2-09-58612/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht

22. veebruaril 2011 a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-58612 Tsiviilasi A.N. hagi T.N. vastu lastele makstava elatusraha määra vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.N. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx nt. xx xxxxx xxxxx xxxxxxxx volitatud esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Alvin, Röd&Partnerid AB OÜ asukohaga Roosikrantsi t.

2 Tallinn 10119 Kostja T.N. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx t.xx xxxxx vald xxxxx xxxxxxxx volitatud esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar OÜ AB TAMAR asukohaga Kuninga t. 264 Pärnu 80010 Asja lahendamise viis Kohtuistungil (tl.100) RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1-4 ning TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas: jätta A.N. hagi T.N. vastu lastele makstava elatusraha vähendamise nõudes täielikult rahuldamata Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue.

1. Asjaolud.

2 (2) Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 24.04.08. (tsiviilasi nr. 2-08-34341) kohustati hagejat tasuma tema ja kostja nelja lapse ülalpidamiseks elatist perioodiliste maksetena miinimummääras 2175 krooni . Käeolevaks ajaks on üks laps saanud täisealiseks, seega elatist tuleb maksta kolmele lapsele. Peamine põhjus, miks tuleks alatist vähendada on hageja töötus. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi õigeks ei võta ja esitatud nõuet ei tunnista.

Hageja on seisukohal, et hageja töötasu vähenemine ja elatustaseme oluline langus on PkS §

61 lg 6 p 3 kohaldamise aluseks ning palub kohtul väljamõistetud elatist vähendadaPkS § 61 lg 3 sätestab, ett kohus võib huvitaud isiku nõudel elatise suurust muuta kas vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Kuna hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis ületab PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumi, Kostja juhib hageja tähelepanu ja palub kohtul arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega jääb kostjale laekuvast elatisest lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2479,34 krooni.

Selles kostja viitab kohtupraktikale (lahendid 3-2-1-65-07 ja 3-2-1-127-09). Kostja viitab veel Riigikohtu lahendile 3-2-1-93-08 p 17, et kõigepealt peab kohus kindlaks tegema lapse mõistlikud vajadused. Kostja seiskoht on hagi kohta, et hagi tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu õiguslik põhjendus. Kohtupraktika analoogilistes asjades. Riigikohtu lahendites on väljendatud seisukoht, et elatist maksma kohustatud isiku töötasu vähesus või selle puudumine ei saa olla elatise suuruse vähendamise aluseks alla selle alammäära (lahendid 3-2-1-65-07 ja 3-2-1-127-09).

PkS § 60 lg 1 kohaselt on lapsevanem kohustatud oma lapsi ülal pidama. Vastavalt PkS § 60 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus PkS § 61 lg 3 järgi elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta. Elatise muutmisel alla miinimummäära peab olema kohtul mõjuv põhjus, millist käeoleval juhul kostjal pole. Kohus on seisukohal, et palga või sissetuleku puudumine pole mõjuvaks põhjuseks vähendamaks elatusraha määra. Samal seisukohal on ka kohtupraktika. Nagu nähtub kostja vastusest, on hageja poolne käitumine laste ülalpidamisel selline, et kostja on sunnitud kasutama kohtutäituri abi.

Seega, kuna puudub mõjuv põhjus elatusraha määra vahendamiseks tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi oli esitatud enne uue Perekonnaseaduse kehtimist kehtinud õigus suhtele, tule kohaldamisele Perekonnaseadus seisuga kuni 01.07.2010.a.- PkS § 210 lg 1 Kohus on seisukohal, et seaduse mõtte kohaselt on kõik elatisega seotud hagid riigilõivuvabad –RLS § 22 lg 1 p 2.

Rein Pokk

Kohtunik