3-10-3107/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-3107 Otsuse kuupäev 14.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Roman Kharitonovi kaebus Põhja Prefektuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses Põhja Prefektuuri arestimajas ajavahemikul 2008-2009 nõuetele mittevastavates tingimustes viibimisega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

29.11.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Roman Kharitonovi kaebus Põhja Prefektuurilt kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja viibis korduvalt aastatel 2000-2009 Põhja Politseiprefektuuri arestimajas. Kaebaja palub mõista Põhja Prefektuurilt välja 145 krooni iga arestimajas üldistele nõuetele mittevastavates tingimustes oldud ööpäeva eest.

07.12. 2010 kohtumäärusega lõpetas kohus HKMS § 12 lg 3 alusel Roman Kharitonovi kaebuse menetluse Põhja Politseiprefektuuri arestimajas ajavahemikel 2000-2005, 22.04.2005- 05.05.2005 ja 16.05.2007-18.05.2007 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ajavahemikel 19.04.2008-22.04.2008,

17.12.2008-19.12.2008, 13.02.2009-17.02.2009, 28.03.2009-03.04.2009 ja 08.04.2009-14.04.2009 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohus tunnistas haldusasjas nr 3-10-3107 vastustajaks Põhja Prefektuuri ning kohustas vastustajat esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebuse kohta. Vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele 05.01.2011.

Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja palub välja mõista 145 EEK iga Põhja Prefektuuri (Tallinna) arestimajas üldistele nõuetele mittevastavates tingimustes oldud ööpäeva eest.

Kaebaja väitel rikuti Tallinna Arestimajas viibimise ajal tema õigust igapäevasele tunniajalisele jalutuskäigule, ei võimaldatud tualetti kasutada viisil, mis oleks kooskõlas inimväärikusega. Nimetatud õigusvastase käitumisega põhjustatud kahju suuruseks hindab kaebaja 145 krooni päevas.

Vastustaja vastuväited

Põhja Prefektuur on seisukohal, et kaebus on täielikult tõendamata, esitatud väited ei vasta tegelikkusele ning kaebaja õigusi rikutud ei ole, seetõttu palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

Vastavalt Siseministri 08.01.2008 määrusega nr 3 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ §

31 punktile 4 on kinnipeetul õigus viibida soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus. Viidatud sätte sõnastusest tulenevalt on selle õiguse realiseerimise eelduseks vastava soovi avaldamine kaebaja poolt. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks tema sellekohase soovi jätnud rahuldamata. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud arestimajas viibimise ajal või vahetult peale seda arestimaja juhile kaebuse, milles oleks kaevanud selle üle, et arestimajas ei olnud tal võimalik viibida värskes õhus.

Esimest korda väitis kaebaja seda alles 03.11.2010 vastustajale esitatud kaebuses, seega rohkem, kui poolteist aastat peale viimast Põhja Prefektuuri arestimajas viibimist. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, mis selgitaks, miks pidi kaebaja sedavõrd kaua ootama, kui tema õigusi arestimajas viibides ka tegelikult rikuti. Halduskohtumenetluse seadustik sätestab, et kumbki pool peab kohtus tõendama neid asjaolusid, millele ta oma väidetes tugineb. Seda nõuet kaebaja täitnud ei ole, esitades vaid rea paljasõnalisi väiteid.

Põhja Prefektuuri arestimajas on olemas kõik võimalused kinnipeetute värskes õhus viibimiseks ning puudub mistahes mõistlik põhjus, miks oleks vastustaja pidanud takistama kaebajal seda võimalust kasutamast.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et arestimajas ei ole võimalik kasutada tualetti vastavalt inimväärikusele. Kõigis Põhja Prefektuuri arestimaja kambrites on WC osa üldisest kambrist eraldatud tsementplokkidest vaheseinaga. Seega on kõigile kambris viibijatele tagatud võimalus privaatselt WC-d kasutada. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile kohtuasjas Valašinas vs Leedu Vabariik (2001). Kohus ei lugenud inimväärikust alandavaks isegi vaheseinteta tualeti kasutamist teiste kaasvangide juuresolekul Leedu vanglas.

Kohtu põhjendused ja otsus

Väidetav mittevaraline kahju on kaebuse esitajale tekitatud ajajavahemikel 19.04.2008- 22.04.2008, 17.12.2008-19.12.2008, 13.02.2009-17.02.2009, 28.03.2009-03.04.2009, 08.04.2009-14.04.2009 seoses nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega Põhja Politseiprefektuuri arestimajas (Tallinna arestimajas).

Väidetav kahju on kaebajale tekitatud sellega, et talle ei võimaldatud kogu arestimajas viibitud aja kestel ettenähtud tunniajalist jalutuskäiku vabas õhus ning loomulikke vajadusi tuli toimetada väärikust alandavates tingimustes.

Vastavalt Siseministri 08.01.2008 määrusega nr 3 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ § 31 punktile 4 on kinnipeetul õigus viibida soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu sellele, et selle õiguse realiseerimise eelduseks on kinnipeetu poolt vastava soovi avaldamine.

Kaebaja ei ole esitanud ei vastustajale ega ka kohtule andmeid selle kohta, et ta avaldas jalutamiseks soovi, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata. Samuti ei ole kaebaja osundanud sellele, et ta arestimajas viibimise ajal või vahetult pärast seda esitas arestimaja juhile või mõnele muule ametiisikule või asutusele kaebuse selle kohta, et arestimajas ei olnud tal võimalik viibida värskes õhus.

Kohtul ei ole alust asuda ka seisukohale, et kaebaja ei olnud teadlik oma õigusest jalutuskäigule ja võimalusest esitada arestimaja või politseiprefektuuri juhtkonnale kaebusi kinnipidamistingimuste kohta arestimajas. Analoogilises asjas - kahju hüvitamise nõudes Lõuna Prefektuuri vastu seoses kinnipidamistingimustega Võru arestimajas, sealhulgas jalutuskäigu mittevõimaldamisega ning väärikust alandavate tingimustega WC kasutamisel, märgib kaebuse esitaja, et ta esitas korduvalt kaebusi kinnipidamistingimuste kohta arestimajas nii komissarile kui Justiitsministeeriumile (haldusasi nr 3-10-3223 - KIS andmed).

Kohus on seisukohal, et kaebaja lühiajalistel viibimiste ajal Põhja Prefektuuri arestimajas aprillis 2008, detsembris 2008, veebruaris 2009 ning märtsis ja aprillis 2009 tema õigusi seoses tunniajalise jalutuskäigu mittevõimaldamisega ei rikutud.

Seoses kaebaja väitega, et WC kasutamisel ei olnud talle tagatud privaatsus, selgitab vastustaja, et Põhja Prefektuuri arestimaja kinnipidamiskambrites on WC osa eraldatud tsementblokkidest vaheseinaga. Kaebaja poolt Põhja Prefektuurile esitatud kahju hüvitamise nõudele antud vastusest nähtub, et tsementblokkidest vaheseinad ehitati juba 2007. aastal kapitaalremondi käigus (tl 4). Seega käesolevas asjas vaatlusalustel ajavahemikel olid Põhja Prefektuuri arestimajas tagatud nõuetele vastavad tingimused WC kasutamiseks. VangS-i § 156 lg 2 (kehtis ka vaadeldaval perioodil) sätestab, et arestimajas hoitakse vahistatuid ja arestialuseid ööpäevaringselt lukustatud kambrites, kus on võimalik nende pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Seega ei ole julgeoleku kaalutlustest lähtudes võimalik korraldada vahistatute ja arestialuste loomulike vajaduste rahuldamist täielikus privaatsuses. Riigikohtu halduskolleegium on 17. 11. 2008. a. otsuse nr 3-3-1-54-08 punktis 16, milles samuti käsitleti WC privaatse kasutamise võimalust arestimajas, märkinud, et vahistatu jälgimise nõue on sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgiga proportsionaalne. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema privaatsust oleks rikutud rohkem, kui VangS § 156 lg-st 2 tulenevalt oli vajalik ja mõistlik või et see oleks toimunud inimväärikust riivaval moel.

Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik