Legislator Case Law & Legislation
2-10-14101/2 AI generated

Court dismisses defendant's failure to answer and grants plaintiff's default judgment claim for debt and interest.

Case Number 2-10-14101/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Allowed / Granted

Legislator summary

AI generated

The court granted the plaintiff's default judgment claim because the defendant failed to respond within the statutory deadline. The plaintiff sued for a debt of 424.40 euros, interest, and costs, while the defendant did not submit a written defense. The court ruled that the plaintiff's factual claims are deemed accepted and awarded the full amount plus procedural costs.

Legislator headnote

AI generated

TsMS § 407 lg 1; TsMS § 187 lg 6: When a defendant fails to respond to a claim within the prescribed time limit, the court may grant a default judgment, deeming the plaintiff's factual claims accepted.

Keywords

AI generated
default judgment failure to answer civil procedure code debt recovery interest calculation procedural costs accepted claims

Cited Legislation

AI generated
TsMS § 187 lg 6
TsMS § 407 lg 1
Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
TsMS § 444 lg 4
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
TsMS § 468 lg 1 p 2
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
VÕS § 76
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg
VÕS § 82 lg 1
VÕS § 101 lg 1 p 1
VÕS § 101 lg 1 p 6
VÕS § 108 lg 1
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
VÕS § 113 lg 1
VÕS § 367
Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 367).
VÕS § 208 lg 1
VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
TsMS § 162 lg 1
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 3
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-14101

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-14101

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi KL’i vastu võlgnevuse 424,40 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks ning kulutuste hüvitamiseks Tsiviilasja hind

424,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti; registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) - hageja lepinguline esindaja: Elis V (XXX) - kostja: KL (isikukood XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

25. veebruar 2011.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt KL hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks välja võlgnevus (põhinõue) 424,40 eurot (6 640,44 krooni), intress 23,07 eurot (361,04 krooni) ja viivis 52,45 eurot (820,63 krooni) ning kulude hüvitamiseks 3,20 eurot (50 krooni).

3. Mõista kostjalt KL hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks välja viivis protsendina rahuldatud põhinõuetelt (424,40 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 24. märtsist 2010.a, kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt KL hageja Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 89,48 eurot (1 400 krooni).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. märtsil 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 63,91 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 24.03.2010.a Harju Maakohtule hagi KL’i (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 6 640,44 krooni, intressi 361,04 krooni, viivise 820,63 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning kulutuste summas 50 krooni hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AKTSIASELTS OE(registrikood XXX, edaspidi müüja) 25.09.2007.a Ego järelmaksu müügilepingu (edaspidi leping), millega müüja müüs kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 23.09.2008.a kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise.

29.03.2010.a esitas hageja kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS §

393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 18.01.2011.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2-10-14101

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 367). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 400 krooni.

Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 400 krooni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Indrek Parrest kohtunik