Legislator Case Law & Legislation
2-10-62812/5 AI generated

2-10-62812/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-62812/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Muuta Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25622 D Šlt SŠ kasuks tütar V Š (sünd. XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus

Legislator headnote

AI generated

2-10-62812/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-62812

Tsiviilasi

D Š hagi SŠ vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

2 933,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D Š (isikukood XXX, XXX)

Hageja esindaja vandeadvokaat Gennadi K

Kostja SŠ (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Muuta Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25622 D Šlt SŠ

kasuks tütar V Š (sünd. XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus

3 000 kroonilt 300 kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse

täisealiseks saamiseni XXX.

3. Muuta Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25622 D Š SŠ

kasuks poeg A Š (sünd. XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus

3 000 kroonilt 300 kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse

täisealiseks saamiseni XXX.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

5. Menetluskulud jätta SŠ kanda.

6. Välja mõista SŠlt menetluskulu 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot D Š

kasuks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada

tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS §

415 ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

D Š esitas 14.12.2010 hagi SŠ vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada Harju

Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25622. temalt poolte ühiste alaealiste laste

ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 300 kroonini kuus kummalegi lapsele.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja võimeline tulenevalt oma raskest majanduslikust seisust

tasuma elatist väljamõistetud ulatuses.

Hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 08.02.2011 kätte

toimetatud. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel on kohtul

õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagis märgitud ulatuses. Kostja esitas kohtule kirjaliku

vastuse 02.03.2011, s.o kaks päeva pärast tähtaega. Kostja ei ole esitanud taotlust

menetlustähtaja ennistamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 66 ei ole kohtul alust kostja vastust

arvestada ning tuleb lugeda, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava ja põhjendava osa

võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata

hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku

põhjenduse märkimisega.

TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kohus leiab, et nimetatud säte on analoogia

korras

kohaldatav

ka

hagimenetluses

väljamõistetud

elatise

suuruse

muutmisel.

Perekonnaseaduse (PKS) 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt Kohus

võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hageja poolt esitatud asjaolud omaks võtnud

ja seega on põhjendatud muuta Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-

25622 D Š SŠ kasuks tütar V Š ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus 3 000

kroonilt 300 kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni

12.08.2011 ja poeg AŠ ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus 3 000 kroonilt 300

kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 277,21 eurot,

mis kujutab endast õigusabikulusid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 277,21 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulud summas 277,21 eurot vajalikud ja põhjendatud. Käesolevas

asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 277,21 eurot. Hagiavaldus on 2 leheküljel, millest

sisuline osa moodustab alla ühe lehekülje. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

põhjendatud 139 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista

õigusabikulud summas 139 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Maie Seppo

kohtunik