidelt saadud sularaha 130 979,45 krooni

võrra vähem. Saadud sularahamaksete summa tuvastas maksuhaldur selliselt, et esmalt jagas

taksomeetri väljatrükilt nähtuva sõiduki 2008. aasta kilometraaži (68 644,4 km) sõidukit

kasutanud kahe juhi poolt arvestatud kütusekuluga (3670,93(Tamm)+3740(Leet)=7410,93 liitrit),

saades keskmise kütusekulu 10,7961 liitrit 100 km kohta ning arvutas selle põhjal E.T.e poolt

kontrollitaval perioodil läbitud kilomeetrite arvu 34 002,3 km, millest omakorda lahutas

taksomeetri raportil kajastatud erasõidu kilometraaži, mida pidas sõitudeks ilma klientideta

(E.T.e puhul 2452,21 km) ning sai klientidega sõidetud kilometraažiks 31 548,09 km.

Järgnevalt leidis maksuhaldur taksomeetri raportilt perioodi keskmise kilomeetri hinna 10,39

krooni ning korrutas selle eelnevalt leitud kliendisõitude kilometraažiga, lahutas seejärel sellest

pangakaardimaksete ning rendimaksete tasaarvestuse summad ning sai tulemuseks 240 230

krooni, mida luges klientidelt saadud sularaha summaks, mis on 130 979,45 krooni võrra

vähem kui raamatupidamisarvestuses kajastatud;

Maksuhaldur leidis, et E.T.e päevaraamatu andmed on ebausaldusväärsed, kuna on

ebatõenäoline, et ta maksis sõiduki eest rendimakseid, ent töötas vaid paar tundi päevas,

samuti tuvastas maksuhaldur, et kaardimakseid on E.T. vastu võtnud päevadel, mil ta

väidetavalt ei töötanud ning arvestades talle tehtud raadiotellimuste arvu oleks keskmiselt

ühes päevas teenindatud klientide arv suurem kui E.T. ise väidab, samuti asus maksuhaldur

E.T.e ja tema abikaasa pangakontode analüüsi põhjal seisukohale, et olmekulutused on

teostatud sularahas;

Deklareeritud 152 652 krooni suuruste ettevõtluskulude kohta oli E.T.el dokumente

100 045,30 krooni kohta, samas ei ole ta kajastanud ettevõtluskuluna 1381,45 krooni suurust

komisjonitasu Taksokeskuse Kaardikeskusele ega AS-i Tulika Takso poolt tasaarvestatud

sõiduki

rendimakseid

51 201

krooni,

mistõttu

kontrollitaval

perioodil

100045,30+13581,45+51201= 152 627 krooni.

E.T.el tekkis 16. oktoobril 2008 kohustus registreerida end käibemaksukohustuslasena, kuna

siis ületas tema selle aasta maksustatav käive 250 000 krooni. Maksuhaldur leidis AS-ilt Tulika

Takso saadud andmete põhjal, et kuna takso rendimaksed olid peatatud 86 päevaks, siis

osutas E.T. taksoteenust 280 päeval ning ühe päeva keskmiseks ettevõtlustuluks kujunes

1170,66 krooni ning seega ületas käive 250 000 krooni piiri oktoobrikuu 16. võimalikul

teenuse osutamise päeval. E.T.e käive alates 16. oktoobrist 2008 oli 78 435 krooni, mis

sisaldas tasumisele kuuluvat käibemaksu 11 964 krooni. E.T.e poolt esitatud dokumentide

alusel moodustas alates 16. oktoobrist 2008 sisendkäibemaks 3135 krooni.

3. 11. oktoobri 2010 maksuotsusega nr 12.2-3/8281-10 leidis maksuhaldur, et V.T. on

kontrollitaval perioodil deklareerinud ettevõtlusest saadud tulu 174 798 krooni võrra vähem,

mistõttu maksuhaldur kohustas teda tasuma 24 946 krooni tulumaksu ja 34 995 krooni

sotsiaalmaksu, samuti tuvastas maksuhaldur, et V.T. on jätnud sel perioodil deklareerimata

72 038 krooni 18% määraga maksustatavat käivet ning 3793 krooni sisendkäibemaksu,

mistõttu maksuhaldur kohustas teda tasuma 9174 krooni käibemaksu. Maksuotsusest on

põhjendatud järgnevalt:

V.T.i esitatud raamatupidamisarvestus ei ole usaldusväärne, kuna selles on ettevõtlustulu

kajastatud vähem kui 2008. aasta tuludeklaratsioonis.

V.T. on jätnud raamatupidamisarvestuses kajastamata ettevõtlusest saadud tulu 38 301

krooni, ehk summa, mille kliendid tasusid AS Tulika Takso kliendikaardi või kviitungitega

ning mille AS Tulika Takso tasaarvestas sõiduki rendimaksetega;

V.T. on raamatupidamisarvestuses kajastanud klientidelt saadud sularaha 166 631,25 krooni

võrra vähem. Saadud sularahamaksete summa tuvastas maksuhaldur selliselt, et esmalt jagas

taksomeetri väljatrükilt nähtuva sõiduki 2008. aasta kilometraaži (68 644,4 km) sõidukit

kasutanud kahe juhi poolt arvestatud kütusekuluga (3670,93(Tamm)+3740(Leet)=7410,93 liitrit),

saades keskmise kütusekulu 10,7961 liitrit 100 km kohta ning arvutas selle põhjal V.T.i poolt

kontrollitaval perioodil läbitud kolomeetrite arvu 34 642,1 km, millest omakorda lahutas

taksomeetri raportil kajastatud erasõidu kilometraaži, mida pidas sõitudeks ilma klientideta

(V.T.i puhul 2500,79 km) ning sai klientidega sõidetud kilometraažiks 32 141,31 km.

Järgnevalt leidis maksuhaldur taksomeetri raportilt perioodi keskmise kilomeetri hinna 10,39

krooni ning korrutas selle eelnevalt leitud kliendisõitude kilometraažiga, lahutas seejärel sellest

pangakaardimaksete ning rendimaksete tasaarvestuse summad ning sai tulemuseks 232 452

krooni, mida luges klientidelt saadud sularaha summaks, mis on 166 631,25 krooni võrra

vähem kui raamatupidamisarvestuses kajastatud;

Maksuhaldur leidis, et V.T.i päevaraamatu andmed on ebausaldusväärsed, kuna on

ebatõenäoline, et ta töötab igakuuliselt päevast päeva, ent saadav puhastulu on minimaalne

või puudub osadel kuudel üldse. Maksuhaldur arvutas kaardimaksete summa ja arvu vahena

välja keskmise sõidu hinna 139,82 krooni ning leidis, et selle juures oleks V.T. keskmiselt

teenindanud päevas 3 klienti, mis on aga ebareaale, samuti tuvastas maksuhaldur, et V.T.i

poolt oma pangakontole tehtud sularahasissemaksete summa on oluliselt suurem kui

sularahas deklareeritud tulu ning samal ajal ei ole arvelduskontolt tasutud olmekulutuste eest.

Deklareeritud 132 296 krooni suuruste ettevõtluskulude kohta oli V.T.il dokumente 111 516

krooni kohta, samas ei ole ta kajastanud ettevõtluskuluna AS-i Tulika Takso poolt

tasaarvestatud sõiduki rendimakseid 38 301 krooni on tegelik ettevõtlusega seotud kulude

maht on V.T.il kontrollitaval perioodil 111 516+38 301=149 817 krooni.

V.T.il tekkis 11. augustil 2008 kohustus registreerida end käibemaksukohustuslasena, kuna siis

ületas tema selle aasta maksustatav käive 250 000 krooni. Maksuhaldur leidis AS-ilt Tulika

Takso saadud andmete põhjal, et kuna takso rendimaksed olid peatatud 91 päevaks, siis

osutas V.T. taksoteenust 275 päeval ning ühe päeva keskmiseks ettevõtlustuluks kujunes

1214,36 krooni ning seega ületas käive 250 000 krooni piiri augustikuu 11. võimalikul teenuse

osutamise päeval. V.T.i käive alates 11. augustist 2008 oli 85 005 krooni, mis sisaldas

tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 967 krooni ning esitatud dokumentide alusel moodustas

alates 11. augustist 2008 sisendkäibemaks 3793 krooni.

E.T.E KAEBUSE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. E.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 14. märtsi 2009 toimingute (vaatluse läbiviimine, teabe ja dokumentide

nõudmine) õigusvastasuse tuvastamist ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

11. oktoobri 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4464-15 tühistamist. Esmalt selgitab kaebuse

esitaja, et 14. märtsil 2009 öösel kl 00.00 paiku peatasid politseiametnikud ta kinni

taksoteenuse osutamise ajal Tallinnas hotelli Olümpia ees oleval platsil, keelates tal lahkuda.

Kui politseiametnikud olid kontrollinud tema dokumente, keelas tal platsilt lahkumise talle

tundmatu erariietes naisterahvas, kes umbes kella 02.50 ajal öösel täitis politseiametnikult

suuliselt saadud info järgi kaebuse esitaja andmetega korralduse blanketi vaatluse

läbiviimiseks, teabe nõudmiseks ning dokumentide esitamiseks, seejärel sisenes naine taksosse,

sõrmitses taksomeetrit ning mingil hetkel oli tema käes väljaprindituna taksomeetri kviitung,

mida kaebuse esitajale ei näidatud. Järgnevalt üritas naine vormistada kaebuse esitajale

maksukohustuslase

suuliste

seletuste

protokolli

ning

nõudis

kaebuse

esitajalt

raamatupidamise dokumente, täpset aruannet ettevõtluse tulude ja kulude kohta, takso

rendilepingu esitamist jne, selgitamata samas, milline menetlus kaebuse esitaja suhtes käimas

on või millised on kaebuse esitaja õigused ja kohustused selle menetluse juures. Kaebuse

esitaja seletab, et protokolli koopiat talle ei antud. Kaebuse esitajal lubati lahkuda alles kl

05.03 paiku. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes 14. märtsi 2009 öösel läbiviidud toimingud

(kinnipidamine, vaatlus jne) olid õigusvastased seetõttu, et korraldusel nr 12.2-3/2953 ei

olnud trükitud selle adressaati, kuupäeva, vaatluse kohta ega vaatlust läbi viiva ametniku nime,

samuti pidi korralduse kohaselt läbi viima tegevusekoha vaatluse, ent korralduses märgitud

Olümpia plats ei ole kaebuse esitaja tegevuskohaks MKS § 9 lg 2 mõistes. Kaebuse esitajale

jääb selgisetuks, mis oli vaatluse objektiks ning platsi vaatlemiseks poleks olnud vaja kaebuse

esitajat kinni pidada, kuna tal ega tema maksukohustustel pole selle platsiga mingit seost.

Kaebuse esitaja heidab ka ette, et ametnik sisenes tema valduses asuvasse sõidukisse ilma

sõiduki omaniku AS Tulika Takso nõusolekuta. Kaebuse esitaja viitab MKS §-le 72 ning leiab,

et maksuhalduril ei olnud sõidukis vaatluse läbiviimist õigustavat korraldust. Samuti heidab

kaebuse esitaja ette, et maksuhalduri ametnik ei protokollinud vaatlust ega fikseerinud

taksomeetri väljatrüki (aastaraport) äravõtmist. Lisaks eeltoodule peab kaebuse esitaja vaatlust

õigusvastaseks ka seetõttu, et 14. märtsi 2009 öösel toimunud politseioperatsiooni eesmärk

oli tabada õiguserikkujaid liikluse ja veoeeskirjade rikkumiste osas ning vastustajal puudus

õiguslik alus politseiprefektuuri poolt korraldatud ja juhitud politseioperatsiooni raames

tegelda muude tegevustega. Põhjendatud huvina toob kaebuse esitaja esiteks välja soovi

tulevikus esitada kahju hüvitamise nõue ning teiseks soovi välistada tõendi lubamatuse tõttu

taksomeetri

aastaraporti

kasutamine

kaebuse

esitaja

maksukohustuse

suuruse

kindlaksmääramisel.

5. Kaebuse esitaja heidab maksuhaldurile ette seda, et viimane takistas tal enne vaidlustatud

maksuotsuse andmist tutvuda kõigi asjas kogutud tõenditega ning keeldus ka koopiate

andmisest, samuti oli maksuhalduri poolt kogutud dokumentide hulgas võõrkeelsed

dokumente, millest kaebuse esitaja aru ei saanud.

6. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et tegemist ei olnud üksikjuhtumi kontrolliga, kuna

kontrollimenetlus kestis aasta ja viis kuud, selle käigus kontrolliti tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu

deklareerimise ja tasumise õigsust, viidi läbi vaatlus, koostati väga põhjalik kontrollakt,

menetlust viisid läbi revidendid ning intensiivsuse poolest vastas menetlus revisjoni

tunnustele ning maksuhaldur oleks pidanud juhinduma MKS §-des 73-81 sätestatust. Kaebuse

esitaja leiab, et kuivõrd revisjoni läbiviimiseks puudus MKS § 75 nõuetele vastav korraldus, ei

saa see kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi, sh. täiendavat maksukohustust.

7. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud 14. märtsil 2009 ametniku

poolt väljaprinditud taksomeetri aastaraportil, mida ei saa aga aluseks võtta, kuna tegemist ei

ole kassaaparaadiga ja kaebuse esitaja ei ole seda kasutanud oma maksuarvestuse pidamiseks.

Kaebuse esitaja selgitab, et pidas oma raamatupidamist kassapõhiselt ning tal ei ole kohustust

pidada eraldi arvestust läbitud kilomeetrite, klientide arvu, kulutatud bensiini, tunnitasu või

muu seesuguse kohta. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema raamatupidamisarvestuses on

kajastanud kronoloogilises järjekorras absoluutselt kõik laekunud ning väljaläinud summad.

8. Kaebuse esitaja väidab samuti, et taksomeetri aastaraportil kajastatud arvandmed ei ole

adekvaatsed ning need saavad olla üksnes oletuslikud, kuna esiteks kasutavad ühte ja sama

taksomeetrit kaks juhti ning raportilt ei ole võimalik kindlaks teha, millises proportsioonis

juhtide andmed raportil kajastuvad, samuti ei ole faktiliselt võimalik kindlaks teha klientide

poolt tegelikult tasutud sularahasummasid, klientidega läbitud kilomeetreid jne. Kaebuse

esitaja selgitab, et sõidab sisuliselt kogu enda vahetuse sisselülitatud taksomeetriga, mis ei ole

keelatud ning on põhjustatud objektiivsest vajadusest, samas kui taksomeeter arvestab samuti

sõidutasu ehkki tegelikkuses kliendita sõidetud kilomeetrite eest mingit raha ei laeku. Samuti

toob kaebuse esitaja välja, et taksomeeter ei fikseeri tegelikult kliendi poolt tasutud sularaha

summasid, kuna väga tihti esineb olukordi, kus klient tasub vähem, kui ta seda arve järgi

tegema peaks, ka kliendile raha tagastamisel jääb tegelikult klient taksojuhile võlgu juhul, kui

vahetusraha ei ole kas piisavalt.

9. Kaebuse esitaja väitel on ainus õige ja adekvaatne number aastaraportil krediitkaardiga

sooritatud maksete arv, kuid seegi number kajastab kahe juhi andmeid. Samas krediitkaardiga

tasutud summa ei ole jälle õigesti kajastatud, kuna juhul kui klient maksab krediitkaardiga, siis

tasutud summa laekub kaardikeskusele ning viimane omakorda arvestab kliendilt laekunud

summadelt maha enda vahendustasu (3,8%) ning seega laekub OÜ Taksokeskus vahendusel

kaebuse esitajale väiksem summa kui raportil kajastatud on.

10. Kaebuse esitaja selgitab, et aastaraportis kajastatud mõisted (mittetulus, tulutoov, makstud,

erasõit,ametisõit, tarifi hold, marsru, paus jne) omavad asjas tähtsust ning maksuhaldur on eksinud,

kui ei ole kõiki raportil kajastatud mõisteid lahti seletanud ning neid arvestanud. Nii leiab

kaebuse esitaja, et maksuhaldur on ebaõigesti sisustanud välja „erasõit“ tähenduse, kuna

taksomeetril puudub selline režiim nagu „sõit ilma kliendita." ning taksomeetrit ei ole võimalik

sellisele režiimile lülitada ning tegelikult tähendab „erasõit" seda, et taksomeeter ei ole üldse

sisse lülitatud ja selles puudub isegi vool. Kaebuse esitaja selgitab, et erasõit tähendab

ettevõtlusega seotud sõitu, sest ettevõtluses tuleb lisaks klientide teenindamisele teha ka muid

ettevõtlusega seotud sõite. Kaebuse esitaja väidab, et aastaraportil kajastatud kilometraaž

kujutab endast sõiduki poolt läbitud kogu kilometraaži ühe aasta jooksul, mitte aga klientide

poolt tasutud kilomeetreid ning viimased kajastuvad raporti real Makstud, kusjuures ka

number on teoreetiline, kuna ei ole teada, kas klient oli tegelikult igal sõidul ning kas klient

sõidu eest tasus.

11. Kaebuse esitaja leiab samuti, et lubamatu on tema maksumenetluses tugineda V.T.i

raamatupidamise andmetele, kuna esiteks on tegu V.T.i puudutava maksusaladusega, teiseks

seetõttu, et kaebuse esitajal ei ole võimalik V.T.i puudutavat kontrollida. Arusaamatuks peab

kaebuse esitaja vastustaja käsitlust töötatud päevade kohta, kuna kaebuse esitaja töötabki just

siis kui soovib. Kaebuse esitaja kinnitab, et üks tööpäev võib kujuneda ka selliseks, et ta ei

teeninda ühtegi klienti. Õigeks ei pea kaebuse esitaja ka maksuotsuse käsitust tema ja tema

abikaasa rahaliste vahendite puudumise kohta, esitades tõendina 23. oktoobri 2001 ostu-

müügilepingu, millest nähtub rahaliste vahendite olemasolu piisavas koguses.

V.T.I NÕUDED JA PÕHJENDUSED

12. V.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 11. oktoobri 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8281-10 tühistamist. Esiteks leiab

kaebuse esitaja, et juba E.T.e kaebuse puhul käsitlemist leidnud taksomeetri aastaraport ei saa

olla tõendiks maksumenetluses, kuna kaebuse esitajale ei ole teada, millal ja kuidas

maksuhaldur selle dokumendi sai. Samas märgib kaebuse esitaja, et isegi kui eeldada, et

aastaraporti väljatrükk on autentne ning sellel kajastuvate arvandmete saamiseks ei ole

taksomeetriga manipuleeritud, ei saanuks maksuhaldur taksomeetri väljatrükki kasutada

kaebuse esitaja maksumenetluses, kuivõrd ajal, mil väljatrükk võidi saada ei olnud kaebuse

esitaja suhtes maksumenetlust alustatud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole

kordagi pöördunud kaebuse esitaja poole vaidlusaluse aastaraporti kohta selgituste saamiseks

ning kaebuse esitajale ei ole antud võimalust esitada selle kohta oma vastuväiteid.

13. Järgnevalt heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette, et viimane on MKS §-i 72 rikkudes

viinud läbi läbiotsimise kaebuse esitaja kasutuses olnud sõidukis, millest kaebuse esitajale ei

teatatud. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd antud juhul puudus korraldus vaatluse

läbiviimiseks, vaatlust ega väljatrüki äravõtmist ei protokollitud, ei saa aastaraportit tõendina

kasutada. Kaebuse esitaja leiab, et talle maksuotsuse tegemisel ei oleks maksuhaldur tohtinud

tugineda võrdlusele E.T.ega ega tema raamatupidamise arvestuses kajastatud andmetele, kuna

need andmed ei ole kaebuse esitajale kättesaadavad ning ta ei saa neid kontrollida.

14. Kaebuse esitaja ei nõustu vaidlusaluses maksuotsuses toodud väitega, et maksuhalduril ei

olnud võimalik kaebuse esitajat maksumenetluse käigus küsitleda või talle kontrollakti koos

maksuotsusega üle anda. Kaebuse esitaja selgitab, et ta esitas maksuhaldurile kõik

dokumendid ning maksuotsuses ei ole talle ka ette heidetud, et ta oleks midagi olulist

esitamata jätnud. Samas märgib kaebuse esitaja, et kontrollimenetluse kestus ei olnud talle

teada ning kui maksuhaldur teda kätte ei saanud, oleks võinud suhelda tema esindajaga, kes oli

maksuhaldurile teada. Kaebuse esitaja heidab ette ka seda, et maksuhaldur saatis talle

dokumente kodusel aadressil, mitte aga äriregistrisse kantud tegevuskoha aadressil, kust

kaebuse esitaja oleks need kindlasti kätte saanud. Samuti ei ole kaebuse esitajale helistatud, kui

siis tundmatutelt numbritelt, millistele kõnedele vastamise kohustust kaebuse esitajal ei ole.

15. Ka V.T. on seisukohal, et maksuhaldur on ekslikult nimetanud kontrolli üksikjuhtumi

kontrolliks, samas kui see vastab revisjoni tunnustele. Selles osas kattuvad tema seisukohad

E.T.e eelpooltoodud seisukohtadega.

16. Nagu E.T.gi, leiab ka V.T., et taksomeetri näol ei ole tegemist kassaaparaadiga ning

taksomeetri andmeid ei saa seetõttu kasutada maksustamisel, samuti ei tule füüsilise isiku

kassapõhise raamatupidamisarvestuse pidamise kohustusest kohustust pidada arvestust

läbitud kilomeetrite, klientide arvu, kulutatud bensiini, tunnitasu vms kohta. Kaebuse eistaja

rõhutab, et tema raamatupidamisarvestus vastas seaduse nõuetele. Kaebuse esitaja väitel on

maksuhaldur ka aastaraportil esitatud andmeid sisuliselt valesti tõlgendanud. Selles osas

ühtivad V.T.i seisukohad E.T.e omadega.

17. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et tema sissetulek on suurem, kui ta

deklareeris. Mis puudutab sularahasissemakseid oma pangakontole, siis märgib kaebuse

esitaja, et nende summade kohta pole maksuhaldur temalt selgitusi küsinud ega tõendanud, et

ta on need summad ise oma pangakontole kandnud, kuna sularaha on arvele makstud

automaadist ja seda võis teha ükskõik kes kaebaja lähedastest. Lisaks selgitab kaebuse esitaja,

et 26. septembril 2008 võõrandas ta endale kuulunud sõiduki Volvo S80 ning sõiduki

võõrandamisest saadud sularahasumma 100 000 + 4500 krooni kandis kaebuse esitaja samal

päeval enda kontole. Põhjendamatuks peab kaebuse esitaja väidet, et ta ei ole tasunud

olmekulutuste eest, oma pangakontolt on ta tasunud eluasemekulud, telefonikulud, Eesti

Energia AS-le, AS-le Starman, tasunud kauplustes jne, lisaks ei ole vastustaja arvestanud, et

kaebuse esitaja elab koos abikaasaga, kes on teeninud kordi rohkem kui kaebuse esitaja ise.

18. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega töötatud päevade arvu kohta ning

selgitab, et töötatud päevade arvu on võimalik kontrollida kaardimaksete raportist, kuna pole

võimalik, et AS-s Tulika Takso kaubamärgi all sõites ei toimu päeva jooksul kas või ühte

kaardimakset.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et E.T.e kaebus ei ole põhjendatud

ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Viitega MKS § 10, § 11 lg 2 ja § 12 ja § 72 selgitab

vastustaja, et kaebuse esitajale esitati 14. märtsil 2009 korraldus vaatluse läbiviimiseks, teabe

nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega tutvumist kaebuse esitaja kaebusele

eelnenud faktiliste asjaolude kirjeldamisel kinnitab. Samuti märgib vastustaja, et vaatlus viidi

läbi ajal, mil kaebuse esitaja tegeles ettevõtlusega, mistõttu pole asjaolus, et see toimus öösel,

midagi õigusvastast, vaatluse käigus koostati ka protokoll ning selgitati kaebuse esitajale

sellega tutvumise võimalusi. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et tegemist oli

politseioperatsiooniga, siis leiab vastustaja, et olukorras, kus õiguslik alus vastavate toimingute

läbiviimiseks tuleneb otse seadusest, on ametkondadevahelise koostöö üksikasjalik

kirjapaneku vajadus vastavate ametkondade endi otsustada ja see ei saa kuidagi mõjutada

kaebuse esitaja õiguspärast käitumist või õiguspärast ootust ametkondade tegevuses.

20. Vastustaja ei nõustu ka seisukohaga, et kontroll vastas revisjoni tunnustele, viidates

siinkohal Riigikohtu 6. juuni 2005 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-20-05. Vastustaja ei nõustu

väitega, et nagu põhineks maksotsuse arvestus üksnes ja ainult väljaprinditud taksomeetri

aastaraportil. Aastaraporti osas viitab vastustaja siiski Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005

määrusele nr 16 “Taksoveoloa ja sõidukaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja

kehtestamine” ja Teede- ja sideministri 20.06.2000 määrusele nr 49, mis annavad põhjuse

eeldada aastaraporti andmete õigsust.

21. Viitega MKS § 59 lg 1 peab vastustaja asjassepuutumatuks kaebuse esitaja väidet, et

maksuotsuses pole viidatud õigusaktile, mis võimaldaks isiku maksumenetluses tugineda

asjasse puutumatu inimese raamatupidamisele. Vastustaja selgitab, et legaliteedi-,

uurimispõhimõtte kui ka majandusliku tõlgendamise kohaselt tuleb tuvastada asjas tähtsust

omavad faktilised asjaolud.

22. Vastustaja väitel on kaebuse esitaja seisukohad vastuoluliselt, kuivõrd ühelt poolt väidab

ta, et tema raamatupidamisarvestus vastab seaduse nõuetele, samas on ta avaldanud, et

faktiliselt ei ole võimalik kindlaks teha klientide poolt tegelikult tasutud sularahasummasid,

klientidega läbitud kilomeetreid jne, samas kui MKS ptk 5 kohaselt on maksukohustuslasel

kohustus pidada lisaks raamatupidamisarvestusele täiendavat arvestust maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ning raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb

korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning

maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest,

varast ja kohustustest.

23. Vastustaja leiab samuti, et V.T.i kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.

Vastustaja selgitab, et 14. märtsil 2009 toimunud võetuse tulemusena saadud taksomeetri

aastaraport kajastab V.T.i maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid ning on

seetõttu kasutatav tõendina tema maksukohustuse kindlaksmääramisel. Vastustaja selgitab

samuti, et 14. märtsil 2009 edastati E.T.ele korraldus, tema poolt antud ütlused protokolliti ja

prinditi välja ka taksomeetri aastaraport, mistõttu ei ole õige kaebuse esitaja väide, et

aastaraport on saadud ebaselgetel asjaoludel. Samas leiab maksuhaldur, et isegi kui asuda

seisukohale, et vaatluse läbiviimine oli õigusvastane, ei tulene sellest saadud tõendi

kasutamisekeeldu. Vastustaja ei nõustu sellega, et V.T.i maksustamisel on lähtutud E.T.e

raamatupidamisarvestusest ning selgitab, et neid on kasutatud eelkõige võrdlusandmetena,

samuti ei ole aastaraportil kajastatud andmeid mehaaniliselt pooleks jagatud, vaid juhtide

poolt läbitud kilometraaži kindlakstegemiseks kasutati mõlema juhi majandustegevuse

näitajatest vaid soetatud kütuse hulka/kulu. Vastusutaja leiab, et maksuhalduri poolt

kasutatud metoodika maksustatava tulu kindlakstegemisel on mõõdupärane ja põhjendatud.

24. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et talle ei edastatud kontrollakti, siis selgitab

vastustaja, et kaebuse esitaja ei võtnud talle rahvastikuregistrijärgsel aadressil posti teel

saadetud kontrollakti vastu ning ka tema esindaja ei soovinud seda teha, leides et tal

puuduvad selleks volitused. Vastustaja leiab, et tegi kõik endast oleneva, et tagada kaebuse

esitajale kontrollaktiga tutvumine, ent kaebuse esitaja ei soovinud talle seadusega antud õigust

kontrollaktiga tutvumiseks kasutada.

25. Viitega samuti Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-20-05, leiab vastustaja, et tegemist ei olnud

revisjoniga, selgitades samas, et kaebuse esitaja tulude kindlakstegemine ja maksusummade

määramine ei ole sõltuvuses kontrolli liigist ning isegi kui kohus leiab, et kontroll vastas

revisjoni tunnustele, ei saa see kaasa tuua maksuotsuse tühistamist.

26. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur ei ole kasutanud taksomeetri aastaraportit kaebuse

esitajale maksude juurdemääramise eesmärgil, vaid kaebuse esitaja raamatupidamise arvestuses

kajastatud andmete (kütusekulu) alusel arvestatud kilometraaži võrdlemiseks aastaraportis

fikseerituga. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja raamatupidamise arvestuses on

dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid tulu poolel puuduvad täielikult dokumentaalsed

tõendid. Vastustaja ei pea usutavaks väidet, et klientidega sõidetud kilomeetreid kajastavad

aastaraportil vaid Mkstud real näidatud kilomeetrid, kuna pole ühtegi mõistlikku põhjendust,

miks peaks tulu teenimiseks tegema tühisõite tuhandetes kilomeetrites ja seda kõike teenitud

tulu arvelt ostetud kütusega. Veel toob vastustaja välja, et MKS § 36 lg 2 kohaselt

maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleks selgelt

fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ja säilitama tulude ja

kuludega seotud dokumente.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

27. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis

ja vastastikkuses seoses, leiab et E.T.e ja V.T.i kaebused on põhjendatud ja tulevad rahuldada.

Kaebuse esitajate etteheited maksuhalduri poolt 14. märtsil 2009 läbi viidud vaatluse kohta on

kohtu hinnangul suurelt jaolt põhjendatud, maksuhaldur rikkus vaatlust läbi viies

menetlusnorme. See ei anna siiski alust tunnistada vaatlust kui menetlustoimingut tervikuna

õigusvastaseks, kuivõrd kohtu hinnangul on vaatluse kui menetlustoimingu reaalne

teostamine üldse tõendamata. Küll aga leiab kohus, et maksuhalduri ametnik on kaebuse

esitajate poolt taksoveoteenuse osutamiseks kasutatud sõiduki taksomeetrist aastaraporti välja

trükkimisel ja ära võtmisel oluliselt rikkunud maksumenetluses tõendite kogumist

reguleerivaid norme, mis siiski ei too kaasa sellisel teel saadud tõendi lubamatust. Samuti leiab

kohus, et E.T.e kaebuses esile toodud põhjendatud huvist lähtudes tuleb tunnistada

õigusvastaseks 14. märtsi 2009 menetlustoimingute läbiviimine ebamõistlikult pika aja

jooksul. Vaidlustatud maksuotsused tuleb tühistada, kuna maksuhaldur on maksuotsuste

tegemisel kogutud tõendite, eelkõige taksomeetri aastaraporti pinnalt teinud väärad ja

põhjendamatud järeldused.

28. E.T. on kaebuses esitanud taotluse tunnistada õigusvastaseks vastustaja poolt 14. märtsil

2009 kell 02.50 kuni 05.30 kaebuse esitaja valduses olevas sõidukis läbi viidud vaatlus.

Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebuses esitatud 14. märtsil 2009 hotelli Olümpia esisel platsil

toimunu faktilisele kirjeldusele. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et nimetatud

kuupäeval kell 2.50, kui kaebuse esitaja viibis pärast politseikontrolli registreerimisnumbrit

xxx xxx ja Tulika Takso taksotunnuseid kandvas sõidukis hotelli Olümpia esisel platsil, tuli

tema juurde vastustaja ametnik ning andis talle kümme minutit hiljem tutvumiseks 14. märtsi

2009 kuupäeva kandva korralduse nr 12.2-3/2953 vaatluse läbiviimiseks, teabe nõudmiseks

ning dokumentide esitamiseks (tl. 43). Vaidlust pole ka selles, et seejärel istus ametnik

sõidukisse ning sõrmitses sõidukis olnud taksomeetri klahve ja sai enda kätte väljaprindituna

mingisuguse kviitungi sarnase dokumendi. Vaidlust pole ka selles, et sellele järgnevalt,

ajavahemikus kell 03.05-03.12 vormistas vastustaja ametnik protokolli maksukohustuslase

suuliste selgituste kohta (tl. 45) ega selleski, et pärast protokolli vormistamist keelas ametnik

E.T.el lahkuda ning andis selleks loa umbes kell 05.30.

29. Vaatluse näol on tegemist menetlustoiminguga. Riigikohus on korduvalt (näiteks

haldusasjades nr 3-3-1-8-02 ja nr 3-3-1-94-06 tehtud otsuses) leidnud, et menetlustoimingute

iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik, ent erandlikult on

menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga,

mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav

lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu iseseisva vaidlustamisena tuleb

käsitleda ka juhtumit, kus kaebuses, mille esemeks on küll ka lõpliku haldusakti (näiteks

maksuotsuse) tühistamise nõue, vaidlustatakse eraldi ka mõnd menetlustoimingut, selliselt, et

kaebuse esitaja taotleb menetlustoimingu suhtes esitatud taotluse lahendamist kohtuotsuse

resolutsiooniga ega loe seda taotlust hõlmatuks haldusakti suhtes esitatud taotlusega.

Käesoleval juhul on E.T. toonud vaatluse õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel välja

esiteks soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et kaebuse esitaja ei

saanud menetlustoimingu tõttu tegeleda ettevõtlusega ega teenida tulu ning teiseks soovi

tuvastada, et vaatluse käigus saadud taksomeetri aastaraporti kasutamine tõendina on

lubamatu, sealhulgas edaspidistes maksumenetlustes. Niisiis ei piirdu kaebuse esitaja väidetav

huvi üksnes käesolevas asjas vaidluse all oleva maksuotsuse tühistamise nõudega, mistõttu

tuleb eeltoodud põhjustel pidada vaatluse kui menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist

põhimõtteliselt lubatavaks.

30. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lõikest 1 tulenevalt tuleb maksuhalduril maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestada kõiki asjas tähendust

omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama

paragrahvi 2. lõikes sätestatakse, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub

asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõenditeks kõik asjas

kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või

linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning

eksperdiarvamus. Eeltoodust tulenevalt on vaatluse eesmärgiks tõendite kogumine isiku

maksukohustuste kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude kohta. Vaatluse

läbiviimise tingimusi, korda ja maksuhalduri kohustusi vaatluse läbiviimisel reguleeritakse

MKS §-s 72. Järgnevalt analüüsib kohus kaebuse esitaja etteheiteid, mis puudutavad vaatlust

reguleerivate normide rikkumist.

31. Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et vaatluse läbiviimiseks puudus MKS § 72 lõikes 3

sätestatud korraldus. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse revident Ülle Kesküla

on 14. märtsil 2009 andnud kirjaliku korralduse nr 12.2-3/2953 (tl. 43), mis vastab MKS § 72

lõikes 3 sätestatud nõuetele. Korralduses on märgitud haldusorgan, kes on selle andnud,

adressaat, kellele see on antud ning korralduses on kirjeldatud vaatluse eesmärki, milleks on

koguda maksukohustuslase poolt 2008-2009. aastal tasumisele kuuluvate maksude ja maksete

arvestamise ning tasumise õigsuse kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Asjaolu, et ametnik

täitis korralduse tühjad väljad kaebuse esitaja andmetega kohapeal, ei muuda korraldust

õigusvastaseks. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et korralduse allkirjastanud revidendil ei olnud

pädevust sellise korralduse andmiseks ning kuigi kaebuse esitaja väidab, et revident ei

tutvustanud ennast, ei ole siiski mistahes mõistlikku põhjust uskuda, et tegemist ei olnud

maksuhalduri ametnikuga.

32. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et vaatluse eesmärk oli vaadelda

Olümpia platsi. Eelviidatud korralduses on sõnaselgelt märgitud, et vaatluse eesmärgiks on

maksukohustuslase (kelleks on üheselt arusaadavalt korralduse adressaat E.T.), poolt 2008-

2009. aastal tasumisele kuuluvate maksude ja maksete arvestamise ning tasumise õigsuse

kindlakstegemiseks vajalike andmete kogumine. Kohus ei leia, et vaatluse eesmärk peaks

korralduses olema sõnastatud detailsemalt. Samuti on korralduse teisel leheküljel pandud

kaebuse esitajale kohustus võimaldada vaatluse läbiviimist sõidukis. Ka sõiduki

registreerimisnumber on korralduses nimetatud. Asjakohaseks ei saa pidada kaebuse esitaja

väiteid selle kohta, et Olümpia plats ei ole tema tegevuskohaks. Juba eelviidatud korraldusest

on ilmne, et maksuhalduri eesmärk ei olnud vaadelda platsi, vaid kaebuse esitaja sõidukit.

Taksoveoteenuse olemusest tulenevalt tuleb ettevõtja tegevuskohana käsitada iga kohta, kus

taksoveoteenust osutatakse. MKS § 9 lõikes 2 defineeritud tegevuskoha mõistet tuleb

tõlgendada laialt ning arvestada ka konkreetse majandustegevuse eripära. Kaebuse esitaja ise

on kinnitanud, et tegeles hotelli Olümpia ees taksoteenuse osutamisega, oodates klienti. Seega

ei saa väita, et vaatlus oleks läbi viidud mujal kui kaebuse esitaja tegevuskohas MKS § 9 lg 2

mõistes. Viimased asjaolud ei ole siiski vaidluse lahendamise seisukohast olulised, kuivõrd

vaatluse korralduse andmata jätmine iseenesest ei muuda vaatlust õigusvastaseks. MKS § 72 lg

3 viimases lauses sätestatakse, et kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on

maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Seega võib

korralduse andmise asendada ka hilisema põhjendamisega, seda eelkõige juhul kui tegemist on

kiireloomulise vaatlusega, millest eelnevalt ei teatata.

33. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhalduri ametnik ei oleks tohtinud siseneda

tema valduses olnud sõidukisse ilma selle omaniku AS-i Tulika Takso loata. MKS § 72 lg 1

kohaselt on maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile,

ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus.

Piirangunormina on kehtestatud samas keeld teostada läbiotsimist, avada lukustatud ruume

või panipaiku või siseneda loata eluruumidesse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku

omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud

vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse

sisenemist ning selle läbiotsimist. Kohus leiab, et MKS §-s 72 kasutatud ruumi mõistet tuleb

tõlgendada laialt ning selles sättes ei peeta silmas üksnes hooneid, vaid ruumi mõistega on

hõlmatud ka sõiduk, kuhu on võimalik siseneda. Võrreldes MKS § 72 lõikeid 1. ja 2, on ilmne,

et majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku valdustesse võib maksuhalduri ametnik

vaatluse läbiviimiseks siseneda ka ilma loata, kui selleks ei ole vaja avalda lukustatud ruume.

Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja väitnud, et tema valduses olevasse sõidukisse

sisenemiseks oleks maksuhalduri ametnik avanud lukustatud ukse, samuti pole sõiduki näol

tegemist eluruumiga. Seadusest ei tulene samuti, et sõidukisse sisenemiseks oleks olnud vajalik

sõiduki omaniku luba või et omanikku oleks pidanud sellest teavitama, iseäranis olukorras,

kus sõiduk oli selle rentniku valduses ning rentnik (kaebuse esitaja) ise viibis toimingute

juures.

34. Põhjendamatuks tuleb pidada ka kaebuse esitaja väidet, et maksuhalduri tegevus on

õigusvastane seetõttu, et see toimus politseioperatsiooni raames, ent ei olnud hõlmatud

politseioperatsiooni eesmärkidega. Kohus ei asu siinkohal põhjalikumalt analüüsima erinevate

järelevalvepädevust omavate organite koostöövõimalusi sarnaste kontrollioperatsioonide

läbiviimisel, märkides üksnes seda, et maksuhalduri õigust vaatlust läbi viia, tuleb hinnata

lähtudes maksukorralduse seaduses sätestatud normidest. MKS ei keela maksuhalduri

ametnikul viia maksumenetluse toiminguid läbi samal ajal või vahetult pärast seda, kui sama

isiku suhtes teeb mingisuguseid toiminguid mõni muu organ, näiteks politseiametnik.

Kaebusele lisatud politseioperatsiooni plaan (tl. 61) on Politsei- ja Piirivalveameti sisemist

töökorraldust reguleeriv dokument, mis ei piira ega ka laienda mitte mingil moel

maksuhalduri ametniku seadusest tulenevat pädevust või õigusi. Samuti ei saa Politsei- ja

Piirivalveamet sellise dokumendiga seada tööalaseid eesmärke maksuhalduri ametnikele.

35. Eeltoodust tuleneb, et maksuhalduri ametnikul oli õigus 14. märtsil 2009 viia läbi vaatlus

E.T.e kasutuses olevas sõidukis hotelli Olümpia ees oleval platsil ning selle õiguse

maksmapanemiseks koostas ametnik vastava kirjaliku korralduse, millega E.T. ka tutvuda sai.

Küll aga leia kohus, et pole ühtegi tõendit selle kohta, et vaatlus, mille läbiviimiseks

eelnimetatud korraldus anti, ka tegelikult läbi viidi. Vaatluse sisuks on mingisuguse ruumi, asja

või olustiku vaatlemine ja kirjeldamine. Tõendiks, mis vaatluse tulemusena saadakse, on

vaatlusprotokoll. MKS § 72 lg 4 kohaselt peab maksuhaldur vaatluse käigu ja vaatlusega

tuvastatud asjaolud protokollima. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole, mis tähendab, et

puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et mingisugune vaatlus üldse toimus.

Korraldus vaatluse läbiviimiseks kinnitab üksnes seda, et maksuhaldur kavatses mingisuguse

vaatluse läbi viia. Vaatlust ei saa aga lugeda toimunuks, kui pole teada, mida vaadeldi, mida

täheldati ja millised asjaolud tuvastati. Haldusasja toimikusse esitatud maksukohustuslase

suuliste selgituste protokolli (tl. 45) ei saa käsitada ei vaatlusprotokollina, kuna selles

puuduvad igasugused andmed läbi viidud vaatluse, selle kulgemise ja vaatlusel tuvastatud

asjaolude kohta. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kuigi vaatluse läbiviimine olnuks

tuvastatud asjaoludel ja olukorras võimalik, ei ole maksuhaldur sellist menetlustoimingut

tegelikult läbi viinud ning vaatlus kui menetlustoiming ei saa seetõttu olla ka õigusvastane.

See aga ei anna alust õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamata jätmiseks, kuivõrd

kaebuse esitaja põhjendatud huvi silmas pidades tuleb kontrollida seda, kas toimingud, mida

maksuhaldur väidetava vaatluse raames tegi, olid õiguspärased. Kohus leiab, et see nii ei

olnud. Esiteks on ametnik õigusvastaselt võtnud ära dokumendi, milleks on taksomeetri

aastaraport ning teiseks on ametnik menetlustoimingute tegemisel kulutanud ebamõistlikult

kaua E.T.e aega ja valmistanud talle sellega põhjendamatuid ebamugavusi.

36. Seoses dokumendi äravõtmisega tuleb esmalt märkida seda, et MKS § 65 lg 3 kohaselt

tuleb dokumentide äravõtmise kohta koostada protokoll, kuhu märgitakse dokumentide

nimetused ja arv, toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv. Sellist protokolli käesoleval

juhul koostatud ei ole, mis tekitab küsimuse, kas maksuhalduri ametnik üldse selle

vaidlusaluse

väljatrüki

tegi.

Dokumentide

äravõtmine

ei

nähtu

ka

koostatud

maksukohustuslase suuliste selgituste protokollist. Viimatinimetatud protokollist ei nähtu

sedagi, et taksomeetri mälu väljatrüki või aastaraporti esitamise vajadus oleks üldse jutukski

olnud. Põhjendatud on seega kaebuse esitajate väide, et vaidlusaluse aastaraporti (tl. 55)

saamise või tekkimise asjaolud on neile teadmata. Kummalisel kombel on maksuhaldur

E.T.ele saadetud vastuskirjas (tl. 58) sõnaselgelt märkinud, et E.T.elt dokumente ega muid

asitõendeid ära ei võetud. Seega on igati õigustatud küsimus, kust on aastaraporti nime

kandev dokument üldse saadud ning mida seal kajastuvad andmed tegelikult näitavad.

37. Kohus loeb muude tõenditega siiski tõendatuks, et jutuksoleva aastaraporti näol on

tegemist kaebuse esitajate kasutuses olnud sõidukisse paigutatud taksomeetri mälust välja

trükitud dokumendiga, mille trükkis 14. märtsil 2009 välja vastustaja ametnik. Seda

kinnitavad esiteks kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud G. M. ütlused, et tegemist on Tulika

Takso numbriga xxx xxx taksomeetrist võetud mälu väljatrükiga. Täiendavalt kinnitab seda ka

E.T.e kaebuses sisalduv kirjeldus 14. märtsil 2009 toimunu kohta: Järgnevalt sisenes naine taksosse

[...] ning asus midagi toimetama taksomeetri juures. [...] Selles ajavahemikus oli erariietes naine korduvalt

nö plõksinud takomeetri lüliteid ning mingil hetkel oli naise käes väljaprindituna kviitung, milline täpselt

seda kaebajale ei öeldud [...]. Kuivõrd aastaraport on välimuse poolest tõesti sarnane kviitungiga,

võib eeldada, et tegemist oli just selle dokumendiga. Ka maksuotsuses kinnitatakse, et

maksuhaldur tegi väljatrüki sõidukisse xxx xxx paigaldatud SEMEL süsteemi taksomeetri

printerist. Viimaks ei ole kaebuse esitajad siiski sisuliselt vastu vaielnud sellele, et aastaraportis

kajastuvad andmed oleksid sellised, mis lubaksid arvata, et tegemist ei ole sõiduki xxx xxx

taksomeetri andmetega (näiteks, et raportist nähtuv kilometraaž ei ole usutav võrdlusena

sõiduki odomeetri näiduga vms). Neid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, loeb kohus

tõendatuks, et tl. 55 asuv dokument on sõidukisse xxx xxx paigaldatud taksomeetri mälu

väljatrükk, mille maksuhaldur on saanud sel teel, et tema ametnik trükkis selle taksomeetrist

printerist välja.

38. Tuvastanud taksomeetri aastaraporti saamisega seotud asjaolud, leiab kohus siiski, et selle

saamiseks tehtud maksuhalduri toiming oli õigusvastane. MKS § 72 lg 5 p 2 kohaselt on

maksuhalduri ametnikul vaatluse läbiviimiseks õigus teha MKS §-s 65 sätestatud korras

dokumentidest väljavõtteid või ärakirju ning sama lõike 5. punkti kohaselt ka õigus võtta ära

dokumente ja asju vastavalt MKS §-s 65 sätestatule. MKS § 65 lõikes 2 sätestatakse:

Maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta kui: [...]. Sellest sättest tuleneb üheselt,

et sõltumata sellest, kas seda tehakse vaatlusel või mitte, võib maksuhaldur ära võtta

dokumendi, mis talle on esitatud. MKS §-d 72 ja 65 ei anna maksuhaldurile õigust vaatluse

käigus ega muul moel otsida ja ära võtta dokumente, mida maksukohustuslane ei ole talle

esitanud. Niisamuti MKS §-st 65 ei tulene maksuhaldurile õigust võtta ära näiteks

maksukohustuslase arvutit või teha arvutisse elektrooniliselt salvestatud dokumentidest

väljatrükke, kui maksukohustuslane ei ole talle ise arvutit kui elektroonilist andmekandjat

esitanud, ei ole lubatav ka taksomeetri mälust väljatrükkide tegemine ja äravõtmine

maksuhalduri enda algatusel. MKS §-dest 62 ja 65 tuleneb, et soovides saada mingisugust

konkreetset dokumenti, peab maksuhaldur esmalt nõudma maksukohustuslaselt selle

esitamist ning kui see esitatakse, olgu siis paberil või elektroonilisel andmekandjal, saab

maksuhaldur MKS § 65 lõikes 2 sätestatud aluste olemasolul selle ära võtta. Käesoleval juhul

ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et E.T. oleks taksomeetri aastaraporti ise

maksuhalduri ametnikule esitanud ega isegi seda, et ametnik oleks vaatluse käigus või enne

seda nõudnud sellise dokumendi esitamist. 14. märtsi 2009 korralduses nr 12.2-3/2953 on

pandud E.T.ele kohustus esitada kõik maksustamisperioodide 2008 ja 2009 kohta käivad

dokumendid ja muud tõendid. Maksuhaldur ei ole täpsustanud, milliste dokumentide

esitamist ta soovib, ent sellisest üldsõnalisest korraldusest ei saa teha järeldust, et isikult nõuti

ükskõik milliste dokumentide esitamist, mis maksuhalduri arvates võiksid kuidagiviisi olla

kontrollitavate maksustamisperioodidega seotud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

taksomeetri andmed ei ole käsitatavad raamatupidamisandmetena ning kaebuse esitaja ise on

kinnitanud, ent nende andmete alusel ei ole ta maksuarvestust pidanud. Eelviidatud

korralduse eesmärki silmas pidades ei pidanud kaebuse esitaja isegi aimama, et maksuhaldur

soovib saada taksomeetri aastaraporti väljatrükki. Sellise dokumendi nõudmiseks oleks

maksuhalduril iseenesest olnud alust, kui ta leidis, et sellel olevad andmed võivad aidata

tuvastada kaebuse esitaja maksukohustuse kindlakstegemise seisukohast olulisi asjaolusid, ent

seadusest ei tulene, et olukorras, kus kaebuse esitaja korralduses esitatud üldsõnalise

kohustuse raames taksomeetri aastaraportit ise ei esitanud, oleks maksuhalduri ametnik

võinud selle taksomeetrist ise omal algatusel välja trükkida ja ära võtta. MKS § 72 lg 1 teises

lauses sätestatakse sõnaselgelt, et vaatluse käigus ei ole maksuhalduril õigust sooritada

läbiotsimist. Läbiotsimise kui menetlustoimingu tegemise õigust ei anna MKS maksuhaldurile

ka väljaspool vaatlust. Vaatluse objektiks olevas ruumis paiknevast elektroonilisest

andmekandjast dokumendi väljatrükkimisel on läbiotsimise tunnused. Vaatluse eesmärk on

vaadelda ja kirjeldada vaatlusprotokollis vaatluse objektiks olevat ruumi, asja või olustikku,

mitte aga võtta ära asju ja dokumente, mida maksukohustuslane või muu isik maksuhaldurile

esitanud ei ole ja mille esitamist ei ole ka nõutud. Seega toimis maksuhalduri ametnik

taksomeetrist aastaraportit välja trükkides ja ära võttes õigusvastaselt.

39. Kaebuse esitajad on seisukohal, et taksomeetri aastaraporti näol on tegemist lubamatu

tõendiga, millele maksuhaldur maksuotsuseid tehes tugineda ei oleks tohtinud. Kohus selle

seisukohaga siiski ei nõustu. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa

haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist

menetlusveaga. MKS §-i 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse

seaduses sätestatut, kui MKS-is, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 58 on aga sätestatud, et haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või

et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Haldusasjades nr 3-3-1-2-03 ja 3-3-1-6-03 tehtud määrustes leidis Riigikohus, et

nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses toob tõendite

kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Selleks, et otsustada, kas

tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti

isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku

eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Riigikohus leidis viidatud lahendis,

et seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada

sisulist otsustamist, kusjuures viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis,

kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat

asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Kohus leiab, et

vaidlustatud taksomeetri aastaraporti õigusvastane saamine kaebuse esitaja E.T.elt ei ole

käsitatav olulise ning lõppotsustust mõjutanud menetlusveana, kuivõrd selle tõendi oleks

maksuhaldur saanud hankida ka ilma seadust rikkumata. Tunnistajana kohtuistungil üle

kuulatud G. M. selgitas, et taksojuht ega ükski muu isik ei saaks taksomeetri mäluandmetega

manipuleerida ilma taksomeetri plomme lõhkumata, samuti selgitas tunnistaja, et AS Tulika

Takso, kellele vaidlusalunegi taksomeeter kuulus, ei telli reeglina taksomeetri mälude nullimist

isegi juhul kui taksomeeter tõstetakse ühe auto pealt teise peale. Eeltoodut arvestades oleks

maksuhaldur võinud vaidlusaluse aastaraporti esitamist nõuda kaebuse esitajalt või AS-ilt

Tulika Takso ning sel teel oleks tal olnud võimalik saada sama tõend seadust järgides. Samuti

ei saa väita, et maksuhalduri ametniku poolt taksomeetrist aastaraporti väljatrükkimise näol

oleks tegemist oleks olnud isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe suurel

määral rikkuva tegevusega.

40. Maksuhalduri 14. märtsi 2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamise teise põhjendatud

huvina on kaebuse esitaja välja toonud soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue seoses

sellega, et maksuhalduri toimingute tõttu piirati õigustamatult tema liikumisvabadust, ta ei

saanud tegeleda ettevõtlusega ega teenida tulu. Kohus ei nõustu siinkohal vastustaja

seisukohaga, et kaebuse esitajal põhjendatud huvi puudub, kuna kaebuse esitaja ei ole välja

toonud väidetava kahjuga seotud konkreetseid asjaolusid. Haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleks põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata jätta

juhul, kui on ilmne, et kaebuse esitajal sellist põhjendatud huvi olla ei saa ehk kui on selge, et

kaebuse esitajal ei saa olla seda subjektiivset õigust, mille kaitsmise eesmärgil, ta haldusakti või

toimingu õigusvastasuse tuvastamist soovib. Käesoleval juhul ei saa väita, et kaebuse esitajale

ei saanud maksuhalduri menetlustoimingute tõttu kahju tekkida. Vaidlust ei ole selles, et

kaebuse esitaja ei saanud 14. märtsil 2009 kell 2.50 kuni 5.30 taksoveoteenuste osutamisega

tegeleda ega tulu teenida. Sellega võis tekkida talle kahju. Küsimus sellest, kas selline kahju ka

tegelikult tekkis, kas see oli põhjuslikus seoses vastustaja toiminguga ning kas muud kahju

hüvitamise eeldused on täidetud, lahendatakse juba siis kui kaebuse esitaja peaks sellise kahju

hüvitamise nõude esitama. Senini tuleb aga asuda seisukohale, et kahju hüvitamise

nõudeõiguse puudumine pole ilmne ning kuivõrd selle õiguse üheks elemendiks on ka avaliku

võimu kandja tegevuse õigusvastasus, on kaebuse esitajal tuvastamistaotluse esitamiseks

vajalik põhjendatud huvi.

41. Kohus leiab, et maksuhaldur on E.T.e suhtes 14. märtsil 2009 tehtud menetlustoimingud

läbi viinud põhjendamatult aeglaselt. MKS § 10 lg 3 kohaselt peab maksuhaldur menetluse

läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi,

järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

See põhimõte laieneb ka konkreetsetele menetlustoimingutele. Kaebuse esitaja väitel andis 14.

märtsi 2009 öösel, pärast seda kui politseiametnik oli kontrollinud tema dokumente (st.

umbes kell 02.50) talle korralduse mitte lahkuda seesama isik, kes vormistas korralduse (tl. 43)

ja protokolli (tl. 45). Selleks isikuks oli korralduse kohaselt maksuhalduri ametnik Ülle

Kesküla. Samuti väitis kaebuse esitaja, et nimetatud isik keelas tal hiljem lahkuda ning

võimaldas tal seda teha alles kell 05.30. Sellele väitele ei ole vastustaja sõnaselgelt vastu

vaielnud, märkides küll vastuses, et kaebuse esitaja enda sõnul pidas ta kinni politsei. Polistei-

ja Piirivalveameti 21. septembri 2010 kirja nr 9.1-06/46914 kohaselt teostas politsei

liiklusjärelevalvet, mille järel teostasid järelevalvet teised ametkonnad. Politseiametnik on

koostanud E.T.e kontrollimise kohta teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja

puhkeaja nõuete täitmise kontrollkaardi, kus kontrolli kellaajana on märgitud 02.11. Ei ole

ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse esitajat oleks pärast politseikontrolli lõppemist kinni

peetud politsei korraldusel. Neil asjaoludel on usutav, et alates kella 02.50 andis kaebuse

esitajale korralduse paigale jääda ja mitte lahkuda maksuhalduri ametnik ning nagu öeldud, ei

ole vastustaja sellele ka vastu vaielnud. Kokku kestsid maksuhalduri menetlustoimingud E.T.e

suhtes seega umbes kaks ja pool tundi. Arvestades maksuhalduri poolt dokumenteeritud

menetlustoimingute mahtu on see aeg ilmselgelt põhjendamatult pikk. Väidetavalt toimunud

vaatlust ei ole maksuhaldur protokollinud ning kohus asus eelpool seisukohale, et mingisugust

vaatlust tegelikult ei toimunud. Ei ole küll teada, kui kaua kulus maksuhalduril aega

taksomeetri aastaraporti väljatrükkimiseks, ent kuivõrd see toiming oli õigusvastane, ei saa

sellega õigustada kaebuse esitaja kinnipidamist selle toimingu tegemise ajaks. Liiatigi on

kaebuse esitaja selgitanud ja vastustaja pole vastu vaielnud, et see toimus enne suuliste

selgituste protokolli vormistamist. Viimatinimetatud protokolli koostamise aja lõpuna on

märgitud 03.12 ehk siis 22 minutit pärast kontrollitoimingute algust. Suuliste seletuste

protokollist ei nähtu, et maksuhalduri ametnik oleks kaebuse esitajale esitanud rohkelt

küsimusi, millele vastamine ja mille protokollimine oleks olnud aeganõudev. Ei nähtu, et

maksuhalduri ametnik oleks suuliste selgituste protokolli koostamise järgselt veel

mingisuguseid maksumenetluse toiminguid teinud, mis eeldasid kaebuse esitaja kohalolekut.

Seetõttu leiab kohus, et 14. märtsil 2009 E.T.e suhtes tehtud toimingute sisu ja mahtu

arvestades olnuks mõistlik aeg nende läbi viimiseks umbes 30 minutit, mitte aga kaks ja pool

tundi.

42. Kaebuse esitajate arutlus sellest, et nende suhtes läbi viidud kontrollimenetlused vastasid

revisjonide tunnustele, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast iseenesest tähtis. MKS § 59 lg 2

alusel jaguneb maksukohustuslase kontroll üksikjuhtumi kontrolliks ja üldkontrolliks ehk

revisjoniks. Haldusasjas nr 3-3-1-20-05 leidis Riigikohus, et kontrolli ja revisjoni sisuline

eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu ning revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli

sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Samas leidis

Riigikohus, et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas

tegemist on enamkoormava kontrollimisega ning leidis seejuures, et kui asjaolud ja tõendid

viitavad sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka

see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus. Käesoleval juhul ei

saa väita, et tegemist oleks olnud enamkoormava kontrollivormiga. Menetluse kestusest,

samuti menetluse lõpus vormistatava kontrollakti pikkusest ei saa järeldada, et formaalselt

üksikjuhtumi kontrollina vormistatud menetlus oli sisult revisjon. Revisjoniks ei muuda

kontrollimenetlust ka see, et kontrolli läbi viinud ametniku ametnimetuseks oli revident.

Kahe kontrollivormi eristamine on oluline eelkõige MKS § 102 lg 3 sätestatud

korduvrevisjoni keelu valguses ning vajadus tuvastada, et varem läbi viidud üksikjuhtumi

kontroll vastas tegelikult revisjoni tunnustele, saabki tekkida teistkordse kontrolli läbiviimise

korral. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajaid teistkordselt kontrollima asutud ning arutlus

valitud kontrolliviisi üle seega tarbetu. Kohus leiab, et ka olukorras, kus maksuhaldur tuvastab

maksukohustuse aluseks olevad asjaolud üksikjuhtumi kontrolli menetluses, ilma et ta oleks

võtnud seejuures selliseid menetluslikke meetmeid, mis on võimalikud üksnes revisjoni korral,

ei saa maksuotsuse kehtetuks tunnistamist taotleda põhjusel, et asjaolusid arvestades oleks

maksuhaldur pidanud valima kontrolli vormiks revisjoni. Käesoleval juhul on maksuhaldur

vormistanud kontrollid üksikjuhtumi kontrollidena ega ole seejuures menetluse käigus võtnud

meetmeid, mis olnuksid lubatavad üksnes revisjoni korral. Vastustaja märgib õigesti, et

sellisteks meetmeteks on eelkõige kontrolli läbiviimine maksukohustuslase tegevuskohas

selleks eraldatud töökohal ning revidendi õigus anda suulisi korraldusi ehk teisisõnu on

maksukohustuslasel

revisjoni

käigus

üksikjuhtumi

kontrolliga

võrreldes

suurem

kaasaaitamiskohustus. Lisaks tuleb tähele panna ka seda, et isegi juhul kui asuda seisukohale,

et konkreetsetel juhtudel pidanuks maksuhaldur valima üksikjuhtumi kontrolli asemel

revisjoni vormi, siis tuleks vale kontrollivormi valimist käsitleda menetlusliku rikkumisena.

Selline menetlusviga ei saanud aga kuidagi mõjutada maksumenetluses asjaolude tuvastamist

ning maksuotsuste tegemist ning juba seetõttu ei saaks see haldusmenetluse seaduse (HMS) §-

s 58 sätestatud üldpõhimõttest tulenevalt olla maksuotsuste kehtetuks tunnistamise aluseks.

43. Vaidlustatud maksuotsused tuleb tühistada aga seetõttu, et maksuhaldur on menetluses

kogutud tõendite pinnalt teinud ennatlikud ja valed järeldused kaebuse esitajate

maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta. Need valed järeldused on tehtud ennekõike

sõidukisse

xxx

xxx

paigaldatud

taksomeetri

aastaraportist.

Vastustaja

väide,

et

maksusummade määramisel ei ole lähtutud aastaraportist, vaid seda on kasutatud üksnes

võrdlusmaterjalina, ei ole täpne. Mõlemast vaidlusalusest maksuotsusest nähtub, et

maksuhaldur on tulude suuruse leidnud selliselt, et esmalt arvutanud kummagi kaebuse esitaja

kontrolliperioodil ettevõtluse tarbeks soetatud kütuse hulga alusel välja, kui suure osa

soodustab konkreetse juhi läbisõit taksomeetri aastaraportil kajastatud 68644,4 km

üldläbisõidust, seejärel lahutanud sellest vastava proportsiooni alusel arvestatud erasõitude

kilomeetrid ning korrutanud saadud arvu taksomeetri aastaraportil kajastatud keskmise

kilomeetritariifiga. Selline metoodika ei ole iseenesest õigusvastane ega keelatud. Kaebuse

esitajate väited, et taksomeeter ei ole kassaaparaat ja nad ei kasuta seda enda maksuarvestuse

pidamiseks, ei ole seejuures asjassepuutuvad. Maksuhalduril on kohustus tuvastada kõik

maksukohustuse

seisukohast

tähtsust

omavad

asjaolud

ning

nende

asjaolude

kindlakstegemisel ei pea maksuhaldur piirnema vaid tõenditega, mis formaalselt on

käsitatavad raamatupidamisdokumentidena. See tuleneb üheseltmõistetavalt MKS §-dest 11 ja

59. 44. Maksuhalduri kahtlus, et E.T.e ja V.T.i raamatupidamisarvestused ei kajasta nende

majandustegevust igakülgselt ja täielikult, oli põhjendatud. Raamatupidamise (RpS) seaduse §

43 lg 1 kohaselt võib füüsilisest isikust ettevõtja pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Sama

paragrahvi 2. lõikest tulenevalt peab kassapõhist raamatupidamist pidav füüsilisest isikust

ettevõtja lähtuma muuhulgas RpS § 6 lõikest 2, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid

dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites. RpS § 6 lõike 5 punktist 1

tulenevalt peab raamatupidamiskirjend sisaldama majandustehingu kuupäeva, millest sisuliselt

tuleneb kohustus dokumenteerida majandustehingud päevaraamatus, pidades arvestust päeva

kaupa. Maksuotsustes on maksuhaldur välja toonud, et ei E.T.e ega V.T.i poolt esitatud

kontrollitava perioodi päevaraamatu andmed ei ühtinud selleks ajaks esitatud 2008. aasta

tuludeklaratsiooni andmetega, kusjuures tuludeklaratsioonides kajastus tulu suuremana kui

päevaraamatutes. E.T.e puhul on vaidlustatud maksuotsuses põhjendatult välja toodud ka see,

et E.T. pidi olema töötanud rohkematel päevadel kui tema enda arvestusest paistab,

arvestades et AS Tulika Takso andmetel oli ta saanud raadiotellimusi muuhulgas päevadel, mil

ta enda väitel ei töötanud ega teeninud tulu. Juba ainuüksi need asjaolud viitavad üheselt

sellele, et isikute raamatupidamis- ja maksuarvestus ei pruugi olla õige. Põhjendatuks tuleb

pidada ka maksuhalduri seisukohta, kaebuse esitajate poolt deklareeritud tulu on

kahtlustäratavalt väike, mis omakorda kinnitab kahtlust, et tuluarvestus ei ole õige või täielik.

Samas ei ole raamatupidamise mittenõuetekohane korraldus maksude juurdemääramise

aluseks. Maksukohustuslase puuduliku või ebausaldusväärse raamatupidamise korral peab

maksuhaldur koguma muid tõendeid maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta või kui

selliseid tõendeid ei ole võimalik leida, siis kaaluma maksusumma määramist hindamise teel

vastavalt MKS §-le 94. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur kaebuse esitajatele määranud

maksusummasid hindamise teel, vaid lähtunud maksumenetluse käigus kogutud tõenditest,

millest kesksel kohal on taksomeetri aastaraport.

45. Kohtu hinnangul on maksuhaldur kõnealuse aastaraporti põhjal välja arvutatud

kilometraažidest valesti järeldanud, et E.T. on 2008. aastal teostanud klientidega sõite kokku

31 584,09 km ja V.T. 32 141,31 km ulatuses, mistõttu ei ole põhjendatud ka seisukoht, et

kaebuse esitajate tulu vastab eeltoodud läbisõidu ning keskmise kilomeetritariifi korrutisega.

Maksuotsustes välja toodud klientidega ja ilma klientideta sõidetud kilomeetrite summaks on

31548,09+2454,21+32141,31+2500,79=68644,4, mis vastab taksomeetri aastaraporti real

KOKKU näidatud väärtusele. Tunnistaja G. M. selgitas kohtuistungil, et taksomeeter loeb auto

läbitud üldkilometraaži sõltumata sellest, kas ta on sisse lülitatud või mitte. Samuti selgitas

tunnistaja, et aastaraporti real Vaba on kajastatud kilometraaž, mille auto läbis nii, et

taksomeeter oli sisse lülitatud, ent liikus ilma kliendita ning tariifi ei arvestanud, samas kui real

Tarif on kajastatud kilomeetrid, mille läbimisel arvestas taksomeeter ka raha. Tunnistaja

märkis, et just Tarif real kajastuvad kilomeetrid, mis läbiti kas kliendiga või siis selliselt, et

taksojuht oli oma vajadustest lähtudes raha arvestuse sisse lülitanud. Sõiduki xxx xxx 2008.

aasta andmed kajastaval aastaraportil on real Tarif kajastatud 35378,9 km. Samasuguse

selgituse andis ta ka taksomeetri režiimi Marsru kohta, millele vastaval real on aastaraportis

kajastatud väärtus 0,8. Ridade Tarif ja Marsru summa vastab aastaraportis summale, mis on

kajastatud real Makstud. Tunnistaja ütlustes ei ole iseenesest alust kahelda, ka vastustaja ei ole

väitnud, et need on ebausaldusväärsed või kallutatud. Samal ajal ei nähtu, et maksuhaldur

oleks maksumenetluse käigus proovinudki välja selgitada, kuidas taksomeetri aastaraportis

kajastuvad arvnäitajad sinna tekivad, kuidas taksomeeter töötab ning kas ja millisel viisil on

juhil võimalik aastaraportis kajastuvate arvnäitajate kujunemist mõjutada. Kohus möönab

siiski, et tunnistaja selgitusele, konkreetne taksomeeter on tariifi arvestanud üksnes

kilomeetritel, mis on kajastatud real Makstud, räägib mõnevõrra vastu vaatlusalusel

aastaraportil kajastatud rahaarvestus, mille kohaselt on taksomeeter kokku arvestanud summa

661 989 krooni. Selle summa jagamisel raporti real Makstud kajastatud kilomeetrite arvuga,

oleks ühe läbitud kilomeetri keskmiseks hinnaks umbes 18,71 krooni. Samal ajal selgitas

tunnistaja, et kui sõiduk seisab või sõidab teatud kiirusest väiksema kiirusega, arvestab

taksomeeter ajatariifi. Kaebuse esitajad on kaebustes aga selgitanud, et nad panevad

taksomeetri tööle ja tariifi arvestama ka juhtudel, kui neil klienti ei ole, ent nad seisavad

kohtades, kus eeskirjade järgi takso seista ja klienti oodata ei tohiks. See väide võib olla õige

või väär, ent asja materjalidest nähtuvalt ei ole maksuhaldur isegi püüdnud selle väite

tõelevastavust kontrollida, tõdedes lihtsalt, et selline käitumine on ebausutav. Kohtu

hinnangul on see eluliselt usutav vähemalt määral, et maksuhaldur oleks pidanud seda

täpsemalt kontrollima, nõudes vajadusel kaebuse esitajatelt üksikasjalikumaid selgitusi.

46. Tunnistaja poolt antud selgituste pinnalt ei ole usutav, et sõidukit kahe peale rentinud

E.T.

ja

V.T.

on

2008.

aasta

jooksul

kokku

läbinud

klientidega

kokku

31 548,09+32 141,31=63689,4 km. Selline tõdemus tähendaks, et nad on aasta jooksul

vedanud kliente ja saanud selle eest tasu 28 309,7 km ulatuses selliselt, et taksomeeter ei ole

sõidutasu arvestanud. Isegi kui pidada tõenäoliseks, et taksojuhid aeg-ajalt teenindavad kliente

ja saavad selle eest tasu ilma, et nad taksomeetri käivitaksid, ei ole mingit alust arvata, et seda

võidaks teha sellises ulatuses. Eluliselt usutav ei ole ka see, et kliendiga ja ilma kliendita

läbitud kilomeetrite suhe on selline, nagu aastaraportil kajastatud ridade Ametis ja Erasõ

väärtuste suhe, mis tähendaks, et taksoauto läbiks aasta jooksul üksnes umbes 6,7% läbitud

kilometraažist ilma kliendita. Kaebuse esitajad selgitasid, et suurem enamus klientidest

saadakse raadiotellimuste kaudu, mis tähendab, et sageli peab takso sõitma kohast, kus ta

klienti ootab, kliendi juurde sõidu lähtekohta. Samuti ei jää takso üldjuhul pärast kliendi

sihtkohta viimist seisma ja uut klienti ootama eelmise kliendi sihtpunktiks olevasse kohta, vaid

liigub kuhugi eemale. Vastuseks V.T.i kaebusele märkis vastustaja, et on ebausutav, et

ettevõtjast taksojuhi kliendita läbitud kilometraaži osakaal on selline nagu aastaraportilt

nähtuv üldkilometraaži ja real Makstud kajastuva kilometraaži suhe (Makstud sõite kõigist

sõitudest umbes 51%). Kohus möönab, et n.ö. tühjalt või tasu saamata läitud kilomeetrite

osakaal 49% näib võrdlemisi suur, ent eluliselt veelgi ebausutavam on, et taksojuht suudab

oma tegevuse korraldada sedavõrd tõhusalt, et tasustatud ja tasustamata kilometraaži suhe on

93% / 7%, nagu see oleks juhul kui kliendita sõidetud kilometraaž sisalduks raporti real

Erasõ.

47. Kohtu hinnangul on maksuhaldur uurimispõhimõtet rikkudes jätnud välja selgitamata

aastaraportil kajastatud arvandmete tegeliku tähenduse, olles seal esitatud näitajaid kasutanud

valikuliselt ning põhjendamatult. Samuti ei ole maksuhaldur pööranud tähelepanu E.T.e poolt

esitatud selgitustele sisselülitatud taksomeetriga sõitmisest ka ajal, mil klienti taksos ei ole.

Vastustaja väide, et kaebuse esitaja poolt toodud näited on tõendamata, on iseenesest õige,

ent maksumenetluses ei ole maksuhaldur, kellel on ometi kohustus maksustamise seisukohast

oluliselt asjaolud tuvastada, isegi proovinud neid selgitusi kontrollida. Selle tulemusena ongi

maksuhaldur teinud kogutud tõendist väärad järeldused. Nagu juba eelpool märgitud, on

sellisel taksomeetri aastaraportil kajastatud andmete alusel põhimõtteliselt võimalik

maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid tuvastada, ent see eeldab esiteks seda, et

selgitatakse välja, kuidas aastaraporti erinevatele ridadele arvväärtused tekivad ja mida need

tähendavad. Seda maksuhaldur käesoleval juhul teinud ei ole, seejuures hoolimata sellest, et

kaebuse esitaja E.T. on sellele maksumenetluse käigus tähelepanu juhtinud. Seetõttu on

maksuotsustes

tehtud

järeldused

põhjendamatud.

Kogutud

tõendite

meelevaldse

tõlgendamise teel kindlaks määratud maksukohustuse suurust ei saa kohtumenetluses

õigustada näiteks seeläbi, et maksusumma määramisel hindamise teel oleks tulemus

tõenäoliselt olnud sarnane. Kui maksuhaldur soovib määrata maksusumma hindamise teel,

tuleb seda teha MKS §-s 94 sätestatud korras. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole, ent tõendid,

millele maksuhaldur on käesolevas asjas vaidluse all olevates maksuotsustes oma järeldused,

neid järeldusi ei toeta.

MENETLUSKULUD

48. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuste

rahuldamisega on otsus tehtud kaebuse esitajate kasuks. Kaebuse esitajad on taotlenud

menetluskuludena kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Riigilõivu

tasumine on tõendatud kaebustele lisatud kviitungitega. E.T. on kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt tasunud riigilõivu 3100,40 + 200 = 3300,40 krooni, mis vastab 210,93

eurole. V.T. on tasunud riigilõivu 455,75+200+3000=3655,75 krooni, mis vastab 233,65

eurole. Tasutud riigilõivud tuleb kaebuse esitajate kasuks tervikuna välja mõista.

Kristjan Siigur

kohtunik