2-10-31412/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. märtsil 2011 kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-31412 Tsiviilasi N L (L) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks E P suhtes ning N L määramiseks E P ainuhooldajaks Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: N L (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Vladimir B (xxx) Puudutatud isik I: E P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isiku I esindaja määratud korras: vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: abyroo@yahoo.com) Puudutatud isik II: T A (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Ärakuulamise aeg ja koht 07.03.2011 Tallinnas Resolutsioon

1. Rahuldada N L avaldus.

2. Lõpetada N L ja T A i ühine hooldusõigus lapse E P (isikukood: xxx) suhtes ja anda E P hooldusõigus täielikult üle N L .

3. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja §

466 lg 3). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot.

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on N L avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks E P suhtes ning N L määramiseks E P ainuhooldajaks.

Avalduse ja avalduse täienduse ning ärakuulamisel avaldatu kohaselt elas avaldaja koos T A alates 1999. aastast. Nende kooselust sündis xxx. a tütar E. Alates 2006. aasta juulist elavad avaldaja ja puudutatud isik II eraldi. Laps jäi elama avaldaja juurde. Alates 2006. aasta juulist ei osutanud T A mitte mingisugust abi lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel. Laps ei tunne isa nägupidi. Alates 2007. veebruarist elab avaldaja koos R L , kellega avaldaja abiellus xxx. R L tegeleb tütre kasvatamisega ja hoolitseb tema eest. Laps hüüab R L isaks.

Eestkosteasutus Tallinna linn toetab avaldust. Lapse hooldusõiguse üleandmine emale on põhjendatud ja vastab lapse huvidele. E P on ema juures elades olemas kõik vajalikud tingimused heaoluks ja arenguks. Lapse isa tütre vastu huvi ei tunne.

E P määratud esindaja toetab samuti avaldust, põhjendades seisukohta järgmiselt. T A on tütre hooldusest ja sellega kaasnevast juba mitu aastat ilma mõjuva põhjuseta eemal olnud. Ta pole olnud oma lapse elukäigust huvitatud ja jätnud muude vanemakohustuste kõrval täitmata ka oma kohustuse osaleda lapse ülalpidamises. E P tegelikku hooldust on teostanud tema ema, N L. E P huvides on, et isa, kes on jätnud ta ilma vanemliku hooleta, ei omaks tema suhtes hooldusõigust.

07.03.2011.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja toetasid avaldust. T A ärakuulamisele ei ilmunud, kirjalikku seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja, lapse esindaja seisukoha ja eestkosteasutuse seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avalduse rahuldamisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 137. PKS §-st 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS §-st 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Lapse E P isa T A ei ole tundnud piisavalt huvi oma lapse kasvatamise vastu. T A ei ole olnud pühendunud oma lapse eest hoolitsemisele, ei ole avaldanud valmisolekut last ise kasvatada. N Ll on võimalus pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset elu, sobivaid elamistingimusi. Samuti võttes arvesse lapse vanust ja pikaajalist elamist ema juures, on lapsel tekkinud suurem hingeline side emaga. T A toetab Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 29.11.2010 esitatud kirjalikus seisukohas esitatud avaldust, kui see on tütrele parem. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud N L ja T A i ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse E P suhtes ning E P hooldusõiguse täielik üleandmine N Lle.

Kohus selgitab T A ile, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja täieliku hooldusõiguse üleandmine N Lle ei piira tema suhtlusõigust tütrega.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et vastavalt PKS § 138 lg-le 1 on T A il õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku tagasiandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 552 lg 2 alusel teavitab kohus määrusest Tallinna Linnavalitsust.

Kohtunik