2-06-18073/57 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-18073

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2011. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-18073

Tsiviilasi

TN(N

)

hagi

BGOÜ

vastu

tasaarvestuse

ja

täitmise

tuvastamiseks, täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja

hüpoteegi

ülekandmiseks

nõusoleku

andmise

kohustuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

9609.51 eurot (150 356.15 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja NT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja BGOÜ (registrikood XXX asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

(Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas; Ahtri 6A, 10151

Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. jaanuar 2011. a

Kohtuistungil osalenud isikud

-

hageja: NT

-

kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Karl

Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta TN hagiavalduse resolutiivosa p-is 3 esitatud nõue BGOÜ vastu tuvastada, et

täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt

tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud läbivaatamata.

2. Jätta

TN

hagi

BGOÜ

vastu

täiteasjas

nr

XXXsundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata.

3. Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas

21.01.2011. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada täitemenetluse

täiteasjas nr XXX.

4. Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur

Marek Laanemetsa poole täiteasja nr XXX menetluse jätkamiseks.

5. Rahuldada osaliselt BGOÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-06-18073 13.01.2011. a toimunud

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

6. Parandada tsiviilasjas nr 2-06-18073 13.01.2011. a toimunud kohtuistungi protokolli

lisades protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette sõna “hageja“ ja lisades protokolli

leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette sõna “kostja kohtule“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja TN kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate

dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooltel

on

õigus

esitada

käesoleva

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. veebruarist 2011. a. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Maakohtu menetluses on TN hagi BGOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr XXX. 11.10.2010. a. kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt mõisteti

Tartu Maakohtu 31.10.2003. a otsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003 TN välja AS BIG kasuks

150 356.15 krooni. AS BIGkasuks oli hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega ”K I” seatud

hüpoteek summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas (lugedes aasta alguseks hüpoteegi

kinnistusraamatusse sissekandmise kuupäeva) ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Tartu Maakohtu 31.10.2003. a

kohtuotsuse täitmiseks alustas kohtutäitur Reet Vokk 22.07.2004. a täitemenetlust täiteasjas nr

XXX, mis käesoleval ajal on kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses täiteasja numbriga

XXX. Hageja võlg täiteasjas nr XXX moodustab 148 646.15 krooni ning nimetatud summa

ulatuses on kostja nõue tagatud hüpoteegiga, mis on kantud kinnistule registriosa nr-ga XXX ja

hageja abikaasale kuuluvale kinnistule, mis on koormatud hüpoteegiga. 04.10.2005. a loovutas

AS BIGnõude tema ja hageja vahel 05.11.2001. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXX,

nimetatud lepingu lisakokkulepetest ning Tartu Maakohtu 31.10.2003. a kohtuotsuse alusel

tekkinud nõude hageja vastu täies ulatuses kostjale, 06.06.2006. a sõlmisid esialgne sissenõudja

ja kostja ka keelumärke kustutamise avalduse ja hüpoteegi loovutamise kokkuleppe, mille

kohaselt lepiti kokku hüpoteegi loovutamises ning avaldasid soovi kanda Harju Maakohtu

Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud

kinnistu neljandasse jakku kande jooksva numbri üks alla kantud hüpoteegi ühishüpteegipidajana

sisse kostja.

Hageja on omandanud nõuete loovutamiste lepingutega Tartu Maakohtu 07.04.2003. a otsusest

tsiviilasjas nr 2-589/02 tuleneva AK 39 109 krooni suuruse nõude kostja vastu ning Tallinna ja

Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2002. a otsusest nr 9-1-2/500-02 ja

Tallinna Linnakohtu 27.04.2004. a otsusest tsiviilasjas nr 2/5/31-7859/02 tuleneva T (T )

Rosenbaumi 30 223.10 krooni suuruse nõude kostja vastu, lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu

07.12.2004. a otsusega nr 2-2/1477/04 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 51 333.33 krooni.

20.02.2006. a esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, milles leidis, et Harju Maakohtu

28.06.2004. a otsusega nr 2/1-210/02/04 on hageja kasuks kostjalt välja mõistetud 51 333.33

krooni, Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a otsusega nr 1-1462/03 on hagejalt välja mõistetud

430 000 krooni. Osundatud kohtuotsus on täitmisel kohtutäitur Marek Laanemetsa büroos

(täiteasi nr 014/2006/72). Kostja teatas, et tasaarvestab Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a

otsusest nr 1-1462/03 tuleneva nõude osaliselt summas 39 526.66 krooni hageja nõudega kostja

vastu ning ülejäänud summa 11 806.67 krooni tasub kostja hageja eest Maksu- ja Tolliametile

kinnipeetud tulumaksuna ja loeb seega kostjalt välja mõistetud summa 51 333.33 krooni hagejale

tasutuks. Hageja kostja poolt pakutud tasaarveldusega ei nõustunud, vaid teavitas 06.03.2006. a

kostjat, et tasaarveldab Tartu Maakohtu 07.04.2003. a otsusest tuleneva nõude summas 39 109

krooni, Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2002. a otsusest ja

Tallinna Linnakohtu 27.04.2004. a otsusest tuleneva nõude summas 30 223.10 krooni ning

Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2004. a otsusest tulenava nõude summas 51 333.33 krooni kostja

vastu Tartu Maakohtu 31.10.2003. a otsusest tuleneva kostja nõudega hageja vastu, kuna

nimetatud nõue on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga.

Hageja omab kostja vastu nõudeid kokku summas 120 665.43 krooni ja võlgneb kostjale kokku

148 646.15 krooni. Hageja on tasunud kostja kontole vahe summas 27 980.72 krooni, millega

saab lugeda kostja nõude hageja vastu rahuldatuks tasaarvestuse teel, seega palub hageja kohtul

tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt

tasaarvestatud ja osaliselt tasutud ning tunnistada sundtäitmine nimetatud täiteasjas lubamatuks.

Kostja on hagejale avaldanud, et ei soovi tasaarvestust teostada mitte Tartu Maakohtu

31.10.2003. a otsusest tuleneva nõudega, vaid Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a otsusest

tuleneva 430 000 kroonise nõudega, leides, et osundatud nõuet hageja vastu tagab esimesel

järjekohal olev hüpoteek summas 500 000 krooni. Hageja on seisukohal, et 05.11.2001. a

hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe, mis lubaks

hüpoteegiga tagatud nõudeks lugeda ka nõudeid, mis tekivad hüpoteegipidajal omaniku vastu

näiteks nõuete loovutamisega. Hageja ei ole esialgse sissenõudjaga sõlminud notariaalset

kokkulepet hüpoteegi üleandmise kohta nõuete loovutamisel. Hageja tahe oli lepingu sõlmimisel

suunatud sellele, et hüpoteek tagaks ainult hageja ja esialgse sissenõudja vahelistest lepingutest

tulenevaid nõudeid. Kuivõrd käesolevaks ajaks on hüpoteegiga tagatud nõue osaliselt

tasaarveldatud ja osaliselt tasutud, siis leiab hageja, et puudub võlg, mida oleks võimalik

sundkorras täiteasjas nr XXXtäita. Kui hüpoteegipidajast võlausaldaja nõue rahuldatakse, annab

asjaõigusseaduse § 349 lg 1 koormatud kinnisasja omanikule õiguse hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamise korral nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele, mistõttu palub hageja kanda

kinnistule nimetusega „K I“ (registriosa nr XXX) neljandasse jakku seatud hüpoteek summas

500 000 krooni kinnisasja omaniku, hageja nimele. Kuivõrd hageja kahtleb kostja, kui

hüpoteegipidaja tahtes anda vastavat notariaalset avaldust, siis palub hageja kohtul ka tuvastada,

et kostja on kohustatud andma nõusoleku hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega „K I“

(registriosa nr XXX) neljandasse jakku seatud hüpoteegi summas 500 000 krooni üle

kandmiseks hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. 30.09.2006. a esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu (tl 62-67, I kd). 01.02.2007. a

dateeringuga avalduses esitas kostja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile muuhulgas

aegumise vastuväite.

02.09.2010. a. esitas kostja täiendavad seisukohad, milles selgitas esiteks täiteasjade numbritega

seonduvat.

Kostja hinnangul tuleb hageja nõue täiteasjas nr. 025/2005/207 (käesoleval ajal täiteasi nr.

XXX) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta läbi vaatamata, sest täitemenetlus on

algatatud hageja abikaasa Kaire Nooda suhtes. Seega ei ole hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

Kostja poolt omandatud nõue hageja vastu, mis on sundtäitmises täiteasjas nr. 025/2004/1096

(käesoleval ajal täiteasi nr. 014/2002/313), ei ole lõppenud hagejapoolse tasaarvestuse teostamise

läbi. Tartu Maakohus tegi 31.10.2003 kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-925/2003, millega mõisteti

hagejalt AS-i BIG kasuks välja 150’356,15 krooni. Tartu Ringkonnakohus tegi 13.02.2004

tsiviilasjas nr. 2-2-98/2004 kohtuotsuse, millega jäeti Tartu Maakohtu viimatinimetatud

kohtuotsus muutmata. 04.10.2005 sõlmisid AS BIG nõude loovutajana ning kostja nõude

omandajana nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas AS BIG kostjale Tartu Maakohtu

31.10.2003 kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-925/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2004

kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-2-98/2004 tuleneva 150’356,15 krooni suuruse nõude hageja

vastu (Lisa nr. 3). 04.10.2005 saatis AS BIG150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu

loovutamist kinnitava tõendi kostjale, hagejale ja KN’ile (Lisa nr. 4). Seega on kostja

omandanud AS-ilt BIG150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu.

20.02.2006 saatis kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestati hageja 51’333,33

krooni suurune nõue kostja vastu, mis tulenes Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-

210/02/04, kostja 430’000 krooni suuruse nõudega hageja vastu, mis tulenes Tallinna

Linnakohtu 16.08.2005 otsusest nr. 1-1462/03. Seejuures märkis kostja 20.02.2006

tasaarvestusavalduses, et kostja 430’000 krooni suuruse nõude hageja vastu tasaarvestab kostja

osaliselt, see on 39’526,66 krooni ulatuses hageja nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu

28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04; ülejäänud osa hageja nõudest, mis tuleneb Harju

Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04, täidab kostja seeläbi, et tasub 11’806,67

krooni hageja eest kinnipeetava tulumaksuna Maksu- ja Tolliametile; eeltoodust tulenevalt on

hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.06.2004

kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04, lõppenud.

06.03.2006 saatis hageja kostjale kirja, milles vaidles vastu kostja 430’000 krooni suuruse nõude

hageja vastu tasaarvestamisele kostja 20.02.2006 avalduses näidatud viisil. Hageja teatas

06.03.2006 kirjas, et on omandanud AK’elt 39’109 krooni suuruse nõude kostja vastu, mille

tasaarvestab koos hageja 51’333,33 krooni suuruse nõudega kostja vastu kostja poolt AS-ilt BIG

omandatud 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu ning kostja poolt AS-ilt BIG

omandatud nõue hageja vastu väheneb 90’442,33 krooni võrra. Muuhulgas avaldas hageja

06.03.2006 kirjas: „ BIG on mind teavitanud, et on oma hüpoteegiga tagatud nõude minu vastu

loovutanud Teile“.

10.07.2006 hagiavalduse punktis 2 on hageja teatanud, et tasaarvestab AK’e poolt 01.03.2006

hagejale loovutatud 39’109 krooni suuruse nõude kostja vastu, TT’i poolt 17.04.2006 hagejale

loovutatud 30’223,10 krooni suuruse nõude kostja vastu ning hageja 51’333,33 krooni suuruse

nõude kostja vastu, mis tulenes Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04,

kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu, mille kostja on omandanud AS-ilt Balti

Investeeringute Grupp. Seoses osaga, milles A.K ’elt ja T.T ’ilt omandatud nõuded ning kohtu

poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 51’333,33 krooni suurune nõue ei kata kostja

150’356,15 krooni suurust nõuet hageja vastu (nõuded, millised hageja väidab omandanud olevat

ja Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusega nr. 2/1-210/02/04 hageja kasuks väljamõistetud

rahasumma kokku on 120’665,43 krooni), olevat hageja kandnud kostja kontole täiendavalt

27’980,72 krooni.

Seonduvalt kostja seisukohaga, et hageja ei saanud 51’333,33 krooni suurust nõuet kostja vastu

tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu ainuüksi põhjusele, et

ajaliselt varem on kostja osaliselt tasaarvestanud ja osaliselt täitnud hageja 51’333,33 krooni

suuruse nõude, on hageja viidanud VÕS § 201 lg 1 p-le 1 ning on leidnud, et esimeses

järjekorras tuleb lugeda tasaarvestatuks esimesena sissenõutavaks muutunud nõue.

Kostja ei saa nõustuda hageja VÕS § 201 lg 1 p 1 käsitlusega ning leiab jätkuvalt, et kostja

20.02.2006 avalduse tagajärjel hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu lõppes.

Seetõttu ei olnud hagejal õiguslikult võimalik hakata 06.03.2006 kirjaga ning 10.07.2006

hagiavalduses tooduga tasaarvestama hageja 51’333,33 krooni suurust nõuet, mis oli lõppenud

20.02.2006, kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu.

Hageja väited selle kohta, nagu oleks hageja tasaarvestanud kostja 150’356,15 krooni suuruse

nõude hageja vastu, mille kostja on omandanud AS-ilt Balti Investeeringute Grupp, on ebaõiged.

51’333,33 krooni suurust hageja nõuet kostja vastu ei saanud hageja 06.03.2006 või ajaliselt

hiljem kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega tasaarvestada, kuna hageja 51’333,33 krooni

suurune nõue kostja vastu oli 20.02.2006 lõppenud. T.T ’ilt väidetavalt 17.04.2006 omandatud

30’223,10 krooni suurust nõuet ei saanud hageja tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse

nõudega, kuna kostja arvates on dokumentide, millest nähtub 30’223,10 krooni suuruse nõude

väidetav omandamine hageja poolt, ehtsus kaheldav. Samuti ei saanud A. T ’i nõue kostja vastu

olla suurem kui 1’857,27 krooni. A.K ’elt väidetavalt 01.03.2006 omandatud 39’109 krooni

suurust nõuet ei saanud hageja tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega, kuna

kostja arvates on dokumentide, millest nähtub 39’109 krooni suuruse nõude väidetav

omandamine hageja poolt, ehtsus kaheldav. Samuti ei saanud A. K ’e nõue kostja vastu olla

suurem kui 29’589,87 krooni.

Kostja jääb selle juurde, et hageja poolt esitatud täiteasjas nr. 025/2004/1096 (käesoleval ajal

täiteasi nr. XXX) täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud ning kostja palub

kohtul kohaldada aegumist.

MENETLUSE KÄIK

3. 08.09.2006. a määrusega rahuldas Harju Maakohus TN hagi tagamise taotluse ning määras

peatada täitemenetlus täiteasjades nr XXX ja XXX kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse

lõppemiseni. 13.09.2006. a määrusega võttis Harju Maakohus TN hagi BGAS vastu menetlusse.

4. 14.03.2007. a kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus kohaldada Tarmo Noodi hagis BGAS

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning

tahteavalduse tegemisele kohustamise tuvastamise nõudes hagi aegumist. Hageja esitas

nimetatud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 17.03.2008. a

otsusega osaliselt rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus otsustas tühistada Harju Maakohtu

14.03.2007. a otsus ning saata tsiviilasi uueks läbirääkimiseks esimese astme kohtule.

5. 17.03.2008. a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja taotluse ja tegi hagi

tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju

hüvitamiseks. Kuivõrd hageja talle antud tähtaja jooksul tagatist ei andnud, tühistas Tallinna

Ringkonnakohus 16.04.2008. a määrusega Harju Maakohtu 08.09.2006. a määrusega kohaldatud

hagi tagamisabinõu – täitemenetluse peatamise täiteasjades nr XXX ja XXX. Riigikohus jättis

08.09.2008. a määrusega hageja poolt Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2008. a määrusele

esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata.

6. 11.10.2010. a. esitas hageja vastuse kostja 02.09.2010. a. seisukohtadele ja hagi tervikteksti.

Kohus on asja lahendamisel lähtunud hagi terviktekstist (tl 107-115, II kd).

7. 26.10.2010. a esitas kostja täiendavad seisukohad seonduvalt hageja 11.10.2010. a

protsessidokumendiga (tl 148-156).

8. 09.11.2010. a. määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja taotluse Kaire Nooda

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasamiseks (tl 193-194, II kd).

9. 21.01.2011. a määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja

määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni käesolevas tsiviilasjas lahendi

jõustumiseni.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas

150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud, tuleb jätta läbi vaatamata.

Hageja nõue täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata,

sest hagejal puudub nõude esitamiseks õiguslik alus ning nõue hüpoteegi ülekandmiseks

tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks ja hüpoteegi hageja nimele kandmiseks tuleb

jätta rahuldamata, sest ei tuvastatud, et kostja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded oleks

täidetud.

Kohtu poolt on dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud järgmised asjaolud:

•

BIGAS avalduse ja Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-

925/2003 alusel on kohtutäituri Reet Voki poolt alustatud 22.07.2004. a. täitemenetlus TN suhtes

150 356.15 krooni (täiteasi nr XXX) sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud täiteasja nr XXX

kohta avatud täitetoimiku tiitellehega (tl 154, I kd);

•

täiteasi nr XXX anti üle kohtutäiturile Kaire Põlts, kelle menetluses oli täiteasja nr

025/2004/1096 (tl 155, I kd) ja seejärel on täiteasi 15.08.2006. a. üle antud kohtutäiturile Marek

Laanemets, kelle menetluses on täiteasja numbriks XXX(tl 156, 158 I kd). Asjaolu üle ei ole

vaidlust.

•

täiteasjas nr XXX toimetati täitmisteade (täitekutse) TNkätte hiljemalt 05.08.2004. a.

Asjaolu on tõendatud täiteasja nr XXX kohta avatud täitetoimiku tiitellehe pöördel nähtuva

sissekandega, kust nähtub, et võlgnik NTon käinud kohtutäituri vastuvõtul (tl 154 pöördel).

Asjaolu üle ei ole ka vaidlust (tl 229, II kd).

•

BIGAS loovutas Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003

tunnustatud nõude TN vastu üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 189, II

kd).

•

04.10.2005. a. teatas BIGAS hagejale kirjaga, et on 04.10.2005. a. sõlminud nõude

loovutamise lepingu, millega esialgne sissenõudja loovutas tema ja TN vahel 05.11.2001. a.

sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXX, nimetatud lepingu lisakokkulepetest ning Tartu

Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse alusel tekkinud esialgse sissenõudja rahalise nõude TN

vastu täies ulatuses BGOÜ-le. Asjaolu üle ei ole vaidlust (vt ka tl 109, II kd).

•

BIGAS loovutas Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri

registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteegi summas 500 000 krooni

intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise

kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni BIGAS kasuks kinnistu igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Asjaolu on tõendatud

BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi

loovutamise kokkuleppega (tl 18-19, I kd).

•

BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud

hüpoteegi loovutamise kokkuleppe p-is 4.1.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on loovutatud

hüpoteegiga kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad hüpoteegi omandaja nõuded TN vastu,

nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis ja hüpoteegi

sissekandmisest või omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, kulud notarile ja

kinnistusametile (tl 19, I kd).

11. Käesoleva kohtuotsuse p-is 6 on kohus märkinud, et lähtub asja lahendamisel hageja

11.10.2011. a. esitatud hagiavalduse terviktekstist. Hagiavalduse 11.10.2011. a. tervikteksti

resolutiivosa p-ide 3-6 kohaselt on hageja esitanud järgmised nõuded:

•

tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel oleva nõue summas 150 356.15 krooni on

osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud;

•

tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXX lubamatuks;

•

kanda Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa

nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteek summas 500 000 krooni

intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise

kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele kinnisasja omaniku TN nimele;

•

tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek TN kuuluva Harju Maakohtu

Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “, üle

kandmiseks TN nimele.

12. Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue

summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud. Hageja on kohtu

korraldusel selgitanud oma tuvastushuvi poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse ja

nõude osaliselt täitmise tuvastamiseks, selgitades, et esitatud tuvastusnõude võimalik

rahuldamine ei kõrvalda täitedokumendi sundtäidetavust. Hageja on seletanud, et tema õiguslik

huvi poolte võlasuhte tasaarvestuse ja osaliselt täitmisega lõppemise tuvastamiseks seisneb

selles, et täitemenetluse saaks siis lõpetada (tl 101 pöördel, II kd). Seega on hageja tuvastusnõue

suunatud samuti täitemenetluse lõpetamisele, mis eeldab TMS § 48 p 4 kohase kohtulahendi

esitamist kohtutäiturile ja millisel juhul on kohaseks õiguskaitse vahendiks sundtäitmise hagi

esitamine. Ka käesolevalt esitatud nõudes täiteasjas nr XXXsundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks on hageja tuginenud asjaolule, et pooltevahelised rahalised nõuded on osaliselt

tasaarvestatud ja täidetud. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud

tuvastusnõue ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue esitatud sama eseme kohta samal

alusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-ile 4 jätab kohus hagi

läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

Seega tuleb hageja nõue tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15

krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud, jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi

vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.11.2010. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-104-10 p

14). Riigikohus on osundatud kohtuotsuses ka sedastanud, et tuvastushagi menetluse selline

lõpetamine ei oma tähendust TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi juhul, kui hageja soovib esitada hagi

kostja vastu eelpool nimetatud tasaarvestamiseks kasutatud nõude sissenõudmiseks.

13. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude täiteasjas nr XXX sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmisele esitatud nõue on osaliselt tasaarvestatud ja

osaliselt rahuldatud. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et kuna vaidlusaluses täiteasjas

täitemenetluse alustamise ja täitmisteate kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse

seadustikus ei sisaldunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituuti, siis ei ole hagejal

õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda.

Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse p-is 10, et BIGAS avalduse ja Tartu Maakohtu

31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel on 22.07.2004. a. kohtutäituri Reet

Voki poolt alustatud täitemenetlus TN suhtes 150 356.15 krooni (täiteasi nr XXX)

sissenõudmiseks. Kohus on ka tuvastanud, et täiteasjas nr XXX toimetati täitmisteade

(täitekutse) TN kätte hiljemalt 05.08.2004. a.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et täiteasi nr XXX anti üle kohtutäiturile

Kaire Põlts, kelle menetluses oli täiteasja numbriks 025/2004/1096 (tl 155, I kd) ja mis seejärel

on 15.08.2006. a. üle antud kohtutäiturile Marek Laanemets. Seega on kohtutäiturid Reet Vokk,

Kaire Põlts ja Marek Laanemets viinud täitetoiminguid läbi ühe täitemenetluse raames Tartu

Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 otsuse täitmiseks.

Arvestades, et tsiviiltäitemenetlust reguleerivad normid on tsiviilkohtumenetluse jätkuna

käsitletavad menetlusnormide kogumina ning et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus

alustatud 22.07.2004. a. ja hagejale täitekutse (täitmisteade) kätte toimetatud 05.08.2004. a, tuleb

kohtu hinnangul vastavalt TsMS §-ile 6 käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.01.2006. a.

kehtinud

täitemenetluse

seadustik.

Kohus

nõustub

kostjaga,

et

hagejale

täitekutse

kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus ei sisaldu õiguslikku alust, mis

võimaldaks juhul, kui täitedokumendiks on kohtulahend, esitada sissenõudja vastu nõuet

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituut

kehtestati 01.01.2006. a. jõustunud TMS uue redaktsiooni §-is 221.

Õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemaolevat ja

soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või

toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes (vt

Riigikohtu 22.10.2003. a. kohtuotsuse nr 3-2-1-96-03 p 19). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse varasemate täitemenetluste suhtes normide

rakendamist reguleeriv § 11 ei ole andnud 01.01.2006. a. jõustunud TMS § 221 sisalduvatele

normidele tagasiulatuvat jõudu. Kuna enne 01.01.2006. a. jõustunud TMS kehtinud TMS-i

redaktsioon ei sätestanud võlgniku õiguskaitse vahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamiseks alust ning seadusandja ei ole andnud rakendussätetes TMS § 221 sätestatud

võlgniku nõudeõigusele tagasiulatuvat jõudu, siis puudub hagejal antud asjaoludel õiguslik alus

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamiseks ning hagi tuleb jätta eelkõige seetõttu

rahuldamata.

14. Kohus möönab, et kuna vaidlusaluses täiteasjas toimus täitemenetlus ka ajal, mil jõustus

TMS 01.01.2006. a. kehtima hakanud redaktsioon, milles sisaldus õiguslik alus sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, võiks kohaldamisele tulla 01.01.2006. a. jõustunud

TMS. Kostja leiab, et ka juhul kui kohaldamisele tuleb 01.01.2006. a. jõustunud TMS on hageja

nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud, mistõttu on kostja palunud kohaldada

aegumist.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte

hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus juhindub siinkohal Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.11.2007. a. kohtuasjas nr 3-2-1-101-07 tehtud kohtumääruses väljendatud

seisukohast, mille kohaselt on TMS § 221 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise 30-päevane tähtaeg

vaadeldav hagi aegumistähtajana. Kohtu hinnangul hakkaks tingimusel, et TMS § 221 sisalduva

regulatsiooni jõustumisel täitemenetlus toimus, hagi esitamise tähtaeg kulgema vastavalt TsÜS §

135 lg-le 1 seaduse vastava redaktsiooni jõustumisest, s.o. 01.01.2006. a. Seega pidi hageja

tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 esitama hagi vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Tartu

Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel läbi viidava sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks hiljemalt 31.01.2006. a. Hagi on kohtule esitatud 17.07.2006. a,

mistõttu on hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud ning kostja

taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud

aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus

hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka aegumise tõttu rahuldamata.

Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud.

Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt sundtäitmisele

esitatud tasaarvestuse ja sundtäitmisele esitatud nõude täitmisega seonduvad vastuväited ja

tõendid ega analüüsi neid sisuliselt (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).

15. Viimasena käsitleb kohus hageja nõuet hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning hüpoteegi

ülekandmiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse

(AÕS) § 349 lg-le 1 kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib

koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle

kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi, kui hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda

rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või

hüpoteegi kustutamist. Seega pidi hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga tagatud

nõue on rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10

tuvastanud, et BIGAS loovutas Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-

925/2003 tunnustatud nõude TN vastu üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Kohus on ka tuvastanud, et

BIGAS loovutas Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri

registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteegi summas 500 000 krooni

intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise

kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni BIGAS kasuks kinnistu igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ) ning et BIGAS ja

BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi

loovutamise kokkuleppe p-is 4.1.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on loovutatud hüpoteegiga

kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad hüpoteegi omandaja nõuded TN vastu, nõuete

sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis ja hüpoteegi

sissekandmisest või omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, kulud notarile ja

kinnistusametile. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-le 1 lähevad nõude loovutamisel

uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest

tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole

lahutamatult seotud loovutaja isikuga. Osundatud normist ja BIGAS ning BGAS-i (nüüd

BGOÜ) vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevalt tagab vaidlusalune hüpoteek ka kohtulikult

tunnustatud nõudeid ning seadus ei nõua taga. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tuvastamist,

et hageja oleks kostja Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003

välja mõistetud, sundtäitmisele esitatud nõude osaliseltki täitnud (kohus tegi korduvalt hagejale

ettepaneku oma vastavat väidet tõendada (vt nt tl 26, II kd) või et nõuet ei oleks tekkinud. Seega

on AÕS § 349 lg 1 sätestatud eeldused täitmata ning puudub alus tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaseks kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.

16. 19.01.2011. a. esitas kostja taotluse 13.01.2011. a toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Taotluse kohaselt tuleks protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada

sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja

kohtule“. Samuti tuleks protokolli leheküljel 3 neljas lõik sõnastada ümber järgmiselt: “Kostja

esindaja: Riigikohtu 17.11.2010 lahendist nr. 3-2-1-104-10 punktist 14 nähtuv suunis on selline,

et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud, puudub võimalus esitada

tuvastushagi. Seetõttu ei saa kuuluda rahuldamisele ka hageja nõue tuvastada, et täiteasjas XXX

hageja vastu täitmisel olev nõue on osalise täitmise ja osalise tasaarvestamise läbi lõppenud.

Seda põhjusel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud. Kuna käesolevas

kohtuasjas ei saa kuuluda tuvastamisele kostja 150’356,15EEK nõude hageja vastu väidetav

lõppemine, siis ei saa kuuluda ka rahuldamisele hageja nõue kostja kohustamiseks tahteavalduse

andmiseks hüpoteegi hageja nimele kirjutamiseks”.

Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osas, milles taotletakse

protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3

ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja kohtule“, sest selliselt kajastab protokoll

täpsemalt ka võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid.

Ülejäänud osas jätab kohus kostja taotluse rahuldamata, sest vastavalt TsMS § 50 lg 1 p-ile 8

peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja poolt esitatu, mille kohta

ta taotleb enda öeldu osas täpsustuste tegemist, ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei

ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte.

17. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 21.01.2011. a.

määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr XXX täitemenetlus

peatada (TsMS § 386 lg 4)].

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja

lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid

(TsMS § 174 lg 2).

Kaija Kaijanen

Kohtunik