Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-11-587/2 AI generated

3-11-587/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-11-587/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 08.03.2011 P Y kaebus Viru Vangla tegevusele seoses raviga (kaebajale ei tehta analüüse), mille tõttu on kaebajale tekitatud kahju. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Legislator headnote

AI generated

3-11-587/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Edasikaebamise kord Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 11 lg 4).

Keywords

AI generated
medical examination inadequate medical assessment contrary to medical advice medical reasons medical necessity medical reassessment
AI generated
3-20-2160/2
X esitas 02.09.2020. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/228-1, milles taotles hüvitist suuruses 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond jättis ta ilma abita seoses 25.08.2020 põlve vigastamisega ning valuvaigistite mittemääramisega kuni 01.09.2020. 09.09.2020. a esitas X kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/236-1, milles taotles hüvitist suuruses 500 eurot selle eest, et Tartu Vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle uusi prille, kuigi tal on nende jaoks vajadus olemas. Täiendavalt taotleb hüvitis suuruses 350 eurot selle eest, et 01.09.2020, kui ta pidi saama perearsti vastuvõtule, keeldus perearst teda vastu võtmast, jättes teda ilma meditsiinilisest abist.
3-20-1205/10
Kaebaja AM esitas 14.05.2020 Tartu Vanglale taotluse (tl 10) suunata ta ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, kuna vanglas talle vajaliku ravi andmiseks võimalus puudub.
3-14-50449/2
D.P. esitas Tartu Halduskohtule 03.04.2014 kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, et ta jäeti eriarstiabi osutaja juurde saatmata ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus tema suunamiseks eriarstiabi osutaja juurde. Kaebaja sõnul tekitati talle füüsilisi ja vaimseid kannatusi ning kahjustati tema inimväärikust sellega, et Tartu Vangla ei võimalda talle eriarstiabi osutaja vastuvõttu, kuigi selleks on näidustused tuvastatud. Kaebaja leiab, et tema saatmata jätmisega eriarstiabi osutaja juurde on rikutud vangistusseaduse normidest tulenevaid tervisealase järelevalve nõudeid. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tartu Vanglale 11.02.2014 ka vaide, mis aga tagastati viidates vaideõiguse puudumisele seoses eraõigusliku suhtega. Kaebaja vangla sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes.
3-11-2939/3
20.12.2011 saabus Tartu Halduskohtusse `i kaebus Viru Vanglalt õiglase kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et Viru Vangla arstid ja medõde ei oska tööd teha ning ei jälgi kinnipeetava tervislikku seisundit.
3-21-2656/7
X. (kaebaja) esitas 17. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on vastustajaks märkinud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu, esindajaks Tartu Vangla. Kaebaja põhjendab, et ebaõige raviga ja arsti heakskiidul üksikkambris pikaajalise hoidmisega on tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud pöördumatu kahju. Kahju on põhjustanud nii vanglaametnike kui ka tervishoiuteenuse osutajate tegevused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist ja rasket haigust, kuid vaatamata diagnoositud tervisehäiretele on kaebaja suhtes kohaldatud korduvalt, sh põhjendamatult, täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 30. jaanuar kuni 10. märts 2021, 30. mai kuni 21. juuni 2021 ja 16. august kuni 9. september 2021. Üksikkambris viibides kaebaja tervis halvenes. Psühhiaatriliste vaevuste ja tugevnenud peavalude valuraviks määratud põletikuvastaste ravimite suure annuse tõttu sai kaebaja füüsiline tervis kahjustatud. Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Raviarst suurendas järsult ravimite annuseid, jättes seejuures kontrollimata ravimite mõju kaebaja organismile. Raviarst ei keelanud ka kaebaja üksikkambrisse korduvat paigutamist. Samuti eiras Tartu Vangla võimalust paigutada kaebaja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2011 Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-11-587

Haldusasi P Y kaebus Viru Vangla tegevusele seoses raviga (kaebajale ei tehta analüüse).

Menetlustoiming Eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 11 lg 4).

Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

Tartu Halduskohtusse saabus 08.03.2011 P Y kaebus Viru Vangla tegevusele seoses raviga (kaebajale ei tehta analüüse), mille tõttu on kaebajale tekitatud kahju.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega ( kaebajale ei tehta analüüse) põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 4 tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ülle Polluks (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik