3-10-3352/109 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.märtsil 2011.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-10-3352

Haldusasi

AS „Logica Eesti“ kaebus siseministri 24.11.2010.a. käskkirja

nr 1-3/254 osaliseks tühistamiseks ja siseministeeriumi avaliku

konkursi komisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 osaliselt õigus-

vastaseks tunnistamiseks ning OÜ „Girf“ kaebus siseministri

24.11.2010.a. käskkirja nr 1-3/254 osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

7.03.2011.a.

Kohtuistungist osa võtnud menet-

lusosalised

kaebajate ja kolmandate isikute AS „Logica Eesti“ esindajad

vandeadvokaadid Jaan Lindmäe ja Andres Aavik, OÜ „Girf“

esindajad Hannes Plintes ja vandeadvokaat Risto Rüütel, vastus-

taja Siseministeeriumi esindajad Maili Mark, Jaana-Helen Luik,

Sander Retel, Rando Kruusmaa ja Anu Rebane

RESOLUTSIOON

Jätta kaebused rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 14.aprillil 2011.a. Sa-

maks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui

selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse

ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahen-

dab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjali-

kus menetluses.

ASJAOLUD

24.08.2010.a. käskkirjaga nr 186 kuulutati välja avalik konkurss „Piiriületuse ootejärjekorra

andmekogu tehniline realiseerimine ja andmekogu haldamise ülesande üleandmine kohalikule

omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule“, mille läbiviijaks määrati ministeeriumi

õigus- ja haldusosakond, ning kinnitati konkursi pakkumiskutse dokumendid(PKD) koos lisadega.

(tl I-61-104).

9.11.2010.a. protokolli nr 2 punktis 5 tegi siseministri 6.10.2010.a. käskkirjaga nr 225

moodustatud avaliku konkursi komisjon ministrile ettepaneku lükata tagasi AS „Helmes“ ja AS

„Sivex International“ ühispakkumine, kvalifitseerida pakkujatena AS „Logica Eesti“, AS „Reaal-

süsteemid“, OÜ „Girf“, OÜ „BPW Consulting“ ja AS „Helmes“ ning tunnistada nende pakkumi-

sed vastavaks, edukaks tunnistada OÜ „Girf“ pakkumine. Protokolli punktis 4 „Pakkumise hinda-

mine ja edukaks tunnistamine“ selgitas komisjon, et vastavaks tunnistatud pakkumisi hinnatakse

PKD punktis 18.1.1 – 18.1.5 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, igas punktis toodud kriteeriumi

parimale pakkumisele antakse PKD p 18.2 järgi maksimaalne arv punkte. PKD p 18.1. kohaselt

tunnistatakse edukaks PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam, s.o. suurima

punktide koguarvuga pakkumine. Komisjoni liikmed, vaadanud läbi kõik pakkumised ning hinna-

nud ja võrrelnud neid omavahel, reastasid pakkumised hindamistulemuste alusel iga kriteeriumi

puhul paremusjärjestusse(I kuni V koht), parimate omadustega pakkumine sai maksimaalsed 5

punkti. Kõik pakkumised said punkte vastavalt sellele, millisel kohal nende pakkumine võrdluses

teiste kriteeriumidega asus. Selgitusele järgnes hindamistabel, mille viimases alajaotuses “Ooteala-

dele pakutavad mittetasustatavad lisafunktsionaalsused“ jaotati kohapunktid konkursist osavõtjate

vahel järgmiselt: AS „Logica Eesti“ - 4 p, AS „Reaalsüsteemid“ - 5 p, OÜ „Girf“ - 3 p, OÜ „BPW

Consulting“ - 2 p, AS „Helmes“ - 1 p, mille alusel nad Merit Point süsteemi järgi said hindepunkte

vastavalt 8, 10, 6, 4 ja 2. Lisatud selgituse kohaselt hinnati punktide andmisel lisafunktsionaalsuste

summaarset töötundide mahtu vastavalt lisa 7 vormile VI; suurema töötundide mahuga pakkumine

sai maksimaalse arvu punkte ning iga pingereas järgnev pakkumine punkti võrra vähem. Kõikide

hindamiskriteeriumide järgi kokku kogus 100-st võimalikust punktist AS „Logica Eesti“ 85 p, AS

„Reaalsüsteemid“ 71 p, OÜ „Girf“ 87 p , OÜ „BPW Consulting“ 53 p ja AS „Helmes“ 76 p(tl I-

30-40).

24.11.2010.a. käskkirjaga nr 1-3/254 lükkas siseminister Konkurentsiseaduse(KonkS) §-

le 14, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku

konkursi korraldamise kord“(edaspidi „konkursi kord“) §-dele 21 ja 44 ning konkursikomisjoni

9.11.2010.a. protokollilisele otsusele tuginedes tagasi AS „Helmes“ ja AS „Sivex International“

ühispakkumise(p 1); kvalifitseeris pakkujatena AS „Logica Eesti“, AS „Reaalsüsteemid“, OÜ

„Girf“, OÜ „BPW Consulting“ ja AS „Helmes“, kes esitasid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

kõik PKD-s nõutud dokumendid, mille kohaselt pakkujad vastavad PKD kvalifitseerimistingimus-

tele(p 2) ning tunnistas nende pakkumised vastavaks kui kõikide PKD tingimustega kooskõlas ole-

vad pakkumised(p 3); tunnistas edukaks OÜ „Girf“ pakkumise kui hindamiskriteeriumide kohaselt

kõige soodsama, piiriületuse ootejärjekorra kohavõtmise tasuga 13.04 kr(ilma käibemaksuta)(p 4);

kohustas ministeeriumi õigus- ja haldusosakonda ette valmistama OÜ-ga „Girf“ sõlmitava haldus-

lepingu projekti(p 5).

AS „Logica Eesti“ ja OÜ „Girf“ vaidlustasid siseministri 24.11.2010.a. käskkirja haldus-

kohtus(haldusasjad nr 3-10-3352 ja 3-10-3375). 10.01.2011.a. määrusega liitis Tallinna Haldusko-

hus kaebused ühte menetlusse, peaasjaks haldusasi nr 3-10-3352(tl I-155-156). Kaebuste õigeks

lahendamiseks nõudis kohus Siseministeeriumilt välja mõlema kaebaja pakkumised, millest

edastas kolmandatele isikutele kaebajate nõusolekul nende ärisaladuse kaitsmise eesmärgil ainult

pakkujate kvalifikatsiooni puudutava osa. Pakkumiste ärisaladust sisaldava osaga tutvus üksnes

kohus, kes kasutab neid andmeid, kui need on vajalikud kohtuotsuse tegemisel, ainult sellisel viisil,

mis ei riku kaebajate ärisaladust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja AS „Logica Eesti“ palub tühistada vaidlustatud käskkirja p 4 ja 5 täielikult, p-d 2

ja 3 OÜ-d „Girf“ puudutavas osas ning tuvastada konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2

punkti “Ootealadele pakutavad mittetasustatavad lisafunktsionaalsused“ õigusvastasus. Rikutud on

kaebaja õigust osaleda avalikul konkursil, mida peetakse ausalt ja läbipaistvalt ning kus koheldakse

kõiki isikuid võrdselt. OÜ „Girf“ pakkumine, mis polnud kooskõlas kõikide PKD tingimustega,

tunnistati meelevaldselt kvalifitseerituks, vastavaks ja edukaks. OÜ „Girf“ ei saanud kinnitada

PKD p-s 9.1.13 nõutud halduslepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemas-

olu, sest vastava intellektuaalse omandi omanik AS „Sivex International“ pole OÜ-le „Girf“ oma

patendi kasutamise õigust andnud, vaid on andnud selle kaebajale. Seepärast oleks vastustaja pida-

nud vastavalt PKD p-le 15.1 kõrvaldama osaühingu konkursilt valeandmete esitamise pärast.

Ülalmärgitud põhjusel ei saanud vastustaja tunnistada OÜ „Girf“ pakkumist ka edukaks.

Tegelikult oli majanduslikult soodsaim kaebaja pakkumine, sest PKD p 18 kohaselt tuli väärtus-

punktide andmisel järgida ainult Merit Point süsteemi. Vastustaja on aga kohati kasutanud Podium

süsteemi, mistõttu kaebaja ei osutunudki edukaks pakkujaks. Nimetuse „Podium(poodium) süs-

teem“ on kaebaja ise andnud süsteemile, mis hindab pakkumisi edatabeli alusel, nagu kasutatakse

spordivaldkonnas võistlejate autasustamisel. Kahe erineva süsteemi kasutamise tagajärjel on pak-

kumiste hindamisel saadud vale tulemus, vastustaja on rikkunud PKD p 18. Merit Point süstee-

mi(proportsionaalse) kohaldamise korral oleks kaebaja punktisummaks 86 ja OÜ-l „Girf“ 82. Sise-

ministeerium on osaliselt hinnanud pakkujaid ebaproportsionaalselt, mistõttu kaebaja asemel tun-

nistati edukaks pakkujaks OÜ „Girf“. Merit Point süsteemi arvutamise meetodiks on: pakkumise

punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise hind * osakaal. Sellist valemit on kasutanud

Siseministeerium ka varasemates hangetes.

PKD lisa 1 p 1.4 esimese lause kohaselt peab edukas pakkuja tervikliku teenuse täitma

hiljemalt 15.05.2011.a. OÜ „Girf“ on lubanud tervikliku süsteemi välja töötada minimaalselt poole

aasta jooksul, mis seab ohtu tähtaja täitmise. Samas on kaebaja võimeline pakkuma juba toimivat

terviklikku piiriületussüsteemi, mida saab kasutama hakata kohe peale maksimaalselt nädala pik-

kust seadistusperioodi koostöös AS-ga „Sivex International“.

Avaliku konkursi korraldaja otsused peavad olema kontrollitavad. Konkursikomisjoni 9.11.

2010.a. protokollilise otsuse väärtuspunktide tabelist ei nähtu, mitu tundi iga pakkuja pakkus oote-

alade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi. Seetõttu pole võimalik kontrollida konkursi korralda-

ja arvutusi ning nimetatud osa otsusest on mittekontrollitav ja ebaseaduslik.

Kaebuse rahuldamise korral on kaebajal võimalik saada eriõigus ning sõlmida siseminis-

teeriumiga haldusleping piiriületuse ootejärjekorra andmekogu tehniliseks realiseerimiseks ja and-

mekogu haldamiseks.

Kolmanda isikuna palub AS „Logica Eesti“ jätta OÜ „Girf“ kaebus rahuldamata. Osa-

ühingu kahtlused, mis on esitatud seoses aktsiaseltsi mittevastamisega kvalifikatsiooninõuetele, on

ümber lükatud AS „Logica Eesti“ pakkumuse ning selle juurde kuuluvate kvalifikatsioonidoku-

mentidega. Väär on osaühingu väide, et Siseministeerium kahtles kolme kaebaja programmeerija

TEPLA projektis osalemises. Vastustaja kahtles kolme AS „Logica Eesti“ töötaja(sh 1 program-

meerija) seotuses TEPLA projektiga. Nimetatud kahtlus tekkis põhjusel, et TEPLA pakkumises

sisalduvate CV-de hulgas polnud nende 3 programmeerija nimesid. Aktsiaselts kasutas lepingust

tulenevat õigust lisada täiendavaid resursse TEPLA projekti hankija Siseministeeriumi infotehno-

loogia- ja arenduskeskuse(SMIT) nõusolekul ning nende kolme liikme kohta AS „Logica Eesti“

need nõusolekud ka sai. Kahtlusalune isik H.N. osaleb projektis siiamaani, s.t. teostab TEPLA 2.

etapi jätkutöid. Tõendid selle kohta on saadetud ministeeriumile, kuid nendele osaühingul

tõenäoliselt ligipääs puudub. K.P. CV-s on märgitud keeleoskuseks "emakeel", mis tähendab

vähemalt head eesti keele oskust. K.P. on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasium Tartus 2003.a.,

tema riigieksamite tulemused: matemaatika 97p, eesti keele kirjand 95p, inglise keel 93p, keemia

92p.

AS „Logica Eesti“ märkis allhankijaks Logica PLC(Logica kontsern 39 000 töötajaga) ning

allhankelepingu osa suuruseks: "Alla 5% rakenduse arendustööde kogumahust"(mitte lepingu ko-

gumahust), mis tähendab, et põhirakendusel(minimaalne tarkvaraline rakendus, mis on vajalik

elektroonilise piiriületuse käivitamiseks - selle juurde ei kuulu kõiksugused hiljem Siseministeeriu-

mi poolt tellitavad lisaarendustööd) kasutatakse peamiselt AS „Logica Eesti“ tarkvararenduse jõu-

dusid. Selle sammu eesmärgiks oli anda hankijale mõista, et tarkvaralise lahenduse tuuma välja-

töötajad on peamiselt aktsiaseltsi inimesed ja kogu süsteemi teadmine jääb Eestisse. AS „Logica

Eesti“ ei näe ühtki põhjust, miks Logica kontsern oma 39 000 töötajaga ei peaks olema valmis

8000 töötajat vajadusel lisaarendustesse kaasama.

Kaebaja OÜ „Girf“ palub tühistada siseministri 24.11.2010.a. käskkirja nr 1-3/254 p-d 2

ja 3 AS-i „Logica Eesti“ puudutavas osas. Vastustaja on põhjendamatult pakkujana kvalifitseerinud

AS „Logica Eesti“, kes ei vasta kvalifitseerimistingimustele ning ühtlasi on ka tema pakkumus

mittevastav. See riivab kaebaja ettevõtlusvabadust(PS § 31), legaliteedi põhimõtet(PS § 3 lg 1) ja

ausa menetluse põhimõtet(EIÕK art 6). Kuigi kaebaja pakkumus tunnistati edukaks, on võimalik

tema õiguste riive, sest AS „Logica Eesti“ vaidlustas halduskohtus kaebaja kvalifitseerimise, pak-

kumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise.

Kaebajal puudub võimalus aktsiaseltsi kvalifitseerimise õiguspärasuse kontrollimiseks, sest

vastustaja keeldus talle AS „Logica Eesti“ kvalifitseerimisdokumentide väljastamisest. Kuid kae-

baja on igapäevaselt turul tegutsedes üldiselt informeeritud konkurentide majanduslikust ja finants-

seisundist ja tehnilisest kompetentsusest osutada avaliku konkursi raames ostetavaid teenuseid ning

on selle põhjal veendunud, et aktsiaselts pole täitnud PKD p-des 8.3.1-8.3.2 sätestatud kvalifitsee-

rimistingimusi eelkõige selles osas, et tema poolt esitatud tõendid on vanemad kui 30 päeva. PKD

p 8.8.2 kohaselt peab pakkuja esitama töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ja meet-

mete kirjelduse. Kaebaja on veendunud, et AS „Logica Eesti“ pole seda teinud, s.t. pole nõutud

dokumenti hankijale esitanud. Arvestades PKD p-s 8.9 kehtestatud vägagi kõrgeid nõudmisi pak-

kuja isikkoosseisule, on kaebaja veendunud, et aktsiaseltsil puuduvad nõutud tingimustele vastav

projektijuht, süsteemianalüütik, süsteemiarhitekt, programmeerijad ja testijad. PKD p 15.1 sätes-

tab, et hankija kõrvaldab pakkuja konkursilt, kui too pole esitanud PKD p 9 alapunktides nimetatud

dokumente, esitatud dokumentidest ilmneb konkursist kõrvaldamise alus või kui pakkuja on

esitanud valeandmeid hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. PKD p 15.3 kohaselt ei kva-

lifitseerita pakkujat, kui pole täidetud kõik PKD p 8 alapunktides loetletud tingimused. Konkursi

korra § 16 sätestab, et õiguse andja kontrollib pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal

on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja 1)omab tehnilist kompetentsust,

finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõue-

tekohaseks täitmiseks(toimingute teostamiseks, kaupade tootmiseks, tööde teostamiseks, teenuste

osutamiseks jms), 2)on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas. Et AS

„Logica Eesti“ kvalifikatsioonis on tõsiseid küsitavusi esinenud, nähtub ainuüksi 9.11.2010.a.

(kaebajal ekslikult 17.11.2010.a.) protokolli nr 2 punktist 2, kus on kirjas, et aktsiaseltsil on

esinenud tõsised probleemid isikkooseisu puudutavates referentsides. AS „Logica Eesti“ kvalifit-

seerimisega on vastustaja rikkunud konkursi korra § 16 pp 1, 3 ja PKD pp 15.1, 15.3.

Konkursi korra § 44 ja PKD p 16.4.1 kohaselt lükatakse pakkumine tagasi, kui see ei vasta

PKD-s esitatud tingimustele, samuti siis, kui ettevõtja pole kvalifitseeritud. Kui kohus tuvastab, et

AS „Logica Eesti“ on põhjendamatult kvalifitseeritud, tuleb tühistada käskkiri ka osas, milles akt-

siaseltsi pakkumine tunnistati vastavaks. Konkursi korra § 45 ja PKD p 16.5 lubavad vastustajal lü-

kata pakkumine igal ajal tagasi, kui selgub, et selles esitatud andmed pole tõesed. AS „Logica

Eesti“ pakkus halduslepingu täitmisel lisaarendustöid aastas 7 450 285 056 kr suuruses summas.

17.11.2010.a. protokollist nr 2 nähtuvalt on vastustaja esitanud aktsiaseltsile selle kohta järelepäri-

mise, kus palus kirjeldada, milles nimetatud arendustööd seisnevad ning põhjendust, kuidas suudab

pakkuja sellises mahus arendustöid pakkudes halduslepinguga võetud kohustusi täita. Vastuseks

järelepärimisele on AS „Logica Eesti“ 29.10.2010.a. vastustajale teatanud, et on valmis teostama

mistahes tarkvara arendustöid kuni 15 872 000 tunni ulatuses aastas ehk mahus 7 450 285 056 kr

ning et lisaarendustööde teostamine ei mõjuta halduslepingu täitmist. Kaebaja arvates pole aktsia-

selts ilmselgelt suuteline oma lubadust täitma. AS „Logica Eesti“ aktsiakapital on äriregistri and-

metel kõigest 1,5 milj kr, samuti pole ta mitte kunagi ligilähedastki aastakäivet saavutanud(kol-

manda isiku majandusaasta aruanded peavad PKD p 8.7.2 järgi sisalduma ka tema pakkumises).

Kuna hanke eeldatavaks aastaseks maksumuseks on ca 12,5 milj kr, teised pakkujad on pakkunud

lisaarenduste maksumuseks ühes aastas vahemikus 600 000 kr – 3 912 500 kr, AS „Logica Eesti“

aktsiakapital ja majandusaasta aruannetest nähtuv käive ei ulatu tema poolt pakutud lisaarendus-

tööde summale ligilähedalegi, on aktsiaselts üksnes hindamiskriteeriumidega manipuleerimise ees-

märgil märkinud, et on valmis teostama mistahes tarkvara arendustöid kuni 15 872 000 tunni ula-

tuses aastas ehk mahus 7 450 285 056 kr. Reaalselt puudub AS-l „Logica Eesti“ selline lisaaren-

dustööde teostamise suutlikkus, mistõttu on tema pakkumine mittevastav ja ühtlasi on ta esitanud

vastustajale valeandmeid. Siseministeerium on põhjendamatult ning konkursi korra § 44 ja PKD

punkte 16.4.1, 16.5 rikkudes tunnistanud aktsiaseltsi pakkumise vastavaks.

21.02.2011.a. kohtuistungil sai kaebaja võimaluse tutvuda AS „Logica Eesti“ kvalifitseeri-

mist puudutavate dokumentidega, s.o aktsiaseltsi pakkumusele lisatud dokumentidega, mille alusel

vastustaja luges AS „Logica Eesti“ kvalifitseerunuks. Need dokumendid toetavad kaebaja väidet et

aktsiaseltsi pakkumises esitatud isikkoosseis ei vasta PKD p-s 8.9 kehtestatud nõudmisele, et vähe-

malt 2 programmeerijal peab olema vähemalt 2-aastane töökogemus programmeerijana, töökoge-

mus JAVA infosüsteemidega viimase 2 aasta jooksul, osalemine programmeerijana vähemalt ka-

hes vähemalt 1 000 000 kr suuruse eelarvega tarkvara projektis, valdama eesti keelt kõnes ja kirjas

heal tasemel. Aktsiaseltsi esitatud nelja programmeerija CV-des on märgitud osalemine TEPLA

projektis, nendest kolme osalemise väite tõelevastavuses vastustaja kahtles, AS „Logica Eesti“ aga

ühtegi tõendit kahtluse kummutamiseks ei esitanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, mille pinnalt Sise-

ministeerium tuvastas valeandmete mitteesitamise. TEPLA projektis mitteosalenud programmeeri-

ja puhul pole täidetud nõue viimase kahe aasta jooksul JAVA infosüsteemidega töökogemuse koh-

ta. Programmeerija K.P. eesti keele kirjalik oskus on täiesti teadmata. On ilmne, et vähemalt kolm

programmeerijat ei vasta kõikidele PKD nõuetele, mistõttu oli aktsiaseltsi kvalifitseerimata jätmine

vältimatu.

Kvalifitseerumisdokumentidest nähtuvalt oli aktsiaseltsil kokkulepped allhankijate kasuta-

miseks kuni 5% ulatuses rakenduste arendustööde kogumahust, AS „Logica Eesti“ pole ilmselgelt

võimeline teostama ise lisaarendustöid aastas 7 450 285 056 kr suuruses summas, sest tema viima-

se kolme majandusaasta käive on olnud vahemikus 42 - 54 milj. kr. Samuti eeldab aasta jooksul 16

milj. lisatöötunni tegemine vähemalt 8000 töötaja olemasolu, keda aktsiaseltsil majandusaasta käi-

beid arvestades pole, kõnealuse projekti täitmisse on ta kaasanud kõigest 11 töötajat.

Kolmanda isikuna palub OÜ „Girf“ jätta AS „Logica Eesti“ kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1

alusel läbi vaatamata kui ilmselgelt perspektiivitu või kui kohus seda ei tee, siis jätta kaebus

rahuldamata. Aktsiaselts on vaidlustanud ainult käskkirja OÜ-d „Girf“ puudutava osa, millest aga

ei piisa kaebuses taotletud eesmärgi saavutamiseks. Siseministri 6.10.2010.a. käskkirjaga nr 1-

3/225 avaliku konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjon oli volitatud teostama konkursi käigus

läbiviidavaid protseduure, kontrollima pakkumiste vastavust ja pakkujate kvalifikatsiooni, valima

välja pakkuja, kelle pakkumine edukaks tunnistatakse ja kellele antakse üle piiriületuse ootejärje-

korra andmekogu haldamise ainuõigus ning sõlmitakse haldusleping. Seega omas komisjon minist-

ri volitust konkursi teostamise raames võtta siduvalt vastu otsuseid ja teha õiguslikult siduvalt

kindlaks asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas hinnata hindamiskriteeriumeid

ja järjestada pakkujad vastavalt hindamistulemustele ning tunnistada parim pakkumine edukaks.

Sellise sisu ja ulatusega volituse andmise õigus tulenes Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määruse

nr 303 §-st 4. Samuti on PKD punktiga 18.4 määratud, et pakkumisi hindab konkursikomisjon. AS

„Logica Eesti“ on jätnud vaidlustamata konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokollilise otsuse nr 2,

milles õiguslikult siduvalt tuvastatud asjaoludele tugines siseminister oma 24.11.2010.a. käskkir-

jas. AS „Logica Eesti“ väidab vaid, et protokolli nr 2 põhjendavas osas peaks väärtuspunktide ta-

belis olema ootealade mittetasustatavate lisafunktsionaalsuste osas rohkem informatsiooni, pole

aga selgitanud, miks peaks üldse hindamistabelis olema sellise detailsusega teave. Samuti pole akt-

siaselts vaidlustanud komisjoni 9.12.2010.a. protokollilist otsust nr 4, millega komisjon luges OÜ

„Girf“ pakkumise vastuvõetuks. Sõltumata käskkirja tühistamisest jäävad ülalmärgitud eelhaldus-

aktid kehtima, OÜ „Girf“ pakkumine on endiselt käsitletav eduka pakkumisena ja ministeerium

peab temaga halduslepingu sõlmima.

Aktsiaseltsi väited osaühingu poolt valeandmete esitamise kohta on paljasõnalised. PKD-s

ja selle lisades pole nõutud AS „Sivex Internationali“ patendiga kaitstud lahenduse kasutamist ega

sellekohase intellektuaalse omandi õiguste olemasolu kinnitamist. Pealegi pole AS „Sivex Interna-

tional“ patendi- või autoriõiguste rikkumise alast vaidlust tsiviilkohtus algatanud ja AS „Logica

Eesti“ ei saa seda tema eest teha haldukohtus. Seega polnud vastustajal võimalik otsustada intel-

lektuaalse omandi õiguste kuuluvuse üle, vaid ta sai üksnes nõuda pakkujatelt kinnitust, et pakkujal

on kõik halduslepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused olemas. Kinnituse ees-

märk oli anda teavet halduslepingu täitmisel tekkiva teose(arvutiprogrammi) varaliste autoriõiguste

olemasolu kohta. Sellise kinnituse on OÜ „Girf“ esitanud ja vastustaja on seda aktsepteerinud.

Paljasõnaline on ka AS „Logica Eesti“ väide, et vastustaja on kasutanud Merit Point süs-

teemi asemel Podium-süsteemi. OÜ „Girf“ pole viimasest hindamissüsteemist üldse teadlik ning

tal puudub alus kahelda, et vastustaja on kasutanud PKD-s ettenähtud hindamissüsteemi õigesti ja

eesmärgipäraselt. AS „Logica Eesti“ pole selgitanud, milles seisneb hindamissüsteemi ebaõige ka-

sutamine ja kus on tehtud viga, iseäranis arvestades seda, et PKD punktides 18.1 – 18.2 on üksik-

asjalikult kirjeldatud pakkumiste hindamise ja hindamispunktide andmise protsessi. Kuna PKD

näol on tegemist hindamiskorda kõikide osapoolte jaoks siduvalt reguleeriva haldusaktiga, siis

peab vastustaja poolt teostatud pakkumiste hindamine vastama PKD-s kirjeldatule. Vastustaja on

PKD punktides 18.1.1 – 18.1.5 sätestatud kriteeriumid õigesti välja arvutanud ja pakkujad PKD

punkti 18.2 alusel õigesti järjestanud.

Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Konkurss on läbi viidud ausalt, kooskõlas

PKD tingimustega ja kõiki isikuid on koheldud võrdselt. OÜ „Girf“ kvalifitseerimine ei saa rik-

kuda AS „Logica Eesti“ õigusi. Arusaamatu on aktsiaseltsi väide, et konkursi eesmärgiks on luua

AS „Sivex International“ patendile vastav süsteem. Eraõiguslikul isikul pole võimalik patenteerida

piiriületuse korraldamist. Põhiseaduse §-st 35 tulenevalt on igaühel õigus ületada Eesti riigipiiri vä-

lisriigi suunas ning riik on kohustatud looma selleks asjakohase korralduse ja menetluse, mis ei

piirdu üksnes piiripunkti territooriumil tehtavate toimingutega. PKD lisa 1 „Ühtse piirijärjekorra

haldamise infosüsteemi funktsionaalsete nõuete kirjeldus“ ütleb sõnaselgelt, et nimetatud doku-

mendi eesmärgiks on kirjeldada piiriületuse korraldamise töögrupi poolt defineeritud nõudeid loo-

dava ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi hankimiseks ja rakendamiseks(p 1.1); konkursi

eesmärgiks on Eesti Vabariigi maanteepiiripunktides(Narva, Koidula, Luhamaa) sõidukite piiri-

punkti sisenemise korraldamine piiriületuse ootejärjekorra andmekogu tehnilise realiseerimise ja

haldamise teel vastavalt PKD-s ja riigipiiri seaduses sätestatud tingimustele, milleks on kavas luua

üks ja ühine infosüsteem kõikidele ootealadele ning avaliku konkursi käigus leida infosüsteemi

haldaja, kellega Siseministeerium sõlmib halduslepingu(p 1.4). Siseministri 11.08.2010.a. määruse

nr 34 „Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimäärus“ kohaselt on andmekogu vastutav tööt-

leja Siseministeerium; andmekogu volitatud töötleja on infosüsteemi haldaja, kellele kuuluvad hal-

duslepingu täitmise käigus loodava arvutiprogrammi varalised autoriõigused. Seetõttu küsib vas-

tustaja konkursil osalejatelt kinnitust selle kohta, kas pakkuja omab halduslepingu täitmiseks vaja-

likke intellektuaalse omandi õigusi. Seejuures polnud mingit tähtsust, milliseid intellektuaalse

omandi õigusi pakkuja omab. Selliste õiguste olemasolu on kinnitanud mõlemad kaebajad.

Koostööd AS-ga „Sivex International“ pole AS „Logica Eesti“ oma pakkumises kordagi

nimetanud, kuigi PKD p-d 8.5 ja 8.6 kohustasid pakkujat, juhul kui too kavatseb kasutada alltöö-

võtjaid, esitama selle kohta kohast kirjalikku kinnitust ning näitama pakkumises, kui suures osas

kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid, koos alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult

hankelepingu täitmises ning teabega lepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, kus pakkuja kavatseb

nendega allhankelepinguid sõlmida. AS „Logica Eesti“ esitas andmed üksnes alltöövõtjate OÜ

„Collade“ ja Logica PLC kohta, kelle osaks oli märgitud alla 5% rakenduste arendustööde kogu-

mahust. Ühispakkumise esitamine oli keelatud. Kuna tegemist on infosüsteemi loomisega, millele

on vastustaja koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuse, Politsei- ja Piirivalve-

ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötanud väga täpsed funktsio-

naalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, võtab infosüsteemi nõuetekohane töölerakendamine aega.

AS „Logica Eesti“ väide, et ta on võimeline pakkuma toimivat terviklikku piiriületussüsteemi,

mida saab kasutama asuda kohe, maksimaalselt peale nädalast seadistusperioodi, ei vasta kindlasti

tõele. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma mingit tähtsust, et vastustaja lubas AS-l „Sivex

International“ kasutada viimase loodud e-järjekorra süsteemi Koidula maanteepiiripunktis. See

infosüsteem ei vasta esitatud nõuetele ja vajab edasiarendamist.

Paljasõnaline on AS „Logica Eesti“ väide, et vastustaja on kasutanud Merit Point süsteemi

asemel osaliselt Podium-süsteemi. Vastustaja jaoks on Podium-süsteem tundmatu ning vaatamata

otsingutele pole tal õnnestunud leida ametlikke allikaid, saamaks selgitavat materjali nimetatud

süsteemi olemuse ja kohaldamise kohta. Kaebuse põhjal pole selge, kas aktsiaselts isegi mõistab

Podium-süsteemi olemust ja selle väidetavat erinevust Merit Point süsteemist ning kas see süsteem

üldse reaalsuses eksisteeribki, sest AS „Logica Eesti“ pole esitanud kohtule tõendeid Podium-süs-

teemi olemuse ega kohaldamise praktika kohta. Aktsiaseltsi poolt kohtule esitatud võrdlustabel

konkursil osalenute väärtuspunktide arvestamiseks on asjakohatu, kuna käsitleb ja võrdleb ainult

pakutud teenuse hinda, luues sellega eksitava ja väära pildi esitatud pakkumiste hindamiseks. PKD

p 18 kohaselt sai väärtuspunktide arvutamisel kasutada ainult Merit Point süsteemi, mis välistas

väärtuspunktide arvutamisel muude väärtussüsteemide kasutamise. Vastavalt PKD punktidele 18.1

ja 18.2 moodustub 100% punktidest väärtuspunktide andmise meetodil(Merit Point süsteem). Iga

PKD p-des 18.1.1-18.1.5 toodud kriteeriumi parimale pakkumisele antakse maksimaalne arv punk-

te, teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem. Neid tingimusi pole keegi vaidlus-

tanud. Merit Point süsteem ei sea reegleid sellele, milliseid arve võib valemisse sisestada. Arv

matemaatilises tähenduses on mingi väärtus, mis on esitatud programmile arusaadavas formaadis.

Oluline on vaid, et hinnatavaks väärtuseks poleks 0, sest 0-ga jagamisel ja korrutamisel tekib prob-

leem, mis muudab selle hindamissüsteemi kasutamise mõttetuks ja võib juhtuda, et saavutatakse

soovitule vastupidine tulemus. Merit Point süsteemi valemisse ei pea sisestama igal juhul hinda,

selle süsteemi järgi antakse eri hindamiskriteeriumidele nende tähtsuse järgi arvuliselt väljendata-

vad osakaalud, mille alusel selgitatakse välja soodsaim pakkumine. Tavaliselt hinnatakse PKD

kohaselt ka hindamiskriteeriume, mis pole seotud kindlate arvnäitajatega. Kuna kõnealuse konkursi

PKD tingimuste kohaselt tuli tunnistada edukaks hindamiskriteeriumide suhtes soodsaim pakkumi-

ne, polnud vastustajal võimalik ega vajalik PKD-s tingimuseks seada AS „Logica Eesti“ poolt

väljapakutud matemaatilist valemit(pakkumise punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise

hind * osakaal), sest soodsaima pakkumise väljaselgitamiseks tuli hinnata ka selliseid hindamiskri-

teeriume, mis pole mõõdetavad kindlate numbriliste näitajatega ning mida saab selgitada välja

ainult paremuse alusel, kuid mille hindamine oli oluline. Esitatud pakkumiste võrreldavuse ees-

märgil otsustas konkursikomisjon pakkumiste hindamisel anda parimale pakkumisele maksimaalne

arv punkte ning Merit Point süsteemile tuginedes arvutati välja osakaalud – hinnatav pakkumine

võrdluses parima pakkumisega ja saadud tulemuse suhe osakaalu %-des. Osa hindamiskriteeriu-

mide puhul andis konkursikomisjon kõikidele pakkumistele võrdselt maksimumpunktid põhjusel,

et pakkumised vastasid ootustele ja olid võrdselt head, mistõttu oleks olnud põhjendamatu anda

maksimumpunktidest vähem punkte. Kuna väärtuspunktide meetodi kasutamist ei kehtesta ükski

õigusakt, ei välista miski hindamisel väärtuspunktide omistamist saavutatud koha järgi, mida

toetab põhimõttena ka Euroopa Liidu Riigihangete Direktiivi Artikkel 53 “Lepingute sõlmimise

kriteeriumid“. Väärtuspunktide omistamist saavutatud koha järgi on Merit Point süsteemi meetodi

puhul edukalt praktiseeritud nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Et seda

süsteemi on võimalik kasutada igasuguste numbrilistes näitajates väljendatavate hindamiskriteeriu-

mide puhul, kinnitab ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna esindaja seisu-

koht. Osaliselt teistsugust hindamist ei tulene ühelgi juhul komisjoni 9.11.2010.a. protokollilisest

otsusest ning seda pole faktiliselt välja toonud ka AS „Logica Eesti“, mistõttu on tema väide eri-

nevate süsteemide kasutamisest paljasõnaline.

AS „Logica Eesti“ poolt kohtule esitatud võrdlustabel konkursil osalenute väärtuspunktide

arvestamiseks on asjakohatu, kuna käsitleb ja võrdleb ainult pakutud teenuse hinda ning loob selle-

ga eksitava ja väära pildi esitatud pakkumiste hindamiseks. Kui vastustaja oleks viinud hindamise

läbi aktsiaseltsi soovi kohaselt, toonuks see kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja riigile eba-

soodsa halduslepingu sõlmimise kohustuse.

AS „Logica Eesti“ avaldas konkursil valmisolekut hilisemate arendustööde pakkumiseks

summas 7 450 285 056 kr ühes aastas, mis on kümnetes kordades suurem summa kui seda on

sõlmitavast halduslepingust saadav aastane orienteeruv tulu, milleks PKD lisa 1 „Tehniline kirjel-

dus“ p 5 kohaselt on 12 500 000 kr aastas. Samas oli PKD lisa 7 vorm VII hindamistabeli järgi

minimaalseks arendustööde maksumuseks 500 000 kr aastas. OÜ „Girf“ arvates puudub aktsia-

seltsil sellises mahus lisatööde teostamise suutlikus. Pakkumise lisa 7 vormis VII esitas AS „Logi-

ca Eesti“ aastase lisaarendustööde võimekusena 15 872 000 tundi, märkides, et see on aktsiaseltsi

ning tema allhankijate, sealhulgas tema emafirma Logica PLC offshore tarkvaraarendusüksuse

summaarne võimekus pakkuda ühes aastas näidatud tunnihinnaga arendusteenuseid tänast ettevõtte

arendusüksuse suurust ning hinnataset silmas pidades. Vastustaja tegi selle väite peale järelpäri-

mise, millele vastuseks kinnitas aktsiaselts veelkord valmidust teostada koos alltöövõtjatega pak-

kumuses märgitud mahus lisaarendust. Vastustajal polnud põhjust peale täiendava kinnituse saa-

mist arvata, et AS „Logica Eesti“ pole selleks suuteline, seega puudus alus pakkumuse tagasilük-

kamiseks. Eelnev rahuldas vastustajat ka põhjusel, et nõutud miinimumtööde maht oli aktsiaseltsi

poolt tagatud. PKD p 8.6 kohustus ei laiene lisa 7 vormi VII osale, kus märgitakse pakutavate

lisaarenduste maksumus ühes aastas, kuna minimaalse mahu vajadusest suuremat ei saa ükski

osapool pakkumise esitamise hetkel teada. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab AS

„Logica Eesti“ korrektne kvalifitseerumine riivata OÜ „Girf“ ettevõtlusvabadust ning legaliteedi ja

ausa menetluse põhimõtteid.

AS „Logica Eesti“ vastab PKD punktides 8.3.1 ja 8.3.2 esitatud kvalifitseerimise tingimus-

tele ja nõuetekohased tõendid on esitatud-väljastatud mitte varem kui 30 päeva enne pakkumise

esitamise tähtaega. Pakkumise esitamise tähtaeg oli 18.10.2010.a. kell 10.00, aktsiaseltsi esitatud

tõendid Maksu- ja Tolliametilt ning Tallinna Linnakantselei finantsteenistuselt maksuvõlgade puu-

dumise kohta on väljastatud 5.10.2010.a.

PKD p 8.8.2 kohaselt peab pakkujal olema lepingu täitmiseks vajalik tehniline võimekus -

võimalus kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, nõutavate tead-

miste ja oskustega töötajate olemasolu ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusüles-

ande täitmiseks, mille kohta pakkuja esitab vastava kinnituse ning töökvaliteedi jälgimise ja

analüüsimise vahendite ja meetmete kirjelduse. AS „Logica Eesti“ esitas oma pakkumuse lk 19-23

kinnituse lepingu täitmiseks vajaliku võimekuse kohta koos töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimi-

se vahendite ja meetmete kirjeldusega(kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldus, riskide hindamise me-

toodika, Logica plc ISO 9001:2008 sertifikaadi koopia), mille kohaselt pakkuja vastab PKD p-s

8.8.2 esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Aktsiaselts on esitanud oma pakkumuse lk 25-59 kõik

nõutud dokumendid, mille kohaselt ta vastab PKD p-s 8.9 kehtestatud nõuetele projektijuhi, süstee-

mianalüütiku, süsteemiarhitekti, programmeerijate ja testijate osas esitatud kvalifitseerimise tingi-

mustele. Hindamiskomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 punktist 2.3 nähtub, et vastustaja on kva-

lifitseerimistingimustele vastavuse osas teinud ka täiendavaid järelpärimisi, mille kohaselt kvali-

fitseeritud pakkujad vastavad PKD tingimustele. Vastustaja küsis aktsiaseltsilt täiendavalt üle, kas

kolm tema meeskonnaliiget osalesid TEPLA arendustöödel. AS „Logica Eesti“ esitas 22.10.2010.a

vastuse, milles kinnitas, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti käigus peale

CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. SMIT kinnitas vastustajale AS „Logica

Eesti“ väidete tõepärasust. Kõik programmeerijad puutusid kokku JAVA tehnoloogiatega TEPLA

arendustöödel. Aktsiaselts selgitas, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti

käigus peale CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. Seega vastas AS „Logica

Eesti“ ammendavalt täiendavatele järelpärimistele ning puudusid alused tema mittekvalifitseeru-

nuks tunnistamiseks. AS „Logica Eesti“ pakkumuses on märgitud, et K.P. emakeeleks on eesti

keel, sellisel juhul loetakse keeletase vastavaks maksimaalsele võimalikule tasemele nii kirjas kui

kõnes.

KOHTU PÕHJENDUSED

AS „Logica Eesti“ kaebus.

Kohus ei nõustu OÜ-ga „Girf“, et aktsiaselts pidanuks oma kaebuse eesmärgi saavutami-

seks taotlema ka konkursikomisjoni 9.11.2010.a. protokolli nr 2 tühistamist, milles õiguslikult

siduvalt tuvastatud asjaoludele tugines siseminister oma 24.11.2010.a. käskkirjas, ning 9.12.

2010.a. protokolli nr 4 tühistamist, millega komisjon luges osaühingu pakkumise vastuvõetuks,

sest sõltumata vaidlustatud käskkirja tühistamisest jäävad ülalmärgitud eelhaldusaktid kehtima, OÜ

„Girf“ pakkumine on endiselt käsitletav eduka pakkumisena ja ministeerium peab temaga haldus-

lepingu sõlmima. Vaidlustatud protokollid pole eelhaldusaktid, vaid menetlustoimingud. Konkursi

korra § 40 kohaselt teeb kirjaliku otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingi-

mustele või pakkumise tagasilükkamise kohta õiguse andja, seega vastustaja, mitte komisjon. Kõ-

nealuse komisjoni moodustas siseminister 6.10.2010.a. käskkirjaga nr 225, milles volitas komisjoni

teostama avaliku konkursi menetluse käigus läbiviidavaid protseduure, kontrollima pakkumiste

vastavust ja pakkujate kvalifikatsiooni, valima välja pakkuja, kelle pakkumine edukaks tunnis-

tatakse ja kellele antakse üle piiriületuse ootejärjekorra andmekogu haldamise ainuõigus ning

sõlmitakse haldusleping (tl I-236). Selle volituse alusel tegi komisjon 9.11.2010.a. protokollis nr 2

siseministrile üksnes ettepaneku pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumiste tagasilükkamiseks ning

vastavaks ja edukaks tunnistamiseks, otsustused kõikides nendes küsimustes tegi minister vaidlus-

tatud käskkirjas. Komisjoni ettepanekud polnud ministri jaoks mingil määral siduvad, ministri ot-

sustused võinuksid komisjoni soovitatutest ka erineda. Seda kinnitab ka PKD p 18.4, mille kohaselt

hindab pakkumisi konkursi komisjon, kuid hankijal(Siseministeeriumil – PKD p 1.3.) on õigus

pakkumiste hindamisel kaasata vajadusel väliseid sõltumatuid eksperte(tl I-67). Kohtule jääb ka

täiesti arusaamatuks, miks OÜ „Girf“ ise sama käskkirja AS „Logica Eesti“ puudutava osa

tühistamist taotledes ei vaidlustanud 9.11.2010.a. protokolli nr 2, sest osaühingu loogikast lähtudes

ei saavuta ka tema oma kaebusega soovitud eesmärki, kuna protokoll nr 2 jääb kehtima. 9.12.

2010.a. protokolli nr 4 vaidlustamine poleks olnud vajalik ka juhul, kui käsitada komisjoni

protokolle eelhaldusaktidena, sest sel protokollil puudub õiguslik tähendus. Konkursi korra § 43

sätestab, et edukaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks 10 tööpäeva möödumisel arvates

selle kirjalikult edukaks tunnistamisest, sama on kirjas ka PKD punktis 18.5. Seega ei olene

pakkumise vastuvõtmine pärast selle edukaks tunnistamist enam konkursi korraldaja tahtest, vaid

üksnes edukaks tunnistamise otsuse kehtivusest.

AS „Logica Eesti“ kaebus jääb rahuldamata järgmistel põhjustel.

Paljasõnaline on kaebaja väide, et OÜ „Girf“ ei saanud kinnitada PKD p-s 9.1.13 nõutud

halduslepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu, sest vastava intellektu-

aalse omandi omanik AS „Sivex International“ pole osaühingule oma patendi kasutamise õigust

andnud. OÜ „Girf“ on kinnitanud nii oma pakkumise lk-l 13 punktis 10 kui ka kohtumenetluses, et

tal on kõik halduslepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused olemas. Vastustaja

selgitas, et lubas küll AS-l „Sivex International“ kasutada viimase loodud e-järjekorra süsteemi

Koidula maanteepiiripunktis, kuid see infosüsteem ei vasta esitatud nõuetele ja vajab edasiarenda-

mist. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kolmanda isiku ja vastustaja väited ümber lük-

kaksid. Kui OÜ „Girf“ on kasutanud õigusvastaselt AS-le „Sivex International“ kuuluvat intel-

lektuaalset omandit, saab omandiõiguse rikkumise lõpetamist nõuda üksnes AS „Sivex Interna-

tional“ tsiviilkohtupidamise korras. Kolmanda isiku väitel sellist hagi tema vastu esitatud pole ja

kaebaja pole vastupidist tõendanud. Mingit alust pole ka kaebaja kahtlustusel, et kolmas isik ei

suuda terviklikku teenust ettenähtud tähtajaks täita.

Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja pole pakkumiste hindamisel kasutanud PKD p-s 18

ettenähtud Merit Point süsteemi, mille järgi reastatakse pakkumised proportsionaalsuse printsiibist

lähtuvalt, vaid on kohati reastanud pakkumised edetabelina, mida kaebaja on nimetanud Podium/

poodium-süsteemiks. Samuti on alusetu kaebaja nõudmine, et vastustaja pidanuks pakkumiste hin-

damisel kasutama valemit pakkumise punktid = miinimumhind : konkreetse pakkumise hind *

osakaal. Konkursi korra § 21 kohaselt peab pakkumine vastama PKD-s esitatud tingimustele. PKD

on ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse

konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitsee-

rimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise

tingimused. Kõnealuse konkursi PKD punktis 18.1 on kehtestatud, et edukaks tunnistatakse hinda-

miskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, loetletud kõik hindamiskriteeriumid ning mää-

ratud, kui palju igaühe eest neist punkte võib saada. Punktis 18.2 selgitatakse, et punktis 18.1

nimetatud punktidest moodustub 100% väärtuspunktide andmise meetodil(Merit Point süsteem);

iga punktides 18.1.1.-18.1.5 toodud kriteeriumi parimale pakkumisele antakse maksimaalne arv

punkte, teised pakkumised saavad punkte proportsionaalselt vähem; maksimaalselt on võimalik

saada 100 punkti. Vastavalt punktile 18.3 tunnistatakse edukaks suurima punktide koguarvuga

pakkumine(tl I-66-67). Kaebaja pakutud valemit PKD-s märgitud pole, seega ei pidanud vastustaja

ka pakkumiste hindamisel seda valemit rakendama, olenemata sellest, kas ja kui sageli ta seda

varasematel konkurssidel kasutanud on. On hankija vaba valik, kas ta võrdleb parima pakkumise

väljaselgitamiseks hindasid või väärtuspunkte, oluline on, et hindamismeetod oleks selge, lihtne ja

arusaadav. Seni kuni PKD-d pole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on see kehtiv ja nii

konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad selles sätestatud nõuetest lähtuma. Kaebaja pole PKD

p 18 alapunktide õiguspärasust ja kehtivust seaduses ettenähtud korras vaidlustanud.

Pakkumiste hindamise käik on ära toodud protokolli nr 2 punktis 4. Punkte on pakkujatele

antud vastavalt PKD punktis 18.2 toodud hindamise kirjeldusele õigesti. Alusetu on kaebaja

nõudmine, et protokolli punktis 4 pidanuks olema ära toodud ka, mitu tundi iga pakkuja pakkus

ootealade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi. Nii kaebaja kui ka kolmas isik pidasid 21.02.

2011.a. kohtuistungil, kus oli arutusel, milliseid oma pakkumiste osi nad on nõus vastastikku

avaldama, punkte, kus kõnealused tunnid kirjas on (vastavalt p 20 ja p 24), oma ärisaladuseks,

mida nad polnud nõus avaldama(tl II-90). Järelikult on ka protokollis nr 2 nende tundide arvu

avaldamata jätmine põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd kaebaja on pakkunud suurema arvu tunde

ootealade mittetasustatavaid lisafunktsionaalsusi kui kaebaja, on ta pakkumise selle osa eest

protokollis nr 2 õigesti saanud kolmandast isikust rohkem punkte(tl I-34-37).

OÜ „Girf“ kaebus.

Kaebus jääb rahuldamata. Kolmas isik AS „Logica Eesti“ vastab PKD punktides 8.3.1 ja

8.3.2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, mis sätestavad, et pakkuja esitab Maksu- ja Tol-

liameti tõendi riiklike maksude tasumise kohta ja pakkuja elu- või asukohajärgse kohalike

maksude maksuhalduri tõendi kohalike maksude tasumise kohta ning mõlemad tõendid peavad

olema väljastatud mitte varem kui 30 päeva enne pakkumise esitamise tähtaega. AS „Logica Eesti“

esitatud tõendid Maksu- ja Tolliametilt ning Tallinna Linnakantselei finantsteenistuselt maksu-

võlgade puudumise kohta on väljastatud 5.10.2010.a., seega mitte varem kui 30 päeva enne

pakkumise esitamise tähtaega 18.10.2010.a. kell 10.00. Nendest dokumentidest, mis sisalduvad

kolmanda isiku pakkumise punktides 4 ja 6, sai kaebaja 21.02.2011.a. kohtuistungil ka koopiad.

Samuti vastavad PKD nõuetele kolmanda isiku programmeerijad. AS „Logica Eesti“ selgitas

vastuseks vastustaja järelepärimisele, et nimetatud isikud kaasati TEPLA arendustöödesse projekti

käigus peale CV-de ülevaatamist ning nõusoleku saamist SMIT-i poolt. Vastustaja väitel kinnitas

SMIT kolmanda isiku selgituste õigsust ning kõik programmeerijad puutusid JAVA tehno-

loogiatega kokku TEPLA arendustöödel. Kaebaja pole vastupidist tõendanud. Kohus nõustub ka

kolmanda isiku ja vastustaja seisukohaga, et kui kõrgkoolis õppiva K.P. emakeeleks on eesti keel,

tuleb tema keeletase lugeda vastavaks maksimaalsele võimalikule tasemele nii kirjas kui kõnes.

Alusetu on kaebaja kahtlustus, et AS „Logica Eesti“ pole esitanud töö kvaliteedi jälgimise

ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjeldust. Kolmas isik on selle esitanud oma pakkumise

lehekülgedel 19-23 ja 68-71 punktides 13 ja 16.2.3.

Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja poleks tohtinud kolmandat isikut

kvalifitseerida, kuna too oma majandusaasta käibega 42-54 milj. kr esitas ilmselgelt ülepaisutatud

andmeid oma suutlikkuse kohta lisaarendustöid teostada. PKD lisa 7 vorm VII hindamistabeli järgi

on minimaalseks arendustööde maksumuseks 500 000 kr aastas, kuid AS „Logica Eesti“ pakkus

lisaarendustöid summas 7 450 285 056 kr aastas, märkides, et see on aktsiaseltsi ja tema allhan-

kijate, sealhulgas tema emafirma Logica PLC offshore tarkvaraarendusüksuse summaarne võime-

kus. Emafirmal on 39 000 töötajat ja kolmas isik ei näe ühtegi põhjust, miks Logica kontsern ei

peaks olema valmis 8000 töötajat vajadusel lisaarendustesse kaasama. Kaebaja väidab viitega PKD

punktile 8.6., et kolmas isik ei saa oma emafirmat nii suures mahus kaasata, sest aktsiaseltsil on

kokkulepped allhankijate kasutamiseks vaid kuni 5% ulatuses rakenduste arendustööde koguma-

hust.

PKD p 8.6. sätestab, et alltöövõtjate kasutamise korral peab pakkuja oma pakkumises näi-

tama, kui suures osas kavatseb ta sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate ni-

medega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega lepingu osas suuruse ja iseloomu

kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepinguid sõlmida. Kaebaja on seda sätet vääralt

tõlgendanud. Vastustaja kinnitab, et PKD p 8.6 kohustus ei laiene lisa 7 vormi VII osale, kus mär-

gitakse pakutavate lisaarenduste maksumus ühes aastas, kuna minimaalse mahu vajadusest suure-

mat ei saa ükski osapool pakkumise esitamise hetkel teada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga,

PKD p 8.6. sõnastusest tuleb aru saada nii, et esitada tuleb ainult pakkumise esitamise hetkel tea-

daolevas mahus hankelepingu täitmisel vahetult osalevate alltöövõtjate nimed ja nõutud andmed

üksnes selles mahus hankelepingu täitmisega seonduvate allhankelepingute kohta. Seega ei keela

PKD kolmandal isikul lisaarenduste täitmiseks kaasata oma emafirmat nii suures ulatuses, kui ta

vajalikuks peab. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et Logica kontsern pole suuteline

teostama lisaarendustöid kolmanda isiku pakutud mahus.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kah-

juks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi kui poolele(lg 7). AS „Logica Eesti“ ja OÜ „Girf“ on selles asjas nii kaebajad kui ka

kolmandad isikud. Kaebajatena jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. Kolmandate

isikutena on mõlemad asunud vastustaja poolel ning kuivõrd mõlema äriühingu kaebused jäid ra-

huldamata, peaksid mõlemad hüvitama teise äriühingu poolt kolmanda isikuna kantud menetlus-

kulud. Kuna nii aktsiaseltsi kui osaühingu menetluskulud kolmandate isikutena on ühes suurusjär-

gus, jäävad mõlema menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik: D.Maastik