2-10-61672/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-61672

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi A P vastu võla nõudes

Hagi hind

366,80 eurot (5 740,40 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Swedbank (endine AS Hansapank );

Hageja esindaja: Anneli A (XXX);

Kostja: A P (isikukood XXX aadress XXX)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A P’ilt võlgnevus 403,30 EUR (nelisada

kolm eurot ja 30 senti) AS Swedbank kasuks.

3. Välja mõista A P’ilt AS Swedbank kasuks viivis

protsendina

põhinõudest

(366,80

eurolt)

alates

09.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista A P’ilt menetluskulu 76,96 EUR (seitsekümmend

kuus eurot ja 96 senti) AS Swedbank kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest

kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud

püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 6 310,24 krooni,

millest põhiosa võlgnevus on 5 740,40 krooni, intress 7,68 krooni ja viivis 562,16 krooni.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivis protsendina võlgnevuse

põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 5 740,40 Eesti krooni) alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.01.2011.a, milline asjaolu on tõendatud

toimikus oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse

tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on

tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kandnud menetluskulu summas 1 200 krooni riigilõivu tasumisel.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 76,96 eurot

(1 200 krooni).

Tiia Mõtsnik

Kohtunik