2-08-77649/37 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-08-77649

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Kaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse kaudu) hagi OÜ Woodproff ja Natalja

Pavlova vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks,

tehingu alusel saadu üleandmiseks ja nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2010 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

95 867,47 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

04.11.2010, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse kaudu, asukoht Endla 8, Tallinn),

esindaja Aleksei Vassiljev;

Kostja I OÜ Woodproff (registrikood 10933773, asukoht

Paekaare 24-44, Tallinn), esindaja Yuri Filippov;

Kostja

II

Natalja

Pavlova

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-

XX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kristina

Suvalova.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.03.2010 otsus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse kaudu) hagis OÜ Woodproff ja Natalja Pavlova vastu tehingu

kehtetuks tunnistamiseks, tehingu alusel saadu üleandmiseks ja nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 19.11.2008 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu,

hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ Woodproff (kostja I) ja Natalja Pavlova (kostja II) vastu

nende vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks.

2. Kostja I ei ole tasunud maksuhalduri poolt 15.02.2008 korraldusega nr 13-2.1/4745 ja

12.08.2008 korraldusega nr 13-2.1/24821 nõutud maksusummasid. Seisuga 17.11.2008 on

maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksuvõlg koos intressidega 395 320 krooni.

Kostja I ainuosaniku ja juhatuse liikme Yuri Filippovi seletuste kohaselt ei tegele kostja I

alates maist 2008.a majandustegevusega, töölepingud töötajatega on lõpetatud ning kostjal I

puuduvad rahalised vahendid ja vara maksuvõla kustutamiseks. 06.09.2007 võõrandas kostja

I

notariaalse

müügilepinguga

talle

kuuluva

XXXXXXXXX,

XXXXXX

vallas,

XXXXXXXX külas, XXXXXXXXX-X XX asuva kinnistu kostja I töötajale ja Yury

Filippovi poja Vladimir Filippovi elukaaslasele kostjale II. Kuna maksuhalduri poolt läbi

viidud täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud kostja I maksuvõlga sisse nõuda, pöördus

hageja kohtutäituri poole 21.07.2008 täitmisavaldusega summas 343 239 krooni ja

02.09.2008 täitmisavaldusega summas 229 528 krooni. Kohtutäitur on täitemenetluse raames

tuvastanud, et kostja I olemasolevatest varadest hageja võlanõude ja kohtutäituri täitekulude

nõuete rahuldamiseks ei jätku.

3. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 06.09.2007 sõlmitud müügileping, mille

alusel läks kostja I omandist välja XXXXXXXXX-X XX, XXXXXXXX külas, XXXXXX

vallas, XXXXXXXXX asuv kinnistu. Nimetatud leping on poolte kohustuste ebavõrdsuse

tõttu kinke iseloomuga, sest tehing sõlmiti oluliselt madalama hinnaga kui turuhind.

4. Nimetatud müügiobjekti turuhind müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Haabersti Maja

20.07.2007 eksperthinnangul 1 850 000 krooni. Müügilepingu kohaselt oli ostuhinnaks 1

500 000 krooni, millelt tuli tasuda käibemaksu 228 813,56 krooni (kuivõrd käibemaksu

vastavalt käibemaksuseadusele asja väärtuse hulka ei arvestata, oli kinnistu müügihinnaks

seega tegelikult 1 271 186,44 krooni). Eksperthinnangu eesmärgiks oli kinnistu turuväärtuse

hindamine kostjale II antava pangalaenu tagatiseks. Seega moodustab müügihinna erinevus

hindamisaktis fikseeritust 578 770 krooni. Vaidlusaluse kinnistu turuväärtuse tuvastamisel

tuleb lähtuda AS Haabersti Maja eksperthinnangust. Rime Kinnisvara hindamisakt on tehtud

tagantjärele ning selle perioodi jooksul on kinnistul asuva elamu ehituslik seisukord oluliselt

muutunud. Hindamisaktis kinnitas ekspert, et kohapeal ülevaatust hindaja ei teostanud ning

hinnang on tehtud tellija (kostja II) poolt edastatud informatsiooni ja pildimaterjali alusel.

5. Vastavalt müügilepingu punktile 4.1 tasus kostja II ostuhinnast 500 000 krooni enne lepingu

sõlmimist, ülejäänud osa ostuhinnast, s.o 1 000 000 krooni kohustus kostja II tasuma 3

päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates, tasudes 655 662 krooni AS-ile SEB ning 344 337

krooni kostja I kontole AS-is SEB Pank. Kostja I SEB Panga väljavõttest nähtuvalt laekus

kostjalt II 07.09.2007 344 337,39 krooni, millest 244 000 krooni kanti samal päeval tagasi

kostja II pangakontole, mistõttu laekus faktiliselt kostja I pangakontole müügilepingu järgi

üksnes 100 337,39 krooni. Kostjale I ei ole reaalselt tasutud ka müügilepingu punktis 4.1

märgitud 500 000 krooni, sest kostja II sissetulekud ei võimaldanud tal hageja andmetel täita

sularaha maksmise kohustust 500 000 krooni ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendab ka fakt, et

pärast raha väidetavat laekumist kostja I kassasse 06.09.2007 ei tasunud viimane

maksuvõlgnevust ega taganud kinnistu võõrandamisest arvestatud käibemaksu 228 813,56

krooni tasumist. Kostja I raamatupidamisdokumentidest tuleneb, et reaalselt ei olnud kunagi

äriühingu kassas nimetatud ulatuses sularaha ning eeltoodu alusel järeldub, et 06.09.2007

müügilepinguga võõrandas kostja I kinnistu turuväärtusega 1 850 000 krooni kostjale II 1

271 186 krooni eest, millest reaalselt laekus kostjale I üksnes 100 337,39 krooni, mistõttu ei

olnud poolte kohustused lepingu sõlmimisel ja täitmisel võrdsed.

6. 06.09.2007 müügitehingu kahjulik mõju seisneb eelkõige selles, et tehinguga loobus kostja I

aktiividest, millel on sundtäitmise seisukohalt kindel väärtus (kinnisasi) selliste aktiivide

vastu, millele on raske või võimatu täitemenetluses sissenõuet pöörata (sularaha). Vara

puudumine kostjal, millele oleks võimalik olnud täitemenetluses sissenõuet pöörata, tegi

võimatuks hageja nõuete rahuldamise täitemenetluses. 06.09.2007 müügitehingu kahjulik

mõju sissenõudja jaoks seisneb selles, et tehingu abil sai kostja I võimaluse jaotada

äriühingu aktiive äriühingu taga seisvate isikute prioriteetide järgi, vältides sissenõudja

võimalust rahuldada oma nõuded sunniviisiliselt enne kõige “prioriteetsemate“ kohustuste

täitmist vastavalt täitemenetluse prioriteetidele.

7. Kostja I võlausaldajate huvide kahjustamise seisukohalt ei ole oluline kui palju kostja II pidi

tehingu järgi tasuma, vaid see kui palju pidi kostja I tehingu järgi saama. Kui tehingu järgi

pidi laekuma 1 500 000 krooni ning tehingu järgi tekib maksukohustus 228 813,56 krooni,

siis pidi kostja I vara suurenema üksnes 1 271 186,44 krooni ulatuses.

8. Tehingu õiguslikest tagajärgedest tuleneb, et 06.07.2007 dokumendi tekstis sisalduvad

kostjate tahteavaldused ei vasta kostjate tegelikule tahtele ning kostjad tahtsid vaid jätta

mulje tehingu olemasolust (näilik tehing), tehingu õiguslikest tagajärgedest tuleneb aga teise

tehingu olemasolu, mida kostjad tegelikult teha tahtsid (varjatud tehing). 06.09.2007

dokumendi tekstis sisalduv kokkulepe on näilik müügihinna osas, kuna lepingu sõlmimisel

puudus kostjatel tegelik tahe, et kostja II tasuks kinnistu eest sularahaga 500 000 krooni ning

selle näiliku tingimuse täitmise kohta koostasid kostjad fiktiivse kviitungi, mille järgi ei ole

reaalselt kostjale I kostjalt II raha laekunud.

9. Kostja II ja Vladimir Filippovi varasematest ütlustest on järeldatav, et 07.01.2008 kviitung

244 000 krooni tagastamise kohta on fiktiivne dokument, mille alusel ei ole raha kostjale I

laekunud. Kostjate varjatud tehingu sisu on järgmine. Kostja II ostab kostjalt I

XXXXXXXX külas asuva kinnistu 1 000 000 krooni eest, millest 655 662 krooni tasub AS

SEB Pank kontole selgitusega ning 344 337 krooni kostja I kontole SEB Pangas, millest 244

000 krooni tagastatakse kostja II pangakontole. Seega on müügitehingu väärtuseks 756 000

krooni, mis annab alust väita, et müügitehing on kinke iseloomuga tehing.

10. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kinnistu müügi korral pankroti- või täitemenetluses ei

oleks sissenõudja oma raha saanud. Ekslik on väide, et kinnistu müügi korral pankroti- või

täitemenetluses saab esmajärjekorras raha hüpoteegipidaja. Pankrotimenetluses tasutakse

esmajärjekorras massikohustused, mis on ka võlgniku vara müügiga seotud maksud (seega

oleks olnud tagatud pankrotimenetluses vähemalt 06.07.2007 müügitehingust tuleneva

käibemaksu tasumine sissenõudjale) ning täitemenetluses rahuldatakse hüpoteegipidaja nõue

esmajärjekorras siis, kui hüpoteegipidaja sundtäitmisega ühineb ja mitte rohkem kui

hüpoteegisumma ulatuses.

11. Kohus võiks müügilepingu tagasivõidetavust, lisaks tehingu kinkeiseloomule alternatiivselt

ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 alusel. Müügilepingu sõlmimise hetkeks oli

kostja I pidevas makseraskuses ning vaidlustatud tehing kahjustas sissenõudja huve, kuna

selle tagajärjel läks kostja I omandist välja kostja I ainus väärtuslik vara ja sisuliselt muutus

kostja I tehingu tagajärjel varatuks. Makseraskustes äriühingu vara müük enampakkumiseta,

kogu bilansil oleva kinnisvara võõrandamine seotud isikule, samuti ostuhinna tasumise viis,

kahjustasid sissenõudja huve, kuna selle tagajärjel ei ole sissenõudjal võimalik enam

algatatud sundtäitmist lõpule viia. Ilma vaidlusaluse tehinguta oleks kostjalt I olnud

võimalik maksuvõlg sundkorras likvideerida. Vaidlustatud tehing oli tehtud ka teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, sest tehingu abil läks kinnistu omandiõigus üle kostja I

juhatuse liikme ja ainuosaniku Yury Filippoviga perekondlikult seotud isikule, millega

kostjal I säilis kontroll kinnisvara üle kinnisvara uue omaniku kaudu. Kostja I teadis ka

sissenõudja huvide kahjustamisest, kuna müügilepingu sõlmimisel tegutses kostja II nimel

Vladimir Filippov, kes on kostja I lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 6 ja lg

1 p 3 kohaselt.

12. Asjaolu, et kostja II on Yury Filippovi poja Vladimir Filippovi elukaaslane, on piisavalt

tõendatud. Näiteks on neil rahvastikuregistri andmetel registreeritud 16.12.2003 ühine

elukoht ning see aadress oli 06.09.2007 müügitehingu tegemise ajal ka nende faktiline

elukoht, lisaks on nimetatud isikutel ühine laps. Kostja II sissetulekud ei võimaldanud tal

täita 06.09.2007 sularaha maksmise kohustust 500 000 krooni ulatuses.

13. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks kostjate vahel 06.09.2007 sõlmitud

kinnistu müügileping ning tunnistada, et kostjal II on kohustus tagasi kanda XXXXX

XXXXXXXXX, XXXXXX vallas, XXXXXXXX külas, XXXXXXXXX-X XX asuva

kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omand ja anda nõusolek kostja I ülalnimetatud kinnistu

omanikuna kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud jätta kostjate kanda

Kostjate vastuväited

14. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

15. Kostja I on seisukohal, et 06.09.2007 tehingul ei ole kinkeiseloomu, ning see ei kahjustanud

sissenõudja huve. Kõik tehingud olid tehtud seadust järgides, mingit kahju pole tekitada

tahtnud ega tekitanud. Vaidlusalune kinnistu müügihind vastas keskmisele turuhinnale ja on

kostja II poolt täies ulatuses tasutud. Vaidlusaluse tehingu ajal kostja II Vladimir Filippovi

elukaaslane ei olnud, nende kooselu lõppes mitu aastat enne seda. Kostja I kinnitab kostjale

II laenu andmist 06.09.2007 laenulepingu alusel summas 244 000 krooni ning viimase poolt

selle täielikku tagastamist jaanuaris 2008. 06.09.2007 tehingu tegemise ajal ei olnud kostja I

pidevas makseraskuses ega muutunud tehingu tagajärjel varatuks. Müügihind on saadud

täielikult ning seda on kasutatud kostja I kohustustest vabanemiseks. Maksuvõla

kustutamine ei olnud tehingu tegemise ajal prioriteediks, kuna ettevõte tegeles ehitustöödega

ning objektide lõpetamiseks oli vaja tasuda ehitusmaterjalide eest, maksuvõlg oli plaanis

tasuda ehitusobjektide eest saadud rahast. Kostjale I kuuluvad nõudeõigused ka teiste

võlausaldajate vastu ning nende rahuldamise korral on ettevõttel võimalik kustutada

võlgnevus maksuameti ees.

16. Kostja II leiab, et hageja nõue ei ole selgelt väljendatud. Hageja on hagis nõudnud vaid

abstraktselt kostjate vahel 06.09.2007 sõlmitud müügilepingu kehtetuks tunnistamist,

täpsustamata, kas ta peab silmas lepingu võlaõiguslikku või asjaõiguslikku osa või

mõlemaid osasid. 06.09.2007 müügileping sisaldab endas lisaks kostjate vahelistele

tehingutele ka muid tehinguid (nt hüpoteekide lõpetamise ja seadmise kokkuleppeid), mille

tehingupoolteks on veel kolmandad isikud (nt krediidiasutused). Kui lähtuda hageja poolt

formuleeritud hagi esemest, hõlmab tema hagi kõiki 06.09.2007 müügilepingus sisalduvaid

tehinguid, millisel juhul peaks hageja hagi täiendama ja põhjendama, millisel õiguslikul

alusel ta hüpoteekidega seotud tehinguid kehtetuks tunnistada soovib. Samuti peaks kostjana

kaasama tehingupoolteks olnud isikud.

17. Kostja II ei nõustu, et kõnealusel tehingul on kinke iseloom. Hageja arvates tõendab tehingu

kinkelist iseloomu kinnistu hind. Hageja väited käibemaksu osas on asjakohatud. Kostja II

jaoks oli müügihind 1 500 000 krooni ning hageja väide, et käibemaksu tehingu hinna hulka

ei arvata, oleks põhjendatud ainult juhul, kui kostja I puhul oleks olnud tegemist

käibemaksukohustusega, kellele riik oleks kostja II poolt riigile deklareeritud käibemaksu

hiljem välja maksnud. Kostja I käibemaksukohustuslane ei ole, mistõttu tal ei ole õigust

riigilt midagi tagasi saada ning seda, et kostja I oleks riigilt kõnealuse tehingu puhul

käibemaksu tagasi saanud, ei ole ka hageja väitnud. Ka ei kohusta ükski seadus tehingupooli

tegema tehinguid keskmiste turuhindadega (vastasel juhul keskmised turuhinnad ei

muutukski). Üldteadaolevalt algas 2007.a alguses Eestis kinnisvaraturul kriis ning

kinnisvara hinnad langesid nädalatega. Hageja poolt esitatud hindamisakt on koostatud mitu

kuud enne kõnealuse tehingu tegemist. Kõnealuse tehingu hind erineb hindamisaktis

märgitud hinnast vaid ca 15% ning arvestades kinnisvaraturu kriisi ja hindade pidevat

langust, ei saa selle asjaolu tõttu pidada kogu tehingut tervikuna kinkeliseks.

18. Kostja II ei nõustu ka hageja väitega nagu oleks kostja II tasunud müügilepingu alusel

kostjale I reaalselt vaid 100 337,39 krooni. Kuigi müügilepingu punkti 4.2.1 kohaselt pidi

kostja II müügihinnast 655 662 krooni tasuma otse AS-le SEB Pank, on hageja seda

arvestanud kui kohustuse vabanemist, jättes selle ebaõigesti võrdsustamata ostuhinna

tasumisega. Pärast müügilepingu alusel kostjale I tehtud 344 337,39 kroonist makset sõlmis

kostja II kostjaga I laenulepingu, mille alusel võttis 244 000 krooni laenu, mille maksis koos

intressidega kostjale I tagasi 07.01.2008. Kuivõrd laen on täies ulatuses kostjale I tagastatud,

siis ei ole kostja I huve ühelgi viisil kahjustatud. Põhjendamatu on ka hageja väide, et

kostjale II puudusid vahendid, et müügilepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostjal II oli

piisavaid sissetulekuid ja vahendeid, et endale võetud kohustusi täita, pealegi ei oma asjaolu

kuidas kostja II suudab müügilepingust tulenevad kohustused täita, tagasivõitmise koha

pealt üldse tähtsust. Asjaolu, kuidas kostja I oma raamatupidamist korraldab ja kellele mis

võlgu maksab või ei maksa, ei puutu kostjasse II, ta ei ole kostja I raamatupidamise eest

vastutavaks isikuks. Tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et üks

tehingupool on oma raamatupidamist „kahtlaselt“ korraldanud, mistõttu on hageja

põhjendused, mis põhinevad kostja I raamatupidamise arvestusel, asjakohatud. Eeltoodust

tulenevalt on ilme, et hageja poolt vaidlustatud müügilepingul ei olnud kinke iseloomu, sest

sellega ei võõrandatud kinnistut ära tasuta ega peaaegu tasuta. Hageja on ise omaks võtnud,

et kostja II maksis kinnistu eest AS-le SEB Pank 655 662 krooni ja kostjale I 344 337,39

krooni. Hageja on ilma ühegi tõendita kahtluse alla seadnud vaid 500 000 krooni tasumise.

19. Ei ole tuvastatud, et tehingu tegemisel on kahjustatud võlausaldajate huve. Tehingu tegemise

vajadus on välja selgitatud ja seaduserikkumist selles pole olnud. Kohtule esitatud tõendid

kinnitavad, et kinnistu müüdi turuhinnaga.

20. Vaidlustatud tehing ei ole tagasivõidetav ka TMS § 188 alusel. Kõnealune tehing ei

kahjustanud hageja huve. Vaidlustatud müügilepingu punktist 1.1. nähtuvalt oli kinnistu

koormatud hüpoteegiga, mistõttu isegi juhul, kui kinnistu oleks müüdud mistahes menetluse

raames, oleks raha saanud ainult AS SEB Pank. Kostja II ei olnud ka hageja huvide

kahjustamisest teadlik. Hageja on ebaõigesti märkinud, et tehingu tegemise hetkel oli kostja

II Vladimir Filippovi elukaaslaseks ning hageja pole oma väidet millegagi tõendanud.

Sellest tulenevalt ei ole kostja II kostja I lähikondlaseks PankS § 117 mõttes.

21. Hageja poolt on ka põhjendamatu väita, et tehingul puudus majanduslik sisu. Lepingu abil

tasuti pangale laen ja saadi käibevahendeid ning asjaolu, et hageja arvates ei oleks kostjal I

olnud vaja kinnistut võõrandada, on asjakohatu (eraõiguslikud äriühingud otsustavad ise,

mis neile on vajalik ja mis mitte). Hageja ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et

kostjale II ei olnud kinnistu vajalik, ja et poolikuid elamuid ostavad ainult ehitajad. Kostja II

poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud ka hageja väide, et tal puuduvad vahendid AS-lt

Sampo Pank võetud pangalaenu maksmiseks ja elamu ehitamise jätkamiseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole TMS § 189 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, kuivõrd tehinguga ei ole

hageja huve kahjustatud ning kostjal II ei saanud olla isegi võimalust kahjustamisest teadlik

olla.

22. AS Rime Kinnisvara hindamisakti kohaselt oli tehingu tegemise ajal vaidlusaluse kinnistu

turuhinnaks 1 360 000 krooni, mistõttu ei saanud müügilepingu puhul olla ühelgi juhul

tegemist kinkega ega sissenõudja huvide kahjustamisega. Selleks, et kostja I oleks saanud

hagejale maksuvõla ära maksta, oleks ta pidanud kinnistu igal juhul kellelegi maha müüma

ja see, et ostjaks oli kostja II oli juhus ega oma üldse tähtsust.

Maakohtu otsuse põhjendused

23. 10.03.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Kohus leidis, et ei ole

tuvastatud, et kostjate vahel sõlmitud kinnistu müügileping kahjustaks sissenõudja huve.

24. Kohsu tuvastas järgmised asjaolud. Hageja avalduse ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 15.02.2008 korralduse nr 13-2.1/4745 alusel algatati kostja I suhtes

täitemenetlus

maksuvõla,

kokku

krooni

sissenõudmiseks

(täiteasi

nr

025/2008/4973). Asjaolu üle ei ole vaidlust. 06.09.2007 sõlmisid kostja I, kostja II, AS

Sampo Pank ja AS SEB Pank notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi lõpetamise kokkuleppe,

kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega

kostja I müüs Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXX kantud aadressil XXXXXXXXX-X, XXXXXXXX küla,

XXXXXX vald, XXXXX XXXXXXX asuva kinnistu Natalja Pavlovale hinnaga 1 500 000

krooni (lepingu p 4.1). Asjaolu on tõendatud 06.09.2007 kostja I, kostja II, AS Sampo Pank

ja AS SEB Pank vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi lõpetamise

kokkuleppe,

kinnistu

müügilepingu,

hüpoteegiga

koormamise

lepingu

ja

asjaõiguslepingutega. 10.11.2008 seisuga on kostjal I vallasasju väärtusega kuni 20 000

krooni ning kohtutäitur on arestinud kostjale I kuuluvad nõudeõigused KÜ Veeru 24, KÜ

Kruusa 11A, OÜ Baltrump Arendus ja OÜ Kopter Ehitus vastu, millistele nõuetele on

esitanud vastuväited KÜ Veeru 24, KÜ Kruusa 11A ja OÜ Baltrump Arendus, mistõttu on

arestimise tulemusena sisse nõutud OÜ-lt Kopter Ehitus laekunud raha arvelt 79 679,81

krooni. Asjaolu on tõendatud kohtutäitur Kaire Põltsi 10.11.2008 täiteasja nr 025/2008/4973

kohta välja antud õiendiga. 10.11.2008 seisuga oli sundtäitmisel olev hageja nõue kostja I

vastu 263 559,19 krooni saamiseks. Asjaolu on tõendatud kohtutäitur Kaire Põltsi

10.11.2008 täiteasja nr 025/2008/4973 kohta välja antud õiendiga. 09.02.2010 seisuga on

hageja nõue kostja I vastu suurenenud 380 000 kroonini, millele lisanduvad intressid.

Asjaolu üle vaidlust ei ole. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna

registriossa

nr

XXXXXXX

kantud

kinnistu

(aadressil

XXXXXXXXX-X

XX,

XXXXXXXX küla, XXXXXX vald, XXXXXXXX) turuväärtus seisuga 20.07.2007 oli 1

860 000 krooni. Asjaolu on tõendatud AS Haabersti Maja 20.07.2007 ekspertarvamusega.

Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXX

kantud kinnistu (aadressil XXXXXXXXX-X XX, XXXXXXXX küla, XXXXXX vald,

XXXXXXXX) turuväärtus seisuga 01.09.2007 oli 1 360 000 krooni. Asjaolu on tõendatud

AS Rime Kinnisvara Vahendus 10.02.2009 ekspertarvamusega. Kostja I, kostja II, AS

Sampo Pank ja AS SEB Pank vahel 06.09.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud

ühishüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise

lepingu ja asjaõiguslepinguga lepiti kokku, et ostuhinnast 500 000 krooni on tasutud kostjale

I enne lepingu sõlmimist, ostuhinnast 655 662,61 krooni kohustub kostja II tasuma AS SEB

Pank kontole nr 10022600513004 kostja I laenulepingu nr 2006037560 lõpetamiseks ja

344 337,39 krooni kostja I kontole 10220030056014 AS-s SEB Pank. Asjaolu on tõendatud

06.09.2007 kostja I, kostja II, AS Sampo Pank ja AS SEB Pank vahel sõlmitud notariaalselt

tõestatud ühishüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga

koormamise lepingu ja asjaõiguslepingutega.

25. Vastavalt TMS § 187 lg-le 1 võib sissenõudja esitada vara tagasivõitmiseks hagi võlgniku ja

tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja

korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).

Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja

tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole

kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine

ei vii nõude rahuldamiseni.

26. Osundatud sätete kohaselt on täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmise üldisteks

eeldusteks, et võlgniku ja tehingu teise poole vaheline tehing kahjustaks sissenõudjate

huvisid, sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue on sissenõutav ning ta ei ole vaatamata

sissenõude pööramisele võlgniku varale saanud oma nõuet täielikult rahuldada või

eelduslikult ei vii selline sissenõude pööramine nõude rahuldamiseni.

27. Kohus on tuvastanud, et hageja avalduse ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 15.02.2008 korralduse nr 13-2.1/4745 alusel on alustatud kostja I suhtes

maksuvõla, kokku 343 239 krooni sissenõudmiseks sundtäitmist. Kohus on ka tuvastanud, et

10.11.2008 seisuga on kostjal I vallasasju väärtusega kuni 20 000 krooni ning kohtutäitur on

arestinud kostjale I kuuluvad nõudeõigused KÜ Veeru 24, KÜ Kruusa 11A, OÜ Baltrump

Arendus ja OÜ Kopter Ehitus vastu, millistele nõuetele on esitanud vastuväited KÜ Veeru

24, KÜ Kruusa 11A ja OÜ Baltrump Arendus, mistõttu on arestimise tulemusena sisse

nõutud ja sissenõudjale üle kantud OÜ Kopter Ehitus laekunud raha arvelt 79 679,81 krooni.

Kostjad ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et antud täitemenetluses olev nõue

oleks ülejäänud osas võlgniku vara arvelt rahuldatud või oleks alust eeldada, et võlgniku

varale sissenõude pööramine viiks nõude rahuldamiseni.

28. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme

aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma,

et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne

või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et

TMS § 188 lg-s 1 tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena sätestatud ajaline kriteerium on

täidetud. Tulenevalt Riigikohtu 18.11.2009 lahendis nr 3-2-1-113-09 väljendatud

seisukohast, tuleb TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks esmalt tõendada võlausaldajate huvide

kahjustamine (TMS § 187 lg 1). Kolleegiumi arvates võiks hageja huvide kahjustamisega

tegemist olla siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna (otsuse p 9).

29. Esiteks ei nõustunud maakohus hageja käsitlusega, et kinnistu müügihinnaks on tegelikult

poolte kokkulepitud hind, millest tuleb maha arvata käibemaks 228 813,56 krooni. Seega on

hageja arvates kokku lepitud müügihinnaks 1 271 186,44 krooni. Kohus on tuvastanud, et

kostjate vahel oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe, et kostja I müüb vaidlusaluse

kinnistu kostjale II 1 500 000 krooniga (lepingu p 4.1). Seega tuleneb antud võlaõiguslikust

kokkuleppest, eeldusel, et see kehtib, kostjale II kohustus tasuda müügihind kokkulepitud

summas s.o. 1 500 000 krooni, mille maksmist on kostjal I õigus omakorda nõuda (VÕS § 3

p 1 ja § 8 lg 2). Antud kokkuleppest tekkinud poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta kostja I

(müüja) kinnistu müümisega seotud võimalikud maksukohustused.

30. Hageja on väitnud ka, et 06.09.2007 kostjate vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud

kokkulepe on müügihinna osas näilik. Hageja hinnangul on pooled kokku leppinud, et kostja

II pidi tasuma kinnistu eest oluliselt väiksemas ulatuses kui lepingu tekstis fikseeritud ning

kostjate tegelik tahe oli, et kostja II ei tasuks kinnistu eest sularahaga 500 000 krooni.

Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 1 on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et

tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjate vahel sõlmitud

kinnistu müügilepingus oli tegelik müügihinna kokkulepe 1 000 000 krooni. Kohus on

müügilepingu poolte tahte väljaselgitamiseks tunnistajana üle kuulanud vaidlusaluse lepingu

sõlmimisel kostjat II esindanud Vladimir Filippovi ning vande all kostja I seadusliku

esindaja (müüja) ja kostja II (ostja), kelle ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et pooled

tahtnuks tegelikult kinnistu võõrandamist hinnaga 1 000 000 krooni. Tehingu tegemisel

kostjat I esindanud juhataja Yuri Filippov seletas, et “….Kinnistu otsustati 2007. a. müüa

selleks, et olin Hansapangale võlgu ja pank arestis mu arve ning ma ei saanud jätkata

äritegevust. Laen oli Hansapangast võetud selle sama kinnistu ostuks summas 650 000

krooni. Kinnistu müüdi kostjale II, mul polnud vahet, kellele ma müün, mulle oli tähtis

kiiresti täita kohustus panga ees..//….Võin eksida, millisele pangale ma võlgu olin. Kostja I

tegi selle müügitehingu just sellel eesmärgil, olime sattunud raskustesse, võlad olid tekkinud

2 aasta jooksul ehitusmaterjalide eest. Kinnistu hind kujunes vastavalt maakleri hindamisele,

maakleri nime enam ma ei mäleta, samuti ma ei mäleta, kui kõrgelt ta kinnistut hindas. Kuid

mäletan, et uurisin ise ka kinnistute hindu ja umbkaudu võis selline kinnistu sellel ajal

maksta 1,5 miljonit krooni“. Kostja II on vande all seletanud: “Mul oli kindel summa raha ja

tahtsin kiiresti midagi osta, sest kartsin, et hiljem mul seda raha ei jätku üldse millegi

ostmiseks. Filippov, st kostja I müüs parajasti kinnistut, mille hind oli samaväärne korteriga.

Kuna töötasin välismaal ja Eestis ei elanud, siis leidsin, et see on parim raha paigutamise

viis. Mul oli plaanis elamu ehitamine lõpetada. Võtsin Sampo Pangast laenu 1 900 000

krooni ja esimese maksena andsin sularahas üle kostjale I summa 500 000 krooni. Kinnistu

maksis 1,5 miljonit krooni ja olin sellise summa nõus ka tasuma“. Tunnistaja V. F. andis

ütlusi: “…mul oli kostjalt II üldvolikiri. Kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimisel olin

volitatud tegutsema kostja II eest, kuna ta ise oli Küprosel, kuigi ta algselt pidi ise tehingu

juures olema, kuid tehingu tegemine lükati edasi ja ta pidi tagasi Küprosele sõitma, sest

lapsel algas kool. Kinnistu hind lepiti lõplikult kokku paar nädalat enne tehingu

vormistamist. Kostja II soovis endale eluaset, algul tahtis endale korterit“. Kohus leidis, et

osundatud ütlustest nähtub, et kostjate vahel sõlmitud müügilepingu eesmärgiks oli kinnistu

tasuline s.o. hinnaga 1 500 000 krooni üleminek kostjale II ning asjas ei ole esitatud

tõendeid, mis annaksid alust arvata, et kostjate tegelikuks tahteks oleks kinnistu üleminek 1

000 000 krooni eest.

31. Kohus on tuvastanud, et kostja I, kostja II, AS Sampo Pank ja AS SEB Eesti Ühispank vahel

06.09.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, kinnistu

müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepinguga lepiti kokku, et

ostuhinnast 500 000 krooni on tasutud kostjale I enne lepingu sõlmimist, ostuhinnast

655 662,61 krooni kohustub kostja II tasuma AS SEB Pank kontole nr 10022600513004

kostja I laenulepingu nr 2006037560 lõpetamiseks ja 344 337,39 krooni kostja I kontole

10220030056014 AS-s SEB Pank. Asjaolu, et hageja arvates ei ole kostja II kinnistu

müügilepingut müügihinna tasumise osas summas 500 000 krooni täitnud, ei mõjuta

kokkuleppe kehtivust. Seega on kostjatevaheline kokkulepe, et kinnistu müügihind on 1 500

000 krooni, kehtiv.

32. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluse müügilepingu objektiks olnud kinnistu (aadressil

XXXXXXXXX-X XX, XXXXXXXX küla, XXXXXX vald, XXXXXXXX) turuväärtus

seisuga 20.07.2007 oli 1 860 000 krooni. Kohus on ka tuvastanud, et vaidlusaluse

müügilepingu objektiks olnud kinnistu (aadressil XXXXXXXXX-X XX, XXXXXXXX

küla, XXXXXX vald, XXXXXXXX) turuväärtus seisuga 01.09.2007 oli 1 360 000 krooni.

Kohus on lugenud antud asjaolud tõendatuks AS Haabersti Maja 20.07.2007

ekspertarvamusega ja AS Rime Kinnisvara Vahendus 10.02.2009 ekspertarvamusega.

Mõlemad eksperdiarvamused on antud kostja II tellimusel ning kohtu hinnangul on

mõlemad eksperdid hinnangute andmisel lähtunud sobivatest võrdlustehingutest ning

hindajad on leidnud kinnistu (1008 m2) turuväärtust suurendavaid ja vähendavaid tegureid.

Arvestades ühelt poolt, et 20.07.2007 ekspertarvamuses sisalduv hinnang on antud siiski

tehingule eelnenud ajal ja eesmärgiga esitada see krediidiasutusele, st kinnistut on hinnatud

kui potentsiaalset laenutagatist ning et kinnisvaraturg on pidevas ja kiires muutumises,

teiselt poolt, et 10.02.2009 ekspertarvamuses on antud hinnang pärast tehingu toimumist

(mil on eelduslikult rohkem informatsiooni reaalselt tehtud tehingute kohta) konkreetselt

kinnistu turuväärtusele, arvestades just objekti müügilikviidsust seoses poolelioleva

ehitisega (hindaja arvestab saadud kinnistu turuväärtusest 1 600 000 krooni maha võimaliku

ostja riski 15%, saades kinnistu turuväärtuseks 01.09.2007 1 360 000 krooni), kuid hinnang

on saadud kohtumenetluse käigus tõendi loomise eesmärgil, saab kohtu arvates teha

järelduse, et kostjate vahel kokku lepitud müügihind, jäädes hinnangutes toodud

turuväärtuste vahele (1 860 000 – 1 360 000), väljendab kõige täpsemalt kinnisasja

turuväärtust. Kuna kohus on tuvastanud, et kinnisasja müügihind 1 500 000 krooni

väljendab kõige täpsemalt kinnisasja turuväärtust, siis ei saa lugeda müügilepingut kostja I

võlausaldajate huve kahjustavaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei

analüüsinud kohus tõendeid, mis on esitatud kostjate lähikondsuse tõendamiseks.

33. Ebaõige on hageja väide, et vaidlusaluse müügilepingu kahjulikkus tema kui sissenõudja

suhtes saaks seisneda ka selles, et tehinguga loobus kostja “aktiividest“, millel on

sundtäitmise seisukohalt kindel väärtus (kinnisasi) selliste “aktiivide“ vastu, millele on raske

(või võimatu), täitemenetluses sissenõuet pöörata (sularaha). Sularaha on isikutevahelises

tsiviilkäibes,

igapäevases

majandustegevuses

tavapärane

maksevahend.

Sularahas

müügihinna tasumine on vaid viisiks, kuidas müügihinda makstakse (Riigikohtu 09.05.2007

lahend nr 3-2-1-43-07). Seega ei saa müügihinna maksmise viis muuta müügilepingut

sissenõudjate huve kahjustavaks. Kohus ei nõustunud ka hageja seisukohaga justkui ei näeks

seadus ette võimalust sundtäitmise käigus sularahale sissenõuet pöörata. Nii TMS § 64 lg 1

ja 5 ning § 71 lg-st 1 tuleneb, et kohtutäitur saab raha arestida (kirjutab üles ja võtab oma

valdusse, kandes raha oma ametialasele arvelduskontole).

34. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et sissenõudja huvid võivad olla TMS § 188 lg 1 mõttes

kahjustatud ka siis, kui vara võõrandamisel saab võlgnik vastu samaväärse vastusoorituse

(teatud aktiivid ei paku sissenõudjale huvi). Samaväärse vastusoorituse korral ei saa

sissenõudja huvide kahjustamisega olla tegemist, sest võlgniku vara sel juhul ei vähene (ka

juhul, kui leping on nt raha maksmise osas täitmata, on õigustatud isikul nõudeõigus lepingu

teise poole vastu). Ka on hageja hinnangul tema kui sissenõudja huvid kahjustatud seoses

sellega, et vaidlusalune kinnistu on müüdud muul viisil kui enampakkumise teel. Seadusest

ei tule nõuet, et ka väljaspool täitemenetlust tuleks isikutel juhul, kui neil on juba

sissenõutavaks muutunud kohustusi kolmandate isikute ees, võõrandada oma vara vaid

enampakkumise teel. Selline käsitlus ei oleks kooskõlas võlaõiguses aluseks oleva

lepinguvabaduse põhimõttega.

35. Põhjendamatu on hageja väide, et kostjate vahel sõlmitud kinnistu müügilepingul puudus

majanduslik sisu. Kostja I seaduslik esindaja on vande all antud seletuses kinnitanud, et

kinnistu müüdi pangalaenu tagasimaksmiseks ja käibevahendite saamiseks ning kostja II on

vande all antud seletuses märkinud, et ostis kinnistu eluaseme soetamise eesmärgil.

36. Asjakohatud on hageja väited seoses kostjate vahel 06.09.2007 sõlmitud laenulepingu

kehtivuse ja täitmisega, sest laenulepingut hageja vaidlustanud ei ole. Seetõttu jättis kohus

tähelepanuta nimetatud väite tõendamiseks esitatud tõendid. Samuti ei ole õiged hageja

väited, et vaidlusaluse lepingu muudab hageja huve kahjustavaks asjaolu, et kostja I ei

kasutanud kinnisasja müügist saadud raha hageja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Riigikohtu

18.11.2009 lahendis nr 3-2-1-113-09 väljendatud seisukohale ei ole antud asjaolu TMS §

188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, st selline tegevusetus ei muuda müügilepingut kostja I

võlausaldajate huve kahjustavaks. Samuti märkis Riigikohus, et kui müügihinda tegelikult ei

tasutud (hageja väitel on tasumata tegelikult 500 000 krooni), siis on kostjal I kostja II vastu

müügilepingust tulenev täitmisenõue ning hageja saaks oma õigusi realiseerida kostja I

pankrotimenetluses. Üksnes selle tõttu, et müügilepingut väidetavalt täidetud ei ole, ei saa

müügilepingut pidada sissenõudjate huve kahjustavaks (Riigikohtu 02.06.2008 lahend nr 3-

2-1-39-08 p 15). Kohus on hagejale 12.11.2009 eelistungil ka selgitanud, et tagasivõitmise

korras tehingu kehtetuks tunnistamisel kontrollib kohus TMS § 187 jj eelduste täitmist mitte

aga lepingu täitmise küsimusi. Seega ei analüüsi kohus ka tõendeid, mis on esitatud asjaolu

kohta, et kostjal II justkui puudusid rahalised vahendid kinnistu eest müügihinna tasumiseks.

37. Hageja heidab kostja I seaduslikule esindajale ette ka seda, et viimane tegi tehingu

eesmärgiga kostja I võlgadega maha jätta, hoiduda maksude tasumisest tahtlikult kõrvale.

Kui hageja leiab, et kostja I juhatuse liikme käitumine on talle kui võlausaldajale kahju

tekitanud, siis saab ta vastavate aluste olemasolul esitada juhatuse liikme vastu nõude

äriseadustiku § 187 lg 4 järgi, nõudes kahju hüvitamist äriühingule ja/või deliktiõiguse

sätetele tuginedes (nt juhatuse liige on rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud osaühingu

juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustust).

Hageja apellatsioonkaebus

38. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 10.03.2010 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks, hoolimata menetlusõiguse

normide rikkumistest, uue otsuse tegemist maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, siis

palub hageja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud jätta kostjate

kanda.

39. Maakohtu seisukoht, et TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 kohaldamisel võib sissenõudja huvide

kahjustamisega tegemist olla ainult siis, kui kinnisasi oleks müüdud alla turuhinna, ei ole

õige. Maakohus on põhjendamatult samastanud mõiste „sissenõudjate huvid“ mõistega

„võlgniku varalised huvid“. TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 dispositsioonid ei nõua

sissenõudjate varalist kahjustamist. TMS § 188 rakendamisel tuleb tehingu hindamisel

arvesse võtta tehingu iga negatiivne mõju, mis halvendab sissenõudja positsiooni, tehes

sissenõudja nõuete rahuldamise täitemenetluses raskemaks või koguni võimatuks. TMS §

188 rakendamisel tehingu kahjulik mõju seisneb alati milleski muus, kui selles, et asi

võõrandatakse alla turuhinna. Alla turuhinna vara võõrandamine on põhimõtteliselt viidud

TMS § 189 dispositsiooni sisse. Kui tuvastatakse, et võlgnik võõrandas vara alla turuhinna,

siis rakendamisele kuulub erinormina TMS § 189; TMS § 188 kohaldamisele ei kuulu (üld-

ja erinormi üheaegne kohaldamine on välistatud). Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, siis

puuduks TMS § 188 üldse rakendamisala. 06.09.2007 müügitehingu kahjulik mõju seisneb

selles, et tehinguga loobus kostja aktiividest, millel on sundtäitmise seisukohalt kindel

väärtus (kinnisasi). Vara puudumine kostjal, millele oleks võimalik täitemenetluses

sissenõuet pöörata tegi võimatuks hageja nõuete rahuldamise täitemenetluses.

40. 06.09.2007 müügitehingu tagajärjel on sissenõudja positsioon halvenenud ja see sõltumata

müügihinna suurusest. Kohtuotsusest ei tulene, miks maakohus ei nõustunud hageja

väidetega, et vaidlusaluse tehingu tegemiseta oleks hagejal võimalik maksuvõlga sundkorras

likvideerida ning täitemenetluse ebaõnnestumine on 06.09.2007 müügitehingu otsene ja

vahetu tagajärg. Hageja on seisukohal, et ilma vaidlusaluse tehingu tegemiseta oleks hagejal

olnud võimalik maksuvõlg sundkorras likvideerida. Vara puudumine kostjal, millele oleks

võimalik täitemenetluses sissenõuet pöörata tegi võimatuks hageja nõuete rahuldamise

täitemenetluses. Vara puudumine kostjal I on 06.09.2007 müügitehingu otsene ja vahetu

tagajärg.

41. 06.09.2007 müügitehingu objekti ostuhinna tuvastamisel on maakohus jätnud kohaldamata

käibemaksuseaduse § 12 lg 1.

42. Esimese astme kohus ei andnud hinnangut enamusele hageja poolt esitatud tõenditele, otsuse

tegemisel tugines maakohus üksnes kostjate ja tunnistaja V. F. poolt antud seletustele.

Kostjate ja tunnistaja ütlused on vasturääkivuses ning vastuolus asjas kogutud

dokumentaalsete tõenditega. Kostjad ja tunnistaja on tsiviilasja tulemusest huvitatud isikud,

mistõttu tuli maakohtul suhtuda nende ütlustesse kriitiliselt. Kostjate ja tunnistaja seletuste

vastuolulisusele ei ole esimese astme kohus hinnangut andnud.

43. Kostjad on esitanud maakohtule hulk fiktiivseid dokumente, mis annab alust kriitiliselt

suhtuda kostjate ütlustesse ja väidetesse. 07.01.2008 kviitung 244 000 krooni tagastamise

kohta on fiktiivne dokument, mille alusel ei ole kostja I kassasse raha laekunud. Lisaks ei

olnud kostjal II 07.01.2008 ka vastavat rahasummat “laenu” tagastamiseks.

44. Maakohus on rikkunud müügihinna osas kostjate tegelikku tahte tuvastamisel menetluse

norme. Poolte tahe oli suunatud kinnistu müümisele hinnaga 756 000 krooni eest, ning see

oli tehinguks, mida varjati. 06.09.2007 müügitehingu majanduslik sisu oli, et kostja II ostab

kostjalt I kinnistu 1 000 000 krooni eest, millest 655 662 krooni tasub AS-le SEB Pank

kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning 344 337 krooni kostja I

pangakontole, millest 244 000 krooni kantakse tagasi kostja II pangakontole. Müügitehing

teostati ennekõike eesmärgiga vabaneda äriühingule kuuluvast põhivarast ning vältida

(raskendada) tulenev täitemenetlus, toimetades kinnisvara sissenõudja(te) käeulatusest välja.

Tegeliku müügihinna suuruse varjamise motiiviks võib pidada seda, et 06.09.2007

dokumendi tekstis müügihinna fikseerimine suuremas ulatuses võimaldas kostjale I

saavutada müügitehingu eesmärki – täitemenetluse takistamist. Lähtudes müügitehingu

majanduslikust sisust, eesmärgist ja motiivist võib teha järelduse, et pooltel puudus lepingu

sõlmimisel tegelik tahe müügilepingus sätestatud tingimusi täita 744 000 krooni ulatuses.

06.09.2007 dokumendi tekstis sisalduva kokkuleppega tahtsid kostjad jätta vaid mulje

kohustuste olemasolust.

45. Kohus ei analüüsinud hageja poolt kohtumenetluse käigus esitatud ülapooltoodud

faktiväiteid ega hinnanud väidete tõendamiseks esitatud tõendeid. Lisaks käsitles maakohus

nimetatud asjaolusid hagejast erinevalt. Kohus on erinevalt hagejast andnud hinnangut 500

000 krooni mittetasumisele ja 244 000 krooni kostjale II “laenamisele”.

46. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud 06.09.2007 müügitehingu objekti turuhinda.

Vaidlusaluse kinnistu väärtuse tuvastamiseks tehingu tegemise ajal tuleb lähtuda AS

Haabersti Maja eksperthinnangust nr 1045-07, mille järgi XXXXX XXXXXXXXX,

XXXXXX vallas, XXXXXXXX külas, XXXXXXXXX-X XX asuva kinnistu turuväärtus

hindamise hetkel (20.07.2007) on 1 860 000 krooni. Antud eksperthinnang tehti vahetult enne

06.09.2007 müügilepingu sõlmimist ja just selleks tehinguks. Kostja II poolt esitatud Rime

Kinnisvara hindamisaktisse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nimetatud eksperthinnang on

tehtud tagantjärele, peaaegu poolteist aastat pärast vaidlusaluse tehingu tegemist. Selle

perioodi jooksul on kinnistul asuva elamu ehituslik seisukord oluliselt muutunud. Kuna

kostja II on hindamise tulemustes huvitatud, siis on alust kahelda eksperdile edastatud

informatsiooni ja pildimaterjali objektiivsuses. Lisaks käesoleva vaidluse menetlemise ajal

eksperthinnangu tellimine kostja II poolt, kohtu ja vastaspoole seisukohta küsimata, annab

alust suhtuda kriitiliselt eksperthinnangu erapooletusse.

Vastus apellatsioonkaebusele

47. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus

48. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt

esiletoodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks.

49. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti.

Maakohus on käsitlenud vaidlustatud tehingu kehtivuse eeldusi ja tähendust võlausaldajate

jaoks ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet

rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii tehingu iseloomu ja eesmärgi, kinnistu

väärtuse, müügihinna ja selle tasumise kui ka võlausaldajate huvide riive puudumise osas.

Maakohtu seisukohad on kooskõlas Riigikohtu samasisuliste lahenditega (RKTK 3-2-1-113-

09 ja 3-2-1-120-10). Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava

selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies

ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse

põhjendusi korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks

kohtuotsuse tühistamise aluseks.

50. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi

põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei

ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda

nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.

51. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm