2-10-65746/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2011.a kell 14.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65746

Tsiviilasi

Osaühingu M pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing M (registrikood xxx, asukoht Xxx)

Võlgniku juhatuse liige NB

Võlgniku lepinguline esindaja Rein K

Ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos

Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu M pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja Osaühingu M (registrikood xxx, asukoht Xxx) pankrot 7.

veebruaril 2011.a kell 14.30.

3. Nimetada Osaühingu M pankrotihalduriks Ingrid Proos (Ingrid Proosi

Õigusbüroo OÜ, Nõmme tee 64, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, tel 601 7796,

50 57 824, e-post ingrid.proos@mail.ee).

4. Määrata Osaühingu M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 1. märts

2011.a algusega kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis

nr 416.

5. Kohustada Osaühingu M juhatuse liikmeid NBt (isikukood XXX) ja MP

(isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust

enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 1. märtsil 2011.a kell 13.50. Kui NB ja

MP vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist

või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Kohustada Osaühingu M juhatuse liikmeid NBt ja MP andma hiljemalt 7.

märtsiks 2011.a pankrotihaldur Ingrid Proosile üle Osaühingu M vara ja

raamatupidamisdokumentatsioon. Kui NB ja MP teabe andmise kohustust ei

täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest

kuni 3 kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata Osaühingu M ajutise pankrotihalduri Ingrid Proosi töötasuks 894,74

eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 (üks tuhat ükssada

üheksakümmend) eurot ning hüvitada Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le vajalike

kulutuste katteks 93,60 (üheksakümmend kolm eurot) 60 senti.

10. Välja mõista Osaühingult M Ingrid Proosi kasuks ajutise halduri tasu koos

sotsiaalmaksuga 1 190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot ja Ingrid

Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks kulutuste hüvitis summas 93,60 (üheksakümmend

kolm eurot) 60 senti.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing M esitas 27.12.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli

võlgniku peamiseks tegevusalaks ruumide rentimine toitlustusettevõttele. Avalduse esitamise

ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks

peab võlgnik asjaolu, et rentnik ei tasunud viimased 10 kuud rendilepingus ettenähtud tasu

täies mahus.

Harju Maakohtu 11.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati

Osaühingu M ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid Proos esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

Osaühingu M omandis 335 m2 suurune kinnistu aadressil Xxx, millel asuv ehitis on antud

rendile OÜ-le GB kasutamiseks sauna ja baarina kuni 01.06.2018. Igakuine rendimakse

20 500 krooni on võlgniku ainsaks sissetulekuks. Võlgniku ainsaks tegevusalaks on enda

kinnisvara rendile andmine. Rentniku kohustuseks on tasuda kõik ehitisega seotud

kommunaalmaksed ning renditud ruumide ja seadmete kindlustamine. Osaühingu M

makseraskused tekkisid 2009. aasta lõpul rentniku mittekorrapärastest rendimaksetest ning

alates veebruarist 2010 ei ole rentnik renti üldse maksnud. Rentnik ei ole alates märtsist 2010

võlgnikule kuuluvat ehitist kindlustanud. Võlgnik ei ole rentnikult rendivõla sissenõudmist

alustanud, sest juhatuse liige MP keeldub rentnikule nõude esitamisest. Juhatuse liikmete

ühise esindusõiguse tõttu NBl üksi hagiavaldust rendivõla sissenõudmiseks kohtusse esitada

ei ole võimalik. Samuti ei ole tal võimalik üksinda rendilepingut üles öelda.

Osaühingul M on maksuvõlad 2 968,26 euro ulatuses, millele lisanduvad intressid 232,99

eurot. Osaühingu M 01.12.2010 raamatupidamise bilansi kohaselt on osaühingul lühiajalisi

kohustusi 14 692,78 euro ulatuses. Osaühingu varaks on maa ja hoone bilansilises väärtuses 3

218,27 eurot ja OÜ-lt GB laekumata arved summas 13 776,22 eurot. Osaühingu kinnisvara

turuväärtus võib selle bilansilisest väärtusest olla väiksem OÜ-ga GB sõlmitud tähtajalise

rendilepingu tõttu. Arvestades eelnimetatud asjaolusid on võlgnik maksejõuetu, sest tal

puudub vara vähemalt vaidlustamata maksuvõla 3 201,25 euro tasumiseks. Võlgniku juhatuse

liige on veendunud, et pankrotimenetluses on võimalik võlgniku tervendamine. Käesolevaks

ajaks ei ole ajutine haldur saanud tervendamise osas seisukohta kujundada. Kassa ja

pangakonto tehingute põhjal on alust arvata, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise

võimalused puuduvad. Osaühingu M makseraskused on tekkinud 2009. aasta lõpul OÜ GB

poolt rendilepingu nõuetekohaselt täitmata jätmise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla

juhatuse liikme MP poolt osaühingu maksejõuetuse tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo

tunnustega tegu karistusseadustiku tähenduses ja raske juhtimisviga pankrotiseaduse

tähenduses. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Osaühingu M

pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühingu M pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur

palus määrata ajutise halduri tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot,

kokku 1 190 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise

halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu M pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid Proosi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks maa ja hoone bilansilises

väärtuses 3 218,27 eurot ja OÜ-lt GB laekumata arved summas 13 776,22 eurot, mille

sissenõudmiseks tuleb hagi esitada. Bilansi kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi 14

692,78 euro ulatuses, millest maksuvõlg 3 201,25 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole rentnikult rendivõla sissenõudmist alustanud,

sest juhatuse liige M Pkeeldub rentnikule nõude esitamisest. Juhatuse liikmete ühise

esindusõiguse tõttu NBl üksi hagiavaldust rendivõla sissenõudmiseks kohtusse esitada ei ole

võimalik. Samuti ei ole tal võimalik üksinda rendilepingut üles öelda. Ajutine haldur on

seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib tõenäoliselt olla MP kuriteo

tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise

võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu M

pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku juhatuse liikmeid

vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib

tõenäoliselt olla MPkuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga kuna võlgnik ei ole

rentnikult rendivõla sissenõudmist alustanud, sest juhatuse liige MP keeldub rentnikule nõude

esitamisest.

Kohus leiab, et kuna Osaühingu M vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub

kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas

kinnistu ning võimalus esitada nõue OÜ GB vastu tasumata rendimaksete saamiseks, siis

tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, juhatuse tegevuse ning maksejõuetuse põhjuste

kohta.

PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks

elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku,

usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri,

prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des

85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et

ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed NB (isikukood XXX) ja MP(isikukood XXX).

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed NB ja MP on kohustatud hiljemalt

07.03.2011 haldurile üle andma nende valduses olev Osaühingu M vara ning

raamatupidamisdokumentatsioon.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel

või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel NB ja MP trahvida, kohaldada nende suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 63,91 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine

haldur büroole hüvitada 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu 1 190 eurot ja kulutuste hüvitis 93,60 eurot välja mõista võlgnikult,

Osaühingult M.

Viivi Villemson