Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-56963/3 AI generated

2-10-56963/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-10-56963/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

märts 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-56963 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Axxx Rxxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 319,56 eurot (5000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); esindaja: Anneli Arusalu (e-post: anneli.arusalu@swedbank.ee); Kostja: Axxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x

Legislator headnote

AI generated

2-10-56963/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Keywords

AI generated
bank credit balance satisfaction of claim bankruptcy claim cash settlement of balance damage to credit bank counter mail
AI generated
2-19-101488/12
Kinnitada hageja Swedbank AS ja kostja E K vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja E K kohustub tasuma hagejale Swedbank AS 2637,50 eurot (põhivõlg summas 2500 eurot ja 50% riigilõivust, so 137,50 eurot) hiljemalt 10.09.2021 igakuiste maksetena minimaalselt summas 100 eurot kuus (25 makset) alates 10.08.2019 iga kuu 10.-ks kuupäevaks, viimane makse minimaalselt summas 137,50 eurot. 1.2 Kostja maksab Võlgnevuse maksed tähtaegselt Swedbank AS arvelduskontole nr x selgitusega „Baltcity OÜ, 16-016564-KX, käendaja E K“. 1.3 Juhul kui kostja viivitab mõne Võlgnevuse makse tasumisega rohkem kui 10 päeva, siis muutub kogu Võlgnevuse summa koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
2-11-9552/5
Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi VS vastu püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes.
2-25-100696/9
Swedbank AS (hageja) esitas 25.03.2025 hagi S P (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2-25-9660/9
Kinnitada hageja Swedbank AS ja kostja A.
2-20-414/48
Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-414 menetlus, Swedbank AS hagis N J vastu põhivõla 7511,02 euro, intressi 380,08 euro, viivise 435,81 euro ja edasise viivise saamiseks alates 09.01.2020 ning kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagiavalduses nõutud võlgnevuse, mis 05.10.2020 seisuga on kokku 8742,28 eurot (s.h lepingute põhivõlgnevused kokku 7041,26 eurot), millele lisandub igapäevaselt viivis püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu puhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr xxxx puhul 0,047% päevas, lepingu nr xxxx puhul 0,056% päevas ja lepingu nr xxxx puhul 0,058% päevas tagastamata põhiosa jäägilt ning pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 275 eurot igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse (s.h lisanduv viivis) ja poole riigilõivu tasumiseni. 1.2. Igakuise makse suurus on esimesel aastal minimaalselt 150 eurot, teisel aastal minimaalselt 200 eurot ning alates kolmandast aastast minimaalselt 250 eurot ja see tuleb hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada hiljemalt 15.10.2020. 1.3. Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr EE722200221011367058, selgitusega „N J lepingud nr xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vastavalt kompromissile“. 1.4. Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv, põhiosa, intress, viivis. 1.5. Pärast poole riigilõivu ja põhivõlgnevuste tasumist kohustub kostja hagejalt üle täpsustama tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete suuruse, tagamaks kogu võlgnevuse tasumine ja kompromissi kohane täitmine. Kõik kõrvalnõuded tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiste maksetena minimaalselt 250 eurot kuus kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. 1.6. Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 1.1 toodud summad tasuda hagejale ennetähtaegselt. 1.7. Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 7 päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse, s.h lisandunud viivise kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.8. Hagejal peale riigilõivu menetluskulud puuduvad.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-56963

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-56963 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Axxx Rxxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 319,56 eurot (5000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); esindaja: Anneli Arusalu (e-post: anneli.arusalu@swedbank.ee); Kostja: Axxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Axxx Rxxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 53 senti, millest 319,56 eurot on põhivõlg, 31,50 eurot intressivõlg, 5,8 kaardikasko ja 38,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.03.2011.a.

3. Välja mõista Axxx Rxxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse §

113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (319,56 eurot) alates 16.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Swedbank AS-i menetluskulud Axxx Rxxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Axxx Rxxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 111,85 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

2-10-56963

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 17.11.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Rxxxxxxxxx vastu vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla kokku summas 6056,94 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhivõlast summas 5000 krooni, intressist 492,84 krooni, kaardikaskost 90 krooni ja 16.11.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 474,10 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 20.01.2011. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja teatel ei ole ta suuteline majanduslikust seisundit tulenevalt kogu võlgnevust korraga tasuma ja soovib sõlmida hagejaga võla tasumiseks osade kaupa kompromissi.

Kohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimiseks tuleb kostjal pöörduda hageja poole. Kohus andis kostjale kompromissiläbirääkimisteks tähtaja ja määras, et kostjal tuleb esitada vastus selle kohta hiljemalt 03. veebruaril 2011. a. Kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul ega hiljem vastanud, samuti ei ole esitatud kohtule poolte kompromissi. Ka hageja ei ole kohtule teatanud komproimissi sõlmimisest.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga 19.07.2007.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja Swedbank Varakindlustus AS 11.09.2008. a krediidikindlustuslepingu. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja ei ole krediidija kindlustusmakseid tasunud nõuetekohaselt. Hageja on tasunud kostja eest Swedbank Varakindlustus AS-ile kindlustusmaksed. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud hagi esitamise, s.o 16.11.2010. a seisuga viiviste suuruseks kokku 474,10 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates

2-10-56963 17.11.2010.a kuni krediidilepingust tuleneva põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 17.11.2010-15.03.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 5000 krooni x 0,022 % x 119 päeva) 130,90 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse

1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Vastavalt TsMS §468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi omaksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 1750 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 16) ja 1000 krooni hagi esitamisel (tl 17) . TsMS § 144 lg 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluks. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv summas 1750 krooni (111,85 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik