2-10-50382/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-50382

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. märts 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-50382

Tsiviilasi

Acme Finants OÜ hagi Laido Toomi vastu 806,54 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

639,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Acme Finants OÜ (RK 11373767; asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn), esindaja Kathy Jürivete (OÜ Incure

Inkasso Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn;

tel 619 1465; e-post kathy.jyrivete@incure.ee);

kostja Laido Toom

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Acme Finants OÜ hagi Laido Toomi vastu osaliselt.

2. Välja

mõista

Laido

Toomilt

Acme

Finants OÜ

kasuks

(kuussada

kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 72 senti, millest 608,40 eurot on tagastamata

limiidisumma, 49,61 eurot viivis ja 30,71 eurot kahju.

3. Jätta hageja menetluskuludest 85% Laido Toomi kanda ja 15% Acme Finants OÜ

kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Välja mõista Laido Toomilt Acme Finants OÜ kasuks menetluskulud 162 (ükssada

kuuskümmend kaks) eurot ja 97 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Acme Finants OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Laido Toom võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(3)

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Acme Finants OÜ hagi Laido Toomi vastu 806,54 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 11.04.2008 limiidilepingu

nr 485JM20801309, millega kostjale võimaldati limiidi kasutamist summas 10 000 krooni. Kostja

kohustus limiidisumma tagastama 300 krooni suuruste igakuiste maksetena hiljemalt 11.04.2012.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis ütles pank 03.12.2009 lepingu üles, lugedes

limiidi tagastamise lõpptähtpäeva saabunuks 22.12.2009. Danske Bank A/S Eesti filiaal

(AS Sampo Pank õigusjärglane) loovutas 20.05.2010 nõude hagejale. 28.12.2010 seisuga (hagi

kohtusse esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 12 619,54 krooni (806,54 eurot), millest

9519,43 krooni (608,40 eurot) on tagastamata limiidisumma, 1843,38 krooni (117,81 eurot)

intress, 776,16 krooni (49,61 eurot) viivis ja 480,57 krooni (30,71 eurot) kahju.

2. Kohus kohustas kostjat 31.12.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 34). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 18.02.2011 (tl 38). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

4. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

5. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 11.04.2008 limiidilepingust (tl 17-

18), kostja kontoväljavõttest (tl 19-27), 03.12.2009 lepingu ülesütlemise teatest (tl 28), 21.05.2010

teatisest nõude loovutamise kohta (tl 29) ja 24.05.2010 arvest nr 1512 teenustasu maksmiseks

nõude kohtuvälise menetluse eest summas 2855,83 krooni (tl 30).

6. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. Hageja nõuab hagis (p 4.2) kostjalt intressi 1843,38 krooni (117,81 euro)

väljamõistmist lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.3 alusel. Limiidilepingu üldtingimuste (tl 18) p 4.1

kohaselt arvestatakse intressi panga poolt kliendi kasutuses olevalt limiidi summalt igapäevaselt

vastavalt selle kasutamise ajale ja lepingus kokkulepitud intressimäärale (antud juhul 19% aastas).

Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni limiidi täieliku tagastamiseni kliendi poolt.

Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 22.12.2009 (limiidi

tagastamise lõpptähtpäev) kuni 28.12.2010 (hagi kohtusse esitamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud

laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha

kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-

st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Kuivõrd limiidileping öeldi 03.12.2009 teatisega üles (tl 28) ja

limiidi tagastamise lõpptähtpäev loeti 22.12.2009 saabunuks, siis on hageja kaotanud õiguse

3(3)

intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks

ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja

intressinõue jätta rahuldamata.

Hageja nõue kostjalt tagastamata limiidisumma, viivise ja kahju sissenõudmise osas kuulub

rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108

lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 402 alusel.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so

85% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses

hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

9. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 2000 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisele tasutud riigilõiv 1250 krooni) ja

lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 3000 krooni, kokku seega 5000 krooni (319,56

eurot).

Hageja poolt tasutud riigilõivu 2000 krooni (127,82 eurot) suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks

1000 krooni (63,91 eurot).

Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 191,73 eurot (127,82 + 63,91).

10. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 162,97 eurot (85% 191,73 eurost).

Kohtunik