2-10-36846/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2011, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-36846

Tsiviilasi

J&S Arendusgrupp hagi Margus Kurrik vastu

1 150.41 euro (18 000 krooni) ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

191.73 eurot (3 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

J&S

Arendusgrupp

OÜ

(registrikood:

11223051, asukoht Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn)

hageja esindaja Sven Soeson (OÜ Rigolet, Estonia

pst

1/3-311,

10132

Tallinn,

e-post

menetlus@jurist.ee)

kostja Margus Kurrik

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Margus Kurrikult J&S Arendusgrupp kasuks põhivõlg 191.73

eurot (3 000 krooni), intressivõlg 10.61 eurot (166 krooni), võla sissenõudmisega

seotud kulud 63.91 eurot (1 000 krooni) ja viivis 191.73 eurot (3 000 krooni),

kokku summas 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot 99 senti (7 166 krooni).

3. Jätta rahuldamata J&S Arendusgrupp nõue käsitlustasu 415.43 euro (6 500

krooni)

ja

lepingu

pikendamise

tasu

223.69

euro

(3 500

krooni)

väljamõistmiseks ning lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

0,25% päevas viivitatud summalt.

4. Menetluskulud jätta 40% ulatuses Margus Kurriku kanda ja 60% ulatuses J&S

Arendusgrupp kanda.

5. Välja mõista Margus Kurrikult J&S Arendusgrupp kasuks 121 (ükssada

kakskümmend üks) eurot 43 senti (1 900 krooni) menetluskulude katteks.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

2/3

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimise ja tähtaja pikendamise tasu näol on

sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud

laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma

tagastamata laenusummat 3 000 krooni ja laenulepingu tasu 166 krooni. Kohus rahuldab

ka hageja nõude võla sissenõudmisega seotud kulu hüvitamiseks summas 1 000 krooni

VÕS § 127 lg 1 ja 3 alusel. Lepingu pikendamise tasu nõue summas 3 500 krooni jääb

rahuldamata. Laenulepingu üldtingimuste p 5.2 järgi kohustub laenusaaja tagastama

laenusumma ning tasuma lepingu sõlmimise tasu laenusumma tagastamise tähtpäevaks.

Antud juhul oli laenusumma tagastamise tähtajaks kokku lepitud 01.11.2008. Pärast

kohustuse sissenõutavaks muutumist ei saa nõuda enam lepingu pikendamise tasu

(intressi) ning kuni täitmiseni on hagejal õigus nõuda viivist.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Põhivõlast suurem viivis on

kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt põhjendamatult suur, kallutades oluliselt

kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

laenusumma ulatuses, so 3 000 krooni ning jätab rahuldamata hageja lisanduva viivise

nõude.

Kohus ei pea võimalikuks kostjalt käsitlustasu summas 6 500 krooni väljamõistmist.

Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni

lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega

hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus

nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08

märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega

viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole

tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla

ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus

tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes,

sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel

3/3

juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult

kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42

lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise

tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe

on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu

tühine.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3 000 krooni, laenulepingu tasu

166 krooni, võla sissenõudmise kulu 1 000 krooni ja viivised 3 000 krooni, so kokku

7 166 krooni ehk 457.99 eurot. Kohus jätab rahuldamata käsitlustasu, lepingu

pikendamise tasu ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hageja nõude 40% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 40% ulatuses kostja

ja 60% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks

riigilõiv kokku 3 750 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 750

krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud 3 000 krooni) ning õigusabikulud 4 320 krooni.

Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses

sätestatud määras. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks on

põhjendatud osaliselt. Arvestades asja madalat keerukust ja asjaolu, et kohus lahendab

asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

hageja lepingulise esindaja kuluks 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1).

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

4 750 krooni (sh riigilõiv 3 750 krooni ning lepingulise esindaja kulu summas 1000

krooni). Nimetatud summast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40%, so 1 900

krooni ehk 121.43 eurot.

Kohtunik