2-09-20980/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-09-20980

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Tsiviilasi

AS YIT EHITUS hagi Riigi Kinnisvara AS vastu

garantiikirja

realiseerimise

õiguse

puudumise

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

63 914,09 eurot (1 000 000 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5.05.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS YIT EHITUS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3.02.2011, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS YIT EHITUS (registrikood 10093801, asukoht

Pärnu mnt 102c/Kauba 2a, Tallinn), esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper;

Kostja Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733, asukoht

Tartu mnt 85, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5.05.2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

2. AS YIT EHITUS hagi Riigi Kinnisvara AS vastu rahuldada ja tuvastada, et Riigi

Kinnisvara AS-l puudub õigus realiseerida Swedbanki AS poolt 3.02.2009 väljastatud

garantiikirja nr 09-007519-GF.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kostja Riigi Kinnisvara AS

kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu

poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 8.05.2009 esitas AS YIT EHITUS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Riigi Kinnisvara AS

(kostja) vastu, milles palub tuvastada, et kostjal puudub õigus realiseerida Swedbank AS poolt

3.02.2009 väljastatud garantiikirja nr 09-007519-GF, jätta kohaldamata RHS § 34 lg 5 ja tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja osales pakkujana kostja poolt korraldatud riigihankel „Koidula piirijaama hoonete ehitus“.

Koos pakkumusega esitas hageja hankijale AS Hansapank poolt 3.02.2009 väljastatud garantiikirja

nr 09-007519-GF summas 1 000 000 krooni kehtivusega kuni 4.05.2009. Kostja juhatuse 6.03.2009

otsusega kõrvaldati hageja riigihankest riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 5 alusel. Hageja

nimetas pakkumuses enda alltöövõtjana AS Ecomatic, kes esitas ka ise pakkumuse riigihankes

(ühispakkujana koos Celander Ehitus OÜ-ga). Pärast riigihanke võitnud ühispakkujatega AS Koger

& Partnerid ja AS Eltron hankelepingu sõlmimist esitas kostja 30.04.2009 AS-le Hansapank nõude

garantiikirja realiseerimiseks. 6.05.2009 esitas hageja kostjale taotluse loobuda garantiikirja

realiseerimisest, kuivõrd hageja ei ole põhjustanud hankijale mingit kahju, mille hüvitamiseks oleks

põhjendatud garantiikirja realiseerimine. 7.05.2009 vastuses kostja garantiikirja realiseerimisest ei

loobunud tulenevalt kehtiva seaduse regulatsioonist, kuigi möönis, et garantiikirja realiseerimine

hageja suhtes on ebaproportsionaalselt range tagajärg võrreldes esinenud asjaoludega. Kostja

kirjast tuleneb üheselt, et hageja riigihanke menetlusest kõrvaldamine ei ole põhjustanud hankijale

mitte mingisugust kahju, kuid tagatise realiseerimine on vastavalt RHS § 34 lg 5 p-le 1 tema

kohustus.

Kostja poolt RHS § 34 lg 5 p 1 tõlgendamine on väär. RHS § 34 lg-st 1 tulenevalt on tagatise

eesmärgiks anda hankijale võimalus saada tekitatud kahju osaliselt või täielikult hüvitatud tagatise

arvel. Tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse

hankemenetlusest (RHS § 34 lg 5 p 1); pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul

tagasi (RHS § 34 lg 5 p 2).

Kostja poolt viidatud Riigikohtu 4.10.2006 lahendis nr 3-3-1-58-06 (p 13) selgitati, et pakkuja poolt

pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasivõtmise korral ei oma tagatise realiseerimisel

tähtsust, kas hankijale on pakkumuse tagasivõtmise tulemusena kahju tekkinud või mitte.

Riigikohtu lahendist tuleneb üheselt, et üksnes kahjude puudumine ei pruugi veel olla aluseks

tagatise realiseerimata jätmiseks, kuid seda juhul, kui tagatise realiseerimise põhjustab pakkuja

poolt pakkumuse tagasivõtmine. Riigikohus rõhutas, et kuna hankemenetluse olulisemaks

eesmärgiks on tagada, et hankemenetluses osaleksid tõsiselt huvitatud pakkujad, siis juhul kui

pakkuja ise võtab oma pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi (praegu kehtiva RHS § 34

lg 5 p 2), võib hankija pakkuja poolt antud tagatise realiseerida ka siis kui hankijale kahju ei ole

tekkinud. Riigikohus ei ole avaldanud viidatud lahendis mistahes seisukohti, millest võiks

järeldada, et ka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral (RHS § 34 lg 5 p 1) ei oma mingit

tähtsust asjaolu, kas hankijale on pakkuja menetlusest kõrvaldamise tulemusena mingit kahju

tekkinud või mitte. Nimetatud lahendis avaldatu ei kinnita kostja teooriat justkui oleks tagatise

realiseerimine pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral vältimatu.

Kui hageja oleks teadnud, et ka AS Ecomatic ise kindlasti pakkumuse esitab, oleks hageja kaasanud

teise alltöövõtja. Pärast asjaolu selgumist, et AS Ecomatic on siiski ka ise hankijale riigihankes

pakkumuse esitanud, tegi hageja endast kõik oleneva, et vältida enda hankemenetlusest

kõrvaldamist. Hageja informeeris kostjat 20.02.2009 kirjaga nr 2081/09/V, et kaasab AS Ecomatic

asemel hankelepingu täitmisele AS Efipa ning edastas ka AS Efipa kinnituse nõusoleku kohta olla

alltöövõtjaks. Sellele vaatamata otsustas kostja 6.03.2009 otsusega hageja hankemenetlusest

kõrvaldada.

RHS § 34 lg 6 p 1 kohaselt peab hankija tagastama pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva

jooksul pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist. Hankeleping riigihankes sõlmiti 30.04.2009.

Kostjal lasus kohustus 3 tööpäeva jooksul pärast 30.04.2009 hagejale garantiikiri tagastada (RHS

§ 34 lg 6 p 1). RHS § 34 lg 5 sätestatud tagatise realiseerimise õigus on piiratud sama paragrahvi

6.lõikes toodud asjaoludega. Garantiikirja p 3 viimane lõik sätestas, et juhul kui garantii tellija (või

temaga ühispakkumuses osaleja) on kõrvaldatud hankemenetlusest, peab garantii saaja nõudele

olema lisatud koopia garantii saaja sellekohasest otsusest. Kostja esitas otsuse hageja riigihanke

menetlusest kõrvaldamise kohta AS-le Hansapank ja nõudeavaldus garantiikirja realiseerimiseks

esitati 4.05.2009. Lähtudes asjaolust, et riigihankes sõlmitud hankeleping jõustus 30.04.2009, ei

olnud kostjal õigust asuda 4.05.2009 realiseerima hageja poolt antud pakkumuse tagatist,

garantiikirja. Kostja tegevus garantiikirja realiseerimiseks 4.05.2009 avalduse esitamisel oli

vastuolus RHS § 34 lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõttega. Seega kaotab hankija õiguse nõuda tagatise

realiseerimist, kui ta ei ole seda teinud enne hankelepingu jõustumist. Kuna konkreetsel juhul

jõustus hankeleping 30.04.2009 ja kostja esitas tagatise realiseerimiseks nõutava avalduse alles

4.05.2009, siis oli kostja selleks hetkeks juba tagatise realiseerimise õiguse kaotanud. Tagatis tagab

pakkujal hankemenetluse käigus ehk ajal lasuvate kohustuste täitmist (RHS § 34 lg 1).

Hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisel (RHS § 29 lg 3 p 1).

Garantiikirja realiseerimine on vastuolus ka kehtiva tava ja praktikaga. Ühe miljoni krooni

äravõtmine tekitab tänases majanduskliimas enam kui kunagi varem kahju sellele ettevõttele, kellelt

see õigustamatult ära võetakse. Seda tõendab hagejale Tallinna Teeninduskooli poolt 23.04.2009

hageja garantiikirja (oli esitatud samuti summas 1 000 000 krooni) tagastamine vaatamata sellele, et

hageja kõrvaldati hiljuti Tallinna Teeninduskooli poolt läbi viidud riigihankest „Tallinna

Teeninduskooli õppekompleksi B-korpuse rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ 4.03.2009 ja

Riigihangete Ameti juures tegutseva vaidlustuskomisjoni 3.04.2009 otsusega hageja vaidlustust

hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele ei rahuldatud.

Kostja tegevus on vastuolus VÕS § 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja

on oma 7.05.2009 kirjas möönnud, et garantiikirja realiseerimine on arvestades asjaolusid

ebaproportsionaalselt raske tagajärg. Kostja ise tunnistab, et tegemist ei ole mõistliku tagajärjega.

Hageja on tõendanud, et ka teised hankijad ei realiseeri analoogsetes olukordades esitatud tagatisi,

garantiikirju. Ka kostja ei ole enne nn majandussurutise tekkimist kunagi realiseerinud pakkumuse

tagatist olukorras, kus hankija on kõrvaldatud hankemenetlusest põhjusel, et hankija on nimetanud

enda alltöövõtjana teist pakkujat.

Kui kostja oleks olnud seisukohal, et tal on tulenevalt asjaolust, et hageja kõrvaldati

hankemenetlusest õigus garantiikiri realiseerida, miks esitati pangale nõudekiri alles 2 kuud hiljem

(nõudekiri esitatud 4.05.2009, hageja riigihanke menetlusest kõrvaldamise otsus tehti aga juba

6.03.2009). Garantiikirja õigustamatu realiseerimisega rikastuks kostja alusetult hageja arvel VÕS

§ 1028 lg 1 mõistes. Analoogsete olukordadega oli tegemist tsiviilasjades, mis lahendati Tallinna

Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-39234 OÜ RealWAY hagis Eesti

Vabariigi vastu 31,5 miljoni krooni tagastamiseks ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5.11.2008

otsusega nr 3-2-1-89-08 (p 13).

Kuivõrd garantiist tuleneva õiguse realiseerimine on oma olemuselt tsiviilõiguslik toiming, siis

kohalduvad vastavale toimingule TsÜS ja VÕS sätestatud põhimõtted. TsÜS § 138 lg 1 põhjal tuleb

õiguste ja kohustuste täitmisel käituda heas usus (analoogse põhimõtte sätestab võlasuhete osas ka

VÕS § 6 lg 1). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Vastavalt VÕS § 6 lg-le 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu.

Seadusandja tahet riigihankemenetluses rakendatava tagatise eesmärkide osas selgitab ka kehtiva

RHS eelnõu 816 SE seletuskiri. Eelnõu § 34 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse

tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude

täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks. Seega ei tagata sellise pakkumuse tagatisega mitte

lepingu täitmist, vaid eelkõige pakkuja poolsest lepingu sõlmimist välistavast teost tuleneva kahju

hüvitamist. 17.02.2010 läbis Riigikogus esimese lugemise RHS eelnõu 665SE, mille seletuskirjas

on märgitud järgmist. Punktiga 7 muudetakse RHS § 34 lõike 5 sõnastust, kuivõrd sätte senine

sõnastus andis põhjust erinevateks tõlgendusteks. Nimelt võis senisest sätte sõnastusest lugeda

välja, et pakkumuse tagastamine toimub hankija sellesisulise kaalutlusotsuse alusel ning samas, et

tegemist on hankija kohustusega pakkumuse tagatist mitte tagastada. Eelnõuga sätestatakse, et

hankija ei tagasta pakkumust või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku

tähtaja jooksul tagasi. Sõnastus hõlmab ka olukorda, kus pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut,

mis vastab tema poolt esitatud pakkumusele. RHS § 53 lõige 1 sätestab juhised puhuks, kui edukas

pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt arvatakse RHS § 53

lõigetes 2 ja 3 sätestatud kahjust maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis. Uue sõnastuse

kohaselt on pakkumuse tagastamata jätmisel tegemist hankija seadusest tuleneva kohustusega ning

hankijal puudub võimalus pakkumuse tagatise tagastamise kohta kaalutlusotsuse tegemiseks. Juhul,

kui pakkuja kõrvaldatakse RHS § 38 alusel hankemenetlusest, kuulub pakkumuse tagatis

tagastamisele § 34 lõikes 6 sätestatud korras. Eelnimetatud seaduseelnõu kinnitab, et kehtiva RHS

regulatsiooni kohaselt on hankijal kaalutusõigus tagatise realiseerimiseks. Kuna seaduseandja ise

möönab, et kehtivat RHS-i on võimalik mitmeti tõlgendada, on ilmselgelt alusetu tõlgendada

seadust antud hetkel kohustatud isikut koormavamalt.

Pahatahtlikud on kostja väited nagu oleks hageja teadlikult rikkunud hankemenetluses kehtivaid

reegleid. RHS § 38 sätestab üksnes pakkuja hankemenetluse kõrvaldamise alused, mitte aga

pakkujal hankemenetluses lasuvad kohustused. Hageja ei pidanud kostjale pakkumuse esitamisel

arvestama ega eeldama, et AS Ecomatic endal RHS § 44 lg 5 alusel lasuvat kohustust rikub. AS-ilt

Ecomatic nõusoleku saamisel osaleda hageja alltöövõtjana hankemenetluses eeldas hageja heas

usus, et AS Ecomatic käitub õiguspäraselt. Just seetõttu jäigi hagejal tähelepanuta AS Ecomatic

poolt väljastatud nõusolekus sisalduv seisukoht hankes osalemise kohta.

Asjasse mittepuutuv on ka kostja väide justkui oleks hageja süstemaatiline hankemenetluses

kehtivate nõuete rikkuja. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma mingit tähtsust, kas või mitu

korda hageja on erinevatest riigihangetest RHS § 38 alusel kõrvaldatud. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas on vaidluse all tagatise realiseerimise küsimus kui hankemenetlusest kõrvaldamise

võimalik tagajärg, omab tähtsust üksnes asjaolu, et teise hankija poolt on varasemalt hagejale samas

olukorras ehk riigihankest kõrvaldamise korral tagatis tagastatud, mitte aga üritatud tagatist

realiseerida sõltumata kahjust puudumisest (ja põhistades tagatise realiseerimist üksnes väitega, et

hankijal ei ole õigust selle realiseerimisest loobuda, milline seisukoht on väär).

Kostja väited nagu reguleeriksid RHS § 34 lg 6 sätted pakkumuse tagatise tagastamist üksnes

õiguspäraselt käitunud pakkujatele (ehk kelle tagatise võimalikku realiseerimist ei toimu RHS § 34

lg 5 alusel), ei põhine seadusel. RHS § 34 lg 6 on kohaldatav ka pakkuja menetlusest kõrvaldamise

juhtudel, seades hankijale põhjendatud ajalise piirangu tagatise realiseerimise otsustamiseks. Oleks

äärmiselt ebamõistlik kui hankijal oleks õigus venitada tagatise realiseerimise otsustamisega kauem

kui hankelepingu jõustumiseni. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mis

kinnitavad, et vormikohane nõue garantiikirja realiseerimiseks esitati pangale kostja poolt alles

4.05.2009. Juhul, kui kohus leiab RHS § 34 lg 5 tõlgendamisel, et tulenevalt nimetatud sättest on

hankijal siiski õigus ja/või kohustus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral tagatis

realiseerida sõltumata kahju puudumisest, taotleb hageja RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmist,

vastava sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ning kooskõlas Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 alusel kohtulahendi Riigikohtule edastamist.

RHS § 34 lg 5 rakendamisega kitsendab/piirab hankija vaieldamatult pakkuja varalisi õigusi, kuna

sätte rakendamine võimaldab hankijal saada rahalisi vahendeid pakkuja arvel (nt realiseerida

pakkuja poolt tagatisena edastatud pangagarantii). Kuna RHS § 34 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et

hankijal on õigus nõuda tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata

jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks, siis saa olla RHS § 34 lg 5

alusel tagatise realiseerimine ilma kahju esinemiseta kuidagi tagatise eesmärki (s.t kahjude

hüvitamist) teeniv ja sellises olukorras tagatise realiseerimine oleks ka pakkujat ülemäära koormav.

RHS § 34 lg 5 ebaproportsionaalsusele hankemenetlusest kõrvaldamise korral viitab selgelt ka fakt,

et 17.02.2010 on Riigikogus läbinud esimese lugemise RHS-i muutmiseks algatatud seaduseelnõu,

mille kohaselt soovitakse jätta tagatise realiseerimise võimalus seoses pakkuja menetlusest

kõrvaldamisega üldse RHS-ist välja. Seega on jõutud ka praktikas seisukohale, et tagatise

realiseerimine pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral ei saa olla eesmärgipärane, kuna

taolistel kõrvaldamise juhtudel on kahju reaalne tekitamine väga ebatõenäoline ning oleks äärmiselt

ebaõiglane karistada pakkujat täiendavalt tagatisest ilmajäämisega. Tagatise andmise eesmärgiks ei

ole võimaldada hankijal saada tulu hankemenetluses osalevate isikute arvel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

poolt garantii realiseerimine oli õiguspärane ja põhjendatud. Kostja korraldas avatud

hankemenetluse “Koidula piirijaama hoonete ehitus”. Hanketeate osa III p 1.1 kohaselt oli

pakkumuse tagatise suuruseks 1 miljon krooni. Hanketeate osa III p 2.1 alapunkt 14.1.4 kohaselt

kõrvaldab hankija hankemenetlusest pakkuja, kes on samas riigihankes nimetanud alltöövõtjana

hankelepingu täitmisel teist pakkujat. Pakkumuse koosseisus esitas hageja AS Swedbank

garantiikirja, mille punkti 3(a) kohaselt maksab garantiiandja kostjale välja garantii 1 miljon krooni,

kui garantii tellija on kõrvaldatud hankemenetlusest. Hageja esitas oma pakkumuses alltöövõtjana

lubamatult teise pakkuja, AS Ecomatic, kes esitas samas riigihankes samuti pakkumuse. Tulenevalt

RHS § 38 lg 1 p 5 ja hanketeate ülaviidatud punktist 2.1 tuli hageja seetõttu hankemenetlusest

kohustuslikult kõrvaldada. Otsuse hageja kõrvaldamise kohta tegi kostja 6.03.2009. Hageja otsust

ei vaidlustanud, mistõttu see on kehtiv ja õiguspärane. Kuivõrd hageja kõrvaldati hankemenetlusest,

realiseeris kostja tulenevalt RHS § 34 lg 5 p 1 ja garantiikirjast AS-i Hansapank väljastatud

pakkumuse tagatise.

Ebaõige on hageja väide, et pakkumuse tagatise realiseerimise eeltingimuseks on konkreetse kahju

tekkimine hankijale.

RHS § 34 lg 5 sätestab kaks alust, millisel juhul jääb pakkumuse tagatis hankijale: 1) kui pakkuja

kõrvaldatakse hankemenetlusest; 2) kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul

tagasi. RHS §-st 34 lg 5 ei tulene, et pakkumuse tagatise realiseerimise eeltingimuseks oleks reaalse

ja konkreetse kahju tekkimine hankijale. Garantii realiseerimise eelduseks on pakkuja

kõrvaldamine hankemenetlusest, milline asjaolu antud juhul esines. Asjaolu, et RHS § 34 lg-s 1 on

nimetatud pakkumuse tagatise üks funktsioon, pakkuja kohustuste täitmata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamise tagamine, ei tähenda, et pakkumuse tagatise realiseerimise eeltingimuseks oleks

hankijale konkreetse kahju tekkimine.

Riigikohus on 4.10.2006 lahendis nr 3-3-1-58-06 sedastanud, et riigihankemenetluses ei ole

pakkumuse tagatise eelduseks kahju tekkimine hankijale, tagatise olulisim ja esmane eesmärk on

ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine.

Seda, et RHS ja selle tõlgenduspraktika kohaselt kuulub pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel

pakkumuse tagatis realiseerimisele sõltumata kahju tekkimisest, kinnitab ka riigihangete seaduse

muutmise seaduse 19.11.2007 eelnõu seletuskiri.

Hageja rikkus riigihangete seadust ja ta tuli seetõttu hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 5 alusel

kõrvaldada. RHS § 34 lg 5 sätestab, et tagatis jääb hankijale või tekib tal õigus see realiseerida, kui

pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Garantiikirja punkt 3(a) kohaselt teeb garantiiandja

väljamakse, muuhulgas alusel, kui garantii tellija (või temaga ühispakkumuses osaleja) on

kõrvaldatud hankemenetlusest. Hageja tegevus hankemenetluses oli selline, mis kohustas teda

hankemenetlusest tingimusteta kõrvaldama. Nii eristatakse RHS § 38 aluseid, millal hankija peab

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama (RHS § 38 lg 1) ja millal hankija võib pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldada (RHS § 38 lg 2).

Pakkumuses teise pakkuja alltöövõtjana esitamine, nagu tegi hageja oma pakkumuses, näidates

alltöövõtjana AS Ecomatic, on RHS § 38 lg 1 p 5 kohaselt sedavõrd lubamatu tegevus, mille

esinemisel tuleb pakkuja igal juhul hankemenetlusest kõrvaldada. Eksitav on hageja väide, justkui

oleks alltöövõtjana nimetatud AS Ecomatic poolt samas riigihankes pakkumuse esitamine olnud

hagejale teadmata. Muuhulgas on hageja 20.02.2009 oma kirjas kostjale kinnitanud, et AS

Ecomatic oli teda koguni kirjalikult teavitanud samas hankes pakkumuse esitamisest.

Alusetu on hageja väide, et pakkumuse tagatise realiseerimine on vastuolus kostja enda varasema

praktikaga. Näiteks avatud hankemenetluses „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi spordihoone

ehitamine” realiseeris kostja hankemenetlusest kõrvaldatud AS Eviko pakkumuse tagatise summas

200 000 krooni. Vaidlustuskomisjoni 3.04.2009 otsusest, millega jäeti hageja vaidlustus Tallinna

Teeninduskooli ehitushankes rahuldamata, nähtub, et hageja kõrvaldati hankemenetlusest

valeandmete esitamise tõttu. Ülaltoodu viitab, et hageja eirab ilmselt süstemaatiliselt ausa

riigihankemenetluse nõudeid. Avaldus pakkumuse tagatis realiseerimiseks esitati tähtaegselt.

RHS ei sätesta tagatise realiseerimisele mingeid tähtaegasid ja tähtaeg saab tuleneda üksnes

garantiikirjast enesest. Kostja esitas AS-le Swedbank oma nõude garantiikirja realiseerimiseks

30.04.2009 ehk enne 3 tööpäeva hankelepingu sõlmimisest.

Hagiavalduse väited alusetust rikastumisest on asjakohatud. Käesoleval juhul mistahes VÕS § 1028

sätestatud alust ei ole ning pakkumuse tagatis on realiseeritud õiguslikul alusel ja õiguspäraselt.

Tulenevalt VÕS § 155 on garantii sisuks garandi lubadus teha garantiis sätestatud eelduse (nn

garantiijuhtum) täitumise korral garantii järgi soodustatud isiku (võlausaldaja) kasuks garantiis

nimetatud toiming. Garantiijuhtum esinemise korral muutub võlausaldaja nõue garandi vastu

sissenõutavaks. Tuvastamaks, kas kostjal oli õigus realiseerida garantii, peab tuvastama, kas esines

vastav garantiijuhtum, millise korral oli kostjal (võlausaldaja) õigus esitada nõue garandi (AS

Swedbank) vastu tulenevalt garantiilepingust ehk garantiikirjast. Kui vastav garantiijuhtum esines,

siis on kostja poolt garantii realiseerimine vastuvaidlematult korrektne ja õiguspärane. Vaidlust ei

saa olla, et esines garantiikirja punktis 3(a) sätestatud tagatise realiseerimise eeldus

(garantiijuhtum), garantii tellija hageja hankemenetlusest kõrvaldamine. Hageja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on tehtud kostja 6.03.2009 otsus.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 5.05.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vaidlus puudub selles, et hageja kõrvaldati riigihankelt, mis korraldati Koidula piirijaama hoonete

ehitamiseks hankelepingu sõlmimiseks RHS § 38 lg 1 p 5 alusel kostja juhatuse 6.03.2009

otsusega. Koos pakkumusega esitas hageja kostjale, kes riigihanke korraldas, AS Hansapank

(käesoleval ajal ärinimega AS Swedbank) 3.02.2009 garantiikirja nr 09-007519-GF summas

1 000 000 krooni kehtivusega kuni 4.05.2009. Seoses hageja riigihankelt kõrvaldamisega esitas

kostja pangale nõude garantiikirja realiseerimiseks. Hageja arvates puudub kostjal selleks õigus

eelkõige seetõttu, et kostja ei saanud kahju seoses hageja hankelt kõrvaldamisega.

RHS § 1 järgi on seaduse eesmärgiks hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku

kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse

ärakasutamise tagamine riigihankel. RHS § 2 lg 1 sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega

seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise

korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. RHS § 34 lg 1 alusel oli kostjal hankijana õigus nõuda

hagejalt kui pakkujalt tagatist. Hageja kasutas seda õigust nõudes tagatist 1 000 000 krooni

suuruses. Kooskõlas viidatud sättega võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja

poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise

hüvitamise tagamiseks. Sama paragrahvi 5.lõige sätestab, et pakkumuse tagatis jääb hankijale või

hankijal tekib õigus see realiseerida, kui: 1) pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest; 2) pakkuja

võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise

alused sätestab § 38, mille lg 1 p 5 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab

hankemenetlusest mistahes ajal pakkuja või taotleja, kes on samas riigihankes või ühe

hankemenetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral sama osa suhtes esitanud ühise

pakkumuse, olles ühtlasi esitanud pakkumuse üksi, esitanud mitu ühist pakkumust koos erinevate

teiste ühispakkujatega või nimetanud alltöövõtjana hankelepingu täitmisel teist pakkujat. Asjaolu,

et hagejale oli teada/pidi teada olema AS Ecomatic poolt ühispakkumuse esitamine koos AS-ga

Celander Ehitus, on tõendatud hageja 20.02.2009 kirjaga kostjale. Kirja kohaselt teatas AS

Ecomatic sellest hagejale, kuid hageja ei märganud seda.

Riigikohtu halduskolleegium on 4.10.2006 lahendis nr 3-3-1-58-06 (p 13) asunud seisukohale, et

varem kehtinud RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude

tekkimisest või nende suurusest. Otsuses on Riigikohus selgitanud tagatise eesmärki

riigihankemenetluses. Selgituse kohaselt ei ole seaduses sätestatud tagatise eesmärgina märgitud

kahjude osaline või täielik hüvitamine ammendav eesmärk. Otsuse kohaselt on pakkumise tagatis

vajalik selleks, et riigihankemenetluses osaleksid võitmisest tõsiselt huvitatud pakkujad, mis tagaks

tulemusliku pakkumismenetluse ning pakkuja peab pakkumise tegemisel arvestama, et ebareaalse

pakkumise tegemisel ei ole võimalik nõuda tagatist tagasi üksnes põhjusel, et kahju pole hanke

korraldaja kandnud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht on käesolevas asjas kohaldatav,

vaidlusalust asjaolu reguleeriv säte on analoogne sellega, millega seoses Riigikohus seisukoha

andis. Nagu ülalmärgitud, teatas AS Ecomatic hagejale ühispakkumuse esitamisest koos AS-ga

Celander Ehitus. Sellele vaatamata märkis hageja AS-i Ecomatic enda alltöövõtjaks. Asjaolu, et

hageja ei märganud AS Ecomatic sellekohast teadet, ei saa olla aluseks hageja suhtes tagatises

mitterealiseerimiseks. Kostja tegi hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta RHS § 38 lõikes 7

nimetatud otsuse. Hageja seda ei vaidlustanud.

Hageja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsuses (2-06-39234) väljendatud

seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Nimetatud asja lahendamise materiaalõiguslikuks

aluseks oli Riigivara võõrandamise kord ja vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidluse

aluseks olevate asjaoludega.

RHS § 44 lg 5 2.lauses väljendatud keeld, mille kohaselt ei või pakkuja esitada pakkumust, kui ta

on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana hankelepingu

täitmisel, tähendab, et AS Ecomatic ei tohtinuks pakkumust koos AS-ga Celander Ehitus esitada,

kuna ta oli andnud nõusoleku enda nimetamiseks hageja pakkumuses alltöövõtjana. See aga ei

tähenda, et hageja, saades sellekohase teabe, võinuks jätta selle tähelepanuta ja nimetada AS-i

Ecomatic enda alltöövõtjaks oma pakkumuses.

Garantiikirja nr 09-007519-GF p 3 alap a alusel on kostjal õigus saada garantiikirja alusel

väljamakse, kuna ta esitas garandile (Swedbank AS-ile) kirjaliku nõude, mille aluseks oli garantii

tellija (hageja) kõrvaldamine hankemenetlusest. Hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on

olemas ja pangale esitatud garantii saaja (kostja) otsus. Garantiikirja p 5 kohaselt tuleb nõue esitada

kuni 4.05.2009. Kostja esitas nõude 30.04.2009, seega tähtaegselt. Kostja juhatuse otsuse, hageja

hankemenetlusest kõrvaldamise kohta, esitas kostja pangale 4.05.2009, seega garantiikirjas

sätestatud tähtaja jooksul. Kooskõlas VÕS § 155, mis reguleerib garantii andmist, on garantii

mistahes leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, st garantiiga tagatavast võlasuhtest

sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige

maksta teatav rahasumma.

Hageja poolt viidatud RHS § 34 lõikes 6 sätestatud tähtaeg ei puutu asjasse, kuna hagi ei kuulu

rahuldamisele. Tulenevalt ülalmärgitud põhjendustest ja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi

otsusest puudub alus hageja taotluse RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks, rahuldamiseks.

Kuna pooled viitasid RHS seletuskirjadele analüüsis kohus ka sellega seonduvat. Seletuskirjas

eelnõu kohta 19.11.2007 on märgitud, et RHS § 34 lg 5 muudetakse selliselt, et hankijal on

kaalutlusõigus, kas aluste esinemisel pakkumuse tagatis endale jätta või realiseerida või mitte.

Kirjas on, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on hankijal õigus tagatis endale jätta, kui esinevad

alapunktides toodud asjaolud, vaatamata sellele, kas pakkuja tegevus on hankijale toonud kaasa

mingisugust kahju. Esimese lause kohaselt on hankijal kaalutlusõigus. Seletuskirja p-st 7 ei saa teha

hageja soovitud järeldust, et hankijal on tagatise endale jätmise õigus vaid kahju saamisel, mille on

põhjustanud pakkuja tegevus. Sama eelnõu seletuskirjast on ka teine variant. Kuna tegemist on

sama seaduse eelnõu seletuskirjade variantidega erinevatest aegadest, ei saa need olla vaidluse

lahendamise aluseks. Tegemist ei ole vastuvõetud seaduse seletuskirjaga, mistõttu seda võidakse

veelgi muuta. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus kehtivast seadusest ja kohtupraktikast.

Kohus ei arvestanud asja lahendamisel asjaolusid, mis puudutavad hankeid, millest hageja on

varem osa võtnud. Vaidluse lahendamisele need mõju ei avalda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus on jätnud RHS § 34 kohaldamisel tähelepanuta ja analüüsimata kogu sätte sõnastuse.

Seega ei ole RHS § 34 lg 5 p 1 sõnastust arvesse võttes hankijal vääramatu kohustus tagatis alati

(pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel) realiseerida vaid hankijal tuleb otsustada vastava õiguse

realiseerimine kaalutlusõiguse alusel. Maakohtu poolt on RHS § 34 kohaldamisel jäetud

tähelepanuta hageja poolt osundatud tagatise realiseerimise õiguse rakendamist piiravad normid.

Maakohus on jätnud analüüsimata hageja väited, et kahju hüvitamist tagava tagatise realiseerimine

kahju puudumise korral on ebamõistlik ja hea usu vastane. Hageja ei nõustu maakohtu

konstateeringuga, nagu ei omaks teiste hankijate praktika tagatise tagastamise kohta analoogilises

situatsioonis tähendust. RHS § 38 sätestab üksnes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alused,

mitte aga pakkujal hankemenetluses lasuvad kohustused. Hageja ei käitunud hankemenetluses

pahatahtlikult ega rikkunud RHS-i sätteid ega ka põhimõtteid. Maakohus ei ole osutanud

tähelepanu RHS-i erinevate eelnõude seletuskirjadele.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 23.04.2010 läbis kõnealune eelnõu 665SE Riigikogus

kolmanda lugemise ja võeti vastu, mistõttu on viidatud seletuskirja näol vastupidiselt maakohtu

arvamusele tegemist vastu võetud seaduse seletuskirjaga. Uue sõnastuse kohaselt on pakkumuse

tagastamata jätmisel tegemist hankija seadusest tuleneva kohustusega ning hankijal puudub

võimalus pakkumuse tagatise tagastamise kohta kaalutusotsuse tegemiseks.

Maakohtu viited Riigikohtu 4.10.2006 lahendile haldusasjas nr 3-3-1-58-06 on asjakohatud.

Maakohus on jätnud põhjendamatult RHS § 34 lg 6 kohaldamata. Maakohtu seisukoht RHS § 34

lg-s 6 sätestatud tähtaja asjassepuutumatuse kohta on ilmselgelt ebaõige ja põhjendamata.

Asjaolusid kaaludes ja RHS § 34 lg 6 kohaldades oleks kohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja

oli minetanud seisuga 4.05.2009 õiguse realiseerida garantiikiri ning see oleks tulnud hagejale

tagastada. Maakohtu viited nõude esitamise kohta garantiikirjas sisalduva tähtaja jooksul ei oma

mingit tähtsust, kuivõrd RHS § 34 lg 6 eriregulatsiooni arvestades oli garantiikirja realiseerimine

vaieldamatult otse seadusega piiratud. Olenemata garantiikirjas kokkulepitust või siis VÕS § 155

üldsätetest kuulus kohaldamisele riigihanke menetluses garantiikirja realiseerimist piirav

eriregulatsioon.

Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja kõiki

tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Maakohus on jätnud käsitlemata ja hindamata hageja poolt 8.05.2009 esitatud hagiavalduse p-s 2.3

ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 4 sisalduvad väited ja põhjendused, mille kohaselt ei

esitanud kostja garantiikirja realiseerimise nõuet RHS-is ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu kostja

oli panga poole pöördumise hetkeks juba kaotanud õiguse realiseerida garantiikiri ning garantiikiri

oleks tulnud hagejale RHS § 34 lg 6 p 1 alusel tagastada. Maakohus on jätnud käsitlemata ja

vastamata hageja 8.05.2009 hagiavalduse p-s 2.4 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 1

sisalduvatele väidetele, mille kohaselt ei ole riigihanke menetluses antud garantii realiseerimine

mitte hankija kohustus, vaid hankijale kuuluv kaalutlusõigus. Arvestades, et kostja motiveeris

garantiikirja realiseerimisele asumist üksnes väidetava kohustusega igal juhul pakkumuse tagatis

realiseerida, oleks kohtul tulnud esitatud hagi igal juhul rahuldada. Maakohus on jätnud vastamata

hageja 8.05.2009 hagiavalduse p-s 2.5 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 5 sisalduvatele

väidetele, mille kohaselt rikastuks kostja garantiikirja alusetu realiseerimisega põhjendamatult

hageja arvel. Samuti ei ole maakohus vaatamata hageja väidetele tuvastanud, millist RHS-s

sätestatud kohustust on hageja rikkunud. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata hageja poolt

esitatud tõendid ja väited selle kohta, kuidas on käitunud analoogilises situatsioonis teised

mõistlikud isikud (hankijad). Maakohus ei hinnanud hageja poolt hagiavalduse p-s 2.2 ja 22.03.2010

täiendavate vastuväidete p-s 1 sisalduvaid olulisi väiteid ja viidatud tõendit (hagiavalduse lisaks nr.

6 olev kostja 7.05.2009 kiri nr. 339), mille kohaselt tunnistas ka kostja seoses kahjude puudumisega

tagatise realiseerimise ilmset ebaproportsionaalsust ja rangust, kuid asus samas ekslikule

seisukohale, et tagatise realiseerimine on seadusest tulenevalt kostja kohustus. Maakohus on jätnud

faktiliselt käsitlemata ja analüüsimata hageja poolt esimese astme kohtule 22.04.2010 esitatud

taotluse (p 6) ning seal sisalduvad argumendid RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmiseks ja

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ja

asjas on võimalik teha TsMS § 657 lg 2 alusel uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on

vääralt tõlgendanud materiaalõigusnormi ja teinud seetõttu ebaõige lahendi.

Asjas puudub vaidlus selles, et hageja kõrvaldati hankemenetlusest, kuna ta oli pakkumuses

nimetanud alltöövõtjana isiku, kes esitas ise hankijale pakkumuse. Õige on kostja poolt esile toodu,

mille kohaselt on pakkumuse tagatise esmaseks eesmärgiks ausa ja läbipaistva riigihanke

läbiviimine (Riigikohtu 4.06.2006 lahend nr 3-3-1-58-06). Samas aga jättis kostja ja maakohus

arvestamata RHS § 34 eesmärgi tervikuna ja hindamata valitud meetme kohasuse- s.t sobivuse

eesmärgi saavutamiseks. RHS eesmärgiks ei saa olla takistada ettevõtetel riigihanketurule

pääsemist. Käesoleva seaduse kaitse-eesmärk saab olla vastupidine, st riigihankel osalemise

hõlbustamine ning mitte kergekäeline takistuste loomine. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis on aga

kohus otsustanud tagatise realiseerimise olukorras, kus pakkuja ise võttis oma pakkumuse selle

jõusoleku tähtaja jooksul tagasi ning sellisel juhul ei ole oluline ka kahju tekkimise või

mittetekkimise fakt. Nimetatud lahend ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav.

Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei ole maakohus tuvastanud, millise kohustuse rikkumine

hageja poolt annab aluse kostjal tagatis realiseerida. RHS § 44 lg 5 paneb kohustuse alltöövõtjale

mitte esitada pakkumust. Käesoleva vaidluse puhul rikkus alltöövõtja seda kohustust. Hageja,

saades teada, et AS Ecomatic on esitanud hankijale riigihankes pakkumuse, informeeris sellest

kostjat 20.02.2009 ja teatas, et kaasab uue alltöövõtja ning esitas ka AS Efipa nõusoleku.

Käesoleva juhtumiga sarnases olukorras ei oleks kehtiva RHS järgi kostjal õigust kõrvaldada

hagejat hankemenetlusest ja veelgi enam realiseerida tagatist olukorras, kus hageja ei ole rikkunud

ühtki kohustust. Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei tulene RHS-st ega muust õigusaktist või

tehingust keeldu hagejal nimetada oma pakkumuses alltöövõtjana isikut, kes kavatseb esitada ise

hankijale pakkumuse. Õige on, et kuni 1.07.2010 RHS § 38 lg 1 p-s 5 on sätestatud üksnes tagajärg,

milleks on hankija kõrvaldamine hankest juhul, kui ta on nimetanud alltöövõtjana isiku, kes esitab

ise pakkumuse. Õiguse üldpõhimõttest lähtudes peaks järgnema garantiikirja realiseerimine kui

rahaline negatiivne tagajärg isiku poolt kohustuse rikkumise korral. Isik, kes on kohustust rikkunud,

peaks hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Pakkumise tegijal tuli anda kohustuse

rikkumisega hankijale tekitatava võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks tagatis. Käesolevas asjas

ei ole pooled väitnud ega kohus tuvastanud, et kostjal kahju tekkis. Veelgi enam, kostja on kogu

menetluse jooksul kinnitanud, et tal ei ole kahju tekkinud ja et tagatise realiseerimine ei eelda kahju

olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et hankemenetluse läbipaistvuse tagamiseks ei ole kohane

hankemenetlusest kõrvaldamisel jätta hindamata pakkumuse teinud isiku kõrvaldamise põhjust. Ei

ole alust kohelda võrdselt isikut, kes võtab pakkumuse tagasi selle jõusoleku tähtaja jooksul

isikuga, kes kõrvaldatakse hankemenetlusest käesoleva vaidluse asjaoludel. Kui esimesel juhul on

hankijal õigustus jätta pakkumuse tagatis tagastamata ja see realiseerida, siis teisel juhul oleks

hankija

pidanud

tegema

kuni

1.07.2010

kehtinud

RHS

kohaselt

kaalutlusotsustuse.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on jätnud selle otsustuse tegemata ning hinnates käesolevas

vaidluses poolte poolt esile toodud asjaolusid kogumis, puudus kostjal alus jätta tagatis tagastamata.

Tagatise realiseerimine kostja poolt ei oleks hageja hankemenetlusest kõrvaldamisel kahju

puudumisel eesmärgipärane, koormaks hagejat ülemäära, oleks ebaõiglane ja võimaldaks kostjal

saada tulu hankemenetluses osaleva isiku arvel.

Ringkonnakohus märgib muu hulgas, et seadusandja on vaidlusaluse küsimuse alates 1.07.2010

kehtiva seadusemuudatusega lahendanud ja leidnud, et hankijal puudub võimalus pakkumuse

tagastamise kohta kaalutlusotsuse tegemiseks juhul, kui pakkuja kõrvaldatakse RHS § 38 alusel

hankemenetlusest ning pakkumuse tagatis kuulub tagastamisele RHS § 34 lg 6 alusel.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik

teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud

Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse

ning rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud

menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom