2-08-80566/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

4. märts 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-80566 Tsiviilasi

Hagi hind Osaühing AF hagi MK vastu võla väljamõistmiseks 159,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Osaühing AF(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Ene S kostja MK(isikukood XXX, postiaadress XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista MK võlgnevus 318,44 eurot (kolmsada kaheksateist eurot ja nelikümmend neli senti) Osaühingu AF kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud MKkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tja kostja lepingu, millega AS T võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja kohustus teenuste eest maksma. Kostja ei ole kasutatud teenuste eest täielikult tasunud. 01.04.2005.a seisuga oli kostja võlgnevus AS T ees 2491,77 krooni. AS T loovutas nõude kostja vastu hagejale. Tulenevalt lepingust on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 2490,77 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2491,77 krooni ja viivised 2490,77 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on sõlminud liitumislepingu, kuid ei ole allkirjastanud mobiiltelefoni kasutamise tingimusi. Seega ei laiene need kostjale. Kostja ei ole hageja esitatud arveid kätte saanud. Lisaks on hageja nõue aegunud.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on AS T ja kostja sõlminud 24.11.2003.a lepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Ebaõige on kostja seisukoht, et üldtingimused ei ole vaidlusaluse lepingu osaks. Liitumislepingul, mille kostja on allkirjastanud, on kirjas, et Tele2 teenuste kasutamise tingimused on lepingu lahutamatuks osaks. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 7.3 järgi on AS-il T õigus nõuda kostjalt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas. 04.06.2007.a on AS T loovutanud nõude kostja vastu hagejale.

Kostja on leidnud, et hagi on aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvetest selgub, et arvete maksetähtajad saabusid 2004.a ja 2005.a. Seega algas nõude aegumistähtaeg vastavalt 2004.a ja 2005.a lõppemisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud 26.12.2007.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti 28.11.2008.a määrusega rahuldamata (tsiviilasi nr 2-07-54975). TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt TsÜS § 160 lg 3, nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega peatus aegumine seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 26.12.2007.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 28.11.2008.a, s.o samal päeval, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata. Seega ei ole hagi aegunud.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks temale osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest täielikult tasunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 2491,77 krooni ja viivise nõue summas 2490,77 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 159,25 eurot ja viivis 159,19 eurot, kokku 318,44 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik