2-11-2850/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-2850

Tsiviilasi

EV pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik EV(isikukood XXX, elukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Peeter S

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EV pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja EV(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 18. veebruaril

2011.a kell 9.30.

3. Nimetada EVpankrotihalduriks Peeter S (OÜ Haldur, Kotzebue 9, 10402

Tallinn, tel 6270 444, 50 54 013, faks 6270 456, e-post peeter.s @haldur.eu).

4. Määrata EVvõlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. märts 2011.a algusega

kell 11.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata EVajutise pankrotihalduri Peeter S i töötasuks 840 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 277,20 eurot, kokku 1 117,20 (üks tuhat ükssada seitseteist

eurot) 20 senti ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 114,29 (ükssada neliteist

eurot) 29 senti.

8. Välja mõista EV Peeter S i kasuks ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga

1 117,20 (üks tuhat ükssada seitseteist eurot) 20 senti ja kulutuste hüvitis summas

114,29 (ükssada neliteist eurot) 29 senti.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

EVesitas 24.01.2011 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik

muutunud püsivalt maksejõuetuks ning ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab võlgnik üldist majanduslangust. Koos

pankrotiavaldusega esitas EV avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Harju Maakohtu 26.01.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas EV

ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S i.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter S esitas 04.02.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul vara nominaalselt kokku 27 764,92 euro väärtuses. Kohustusi on võlgnikul

53 907,85 euro ulatuses. Võlgniku likviidseks varaks on pangakonto jääk summas 0,96 eurot

ja pensionifondi osakud väärtusega 2 199,30 eurot. OÜ F osa turuväärtus on võrdne riiulilt

ostetavate äriühingute osa väärtusega, sest äriühingul puuduvad varad, rahalised kohustused

on täitmata. Käesoleva arvamuses esitatud andmetele ning võlgniku selgitustele tuginedes saab

teha järelduse, et temale kuuluvast varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole selline seisund ajutine. Võlgniku alaline

maksejõuetus kujunes välja 2009. aastal ning selle põhjuseks olid järgmised asjaolud: a) 2006.

aastal hakkas võlgnik tasuma OÜ ER, mille vähemusosanik ja juhatuse liige ta oli, eest sama

äriühingu enamusosanikule ja juhatuse teisele liikmele AT käenduslepingu alusel laenu

tagasimakseid. Võlgnik maksis tagasi ca 300 000 krooni ja andis 16.10.2007 60 000 krooni

eest üle ühisvaraks olnud kinnistu registriosa numbriga 12465102. Kinnistu müügiga

tasaarvestati võlgniku kui laenu käendaja rahaline kohustus AT ees; b) võlgnik käendas

juhatuse liikmena äriühingu rahalist kohustust liisinguandja ees, mis ei suutnud oma kohustusi

täita ning võlgnik võttis laenu 300 000 krooni nende kustutamiseks. Siiski ei jätkunud

nimetatud summast intresside ja viiviste tasumiseks. Esialgsetel andmetel ei ole alust arvata, et

maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmise

võimalused vajavad täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna EV on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb EV pankrot välja kuulutada.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis välistaksid

pankroti väljakuulutamise.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus EV pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277,20 eurot, kokku

1 117,20 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 114,29 eurot. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja EV pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter S i.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud.

PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara nominaalselt kokku 27 764,92

eurot, mille reaalseks väärtuseks hindab ajutine haldur 2 200,26 eurot. Kohustusi on võlgnikul

53 907,85 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus kujunes välja 2009. aastal. Peamisteks

maksejõuetuse põhjusteks peab ajutine haldur järgmisi asjaolusid: a) 2006. aastal hakkas

võlgnik tasuma OÜ ER, mille vähemusosanik ja juhatuse liige ta oli, eest sama äriühingu

enamusosanikule ja juhatuse teisele liikmele AT käenduslepingu alusel laenu tagasimakseid.

Võlgnik maksis tagasi ca 300 000 krooni ja andis 16.10.2007 60 000 krooni eest üle

ühisvaraks olnud kinnistu registriosa numbriga 12465102. Kinnistu müügiga tasaarvestati

võlgniku kui laenu käendaja rahaline kohustus AT; b) võlgnik käendas juhatuse liikmena

äriühingu rahalist kohustust liisinguandja ees, mis ei suutnud oma kohustusi täita ning võlgnik

võttis laenu 300 000 krooni nende kustutamiseks. Siiski ei jätkunud nimetatud summast

intresside ja viiviste tasumiseks. Esialgsetel andmetel ei ole alust arvata, et maksejõuetuse

põhjustas kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur leiab, et tagasivõitmise võimalused vajavad

täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS 171 lõikes 2

sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Tulenevalt eeltoodust on

ajutine haldur seisukohal, et EV pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus leiab, et kuna EV vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus

ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus EV pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

PankrS § 91 lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 840 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 277,20 eurot, kokku 1 117,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub

ajutine haldur hüvitada 114,29 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid

esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise

halduri tasu 1 117,20 eurot ja kulutuste hüvitis 114,29 eurot välja mõista võlgnikult, EV.

Viivi Villemson