2-10-58909/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-58909

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I J avalduse lapse põlvnemise tuvastamises menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale I J.

3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

I J esitas 25. novembril 2010 Viru Maakohtule avalduse lapse põlvnemise tuvastamises. Kohus tuvastas, et avalduses on puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta – avaldus ei vasta hagiavalduse vormi nõuetele, esindaja ei ole oma esindusõigust tõendanud, avalduselt ei olnud tasutud riigilõiv nõutud ulatuses. Kohus andis avaldajale tähtaja hagiavalduses puuduste Kohtuasja number 2-10-58909 Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi IJ avaldus põlvnemise tuvastamises Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: I J (IK XXX)

2-10-58909

2(3) kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja talle antud tähtaja jooksul tasus riigilõivu 12,78 eurot, muud puudused jättis kõrvaldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus tuvastas, et avaldus on esitatud puudustega – esitatud avaldus ei vasta hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, avalduses märgitud avaldaja esindaja ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ning avalduselt ei ole tasutud riigilõvi nõutavas ulatuses.

Vormikohane hagiavaldus

Perekonnaseaduse (PKS) § 95 alusel otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. See tähendab, et kohus lahendab isaduse tuvastamise hagimenetluses ning selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus lapse vastu.

TsMS § 371 lg 1 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. TsMS §

338 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Hagiavalduses tuli seega märkida poolte, s.o hageja ja kostja andmed. Samuti oli hagejal vaja põhjendada oma nõue ning kirjeldada faktilised asjaolud (TsMS § 338 lg 1 p 6 ja § 363 lg 1 p-d 2 ja 3).

Esindusõigus

TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 226 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 339 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 221 lg 2 esimese lause kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS §-s 218 on sätestatud lepingulisele esindajale esitatavad nõuded. Selle paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt võib kohtus lepinguliseks esindajaks olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni. Avaldusele oli lisatud volikiri, puudus aga esindaja haridust tõendav dokument. Hagiavaldusele tuli lisada hageja esindaja esindusõigust tõendav dokument (haridust tõendav dokument).

Riigilõiv

TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Põlvnemise tuvastamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega ning vastavalt RLS Lisale 1 tasutakse hagilt hagihinnaga kuni 25 000 krooni riigilõiv

5 000 krooni ehk 319,55 eurot. Kohus selgitas avaldajale, et nõudelt tuleb tasuda riigilõiv 5000

2-10-58909

3(3) krooni ehk 319,55 eurot või esitada menetlusabi taotlus. Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul tasus avaldaja riigilõivu summas 12,78 eurot, mis ei vasta riigilõivu nõutud ulatusele.

Lähtuvalt TsMS § 3401 lg 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Kohus andis avaldajale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja ei ole antud tähtaja jooksul kõiki puudusi kõrvaldanud.

Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuna avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Seega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik