2-10-48435/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes TsMS §-dest 475 lg 1 p 8, 554, 557, 661 lg 1 ja 2 rahuldada avaldus.

2. Peatada S. P. hooldusõigus alaealise tütre K. P. suhtes (PkS § 140 lg 1).

3. Määrata alaealise K. P. eestkostjateks V. K. ja A. K. kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 03.11.2017.a

4. Anda eestkostjatele V. Kasele ja A. K.ile kõik eestkostetava seadusliku esindaja õigused.

Kohtuasja number 2-10-48435 Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Avinurme Valla (Vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealisele K. P.le eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

25. jaanuar 2011

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Avinurme Vallavalitsus (asukoht: Võidu 9, Avinurme 42101, Ida-Virumaa)

T. T. (tiina@avinurme.ee)

S. P. (IK xxx, xxx)

K. P. (IK xxx, xxx)

Vandeadvokaat Anti Aasmaa

V. K. (IK xxx, xxx)

A. K. (IKxxx, xxx

5. Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

6. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

7. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Alaealisele K. P.le määratud riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

9. Vastavavalt TsMS § 531 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avalduse kohaselt ei tule alaealise K. P. ema S. P. lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega toime. Lapse isa R. K. pruukis tihti alkoholi, mistõttu toimusid kodus pidevad skandaalid. Lapse isa elab käesoleval ajal Soomes ning tal on uus pere. Alaealisel K. P.l on terviseprobleemid (epilepsia) ning ka vaimne mahajäämus. Last kasvatavad ja tema eest hoolitsevad vanaema V. K. ja tema elukaaslane A. K.. Laps õpib Porkuni koolis 4. klassis: K. on arenenud ja kohanenud hästi, on rõõmsameelne ja suhtlemisaldis tüdruk. Lapse ema S. P. käib küll last pidevalt vaatamas, kuid lapsega tegeleda ta ei oska, ruttu minnakse omavahel riidu. Ema on endale aru andnud, et lapse kasvatamisega ta toime ei tule. Ka emal on uus elukaaslane. Avaldaja palub lapse eestkostjateks määrata V. K. ja A. K.i, kes on last kasvatanud üle kaheksa aasta, teda arendanud ning tema eest hoolitsenud.

2. Alaealisele K. P.le määratud esindaja leiab viidates PkS § 171 lg 1 ei ole võimalik määrata lapsele eestkostjat juhul kui lapsevanem ise ei teosta ega soovi reaalselt lapse esindusõigust teostada. Esindaja leiab, et enne eestkostja määramist tuleb eelnevalt otsustada küsimus K. P. vanemate hooldusõiguse äravõtmise või peatamise üle.

3. Kohtuistungil 25.01.2011 täiendas Avinurme Vallavalitsus avaldust ning palus peatada lapse ema S. P. vanemahooldusõigus, kuna reaalselt tema oma last kasvatada ei soovi ega tule sellega ka toime. Lapse ema viibis küll kohtuistungil, kuid ei soovinud vastata talle esitatud küsimusele, mis põhjusel ei soovi ta oma last hooldada. Lapse ema S. P. nõustus, et tema vanemahooldusõigus peatatakse.V. K. ja A. K. kinnitasid oma soovi ja nõusolekut olla K. P. eestkostjad.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Kohus tuvastas, et 03.11.1999.a sündinud K. P. on sündinud vallaslapsena, sünnitunnistusel on kanne üksnes ema S. P. kohta (tl 7); S. P. on andnud nõusoleku, et tema lapse eestkostjateks saaks V. K. ja A. K. (tl 5); Politseija Piirivalveameti teatiste järgi V. K. ega A. K. karistusregistrisse kantud ei ole (tl 21, 22); mõlemal eestkostja kandidaadil on püsiv sissetulek (tl 25, 26) ning nad on läbinud hooldusja adoptiivperede PRIDE koolituse (tl 27-28); V. K. osales koolitusel „Professionaalne tugiisik raske või sügava puudega lapsega perele“ (tl 29); V.

K. ja A. K. on andnud nõusoleku olema K. P. eestkostjateks (tl 39)

6. Vastavalt PkS § 171 lg 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Avinurme Vallavalitsus soovib peatada K. P. ema S. P. vanemahooldusõiguse. Vastavalt PkS § 140 lg 1 peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Ning sama §-i 2.lõike järgi taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud selle peatamise aluse äralangemine. Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada. (PkS § 140 lg 3).

7. Kohus on seisukohal, et vanema hooldusõiguse peatamine S. P. suhtes on põhjendatud. S. P. ei tule iseseisvalt lapse kasvatamise ega tema eest hoolitsemisega toime, ega ka soovi seda. Sama kinnitas ta kohtuistungil ning nõustus vanema hooldusõiguse peatamisega. Kohus leiab, et hooldusõigus ei saa kuuluda vanemale, kes seda teostada ei soovi ega suuda. Lapse sünniakti on kantud üksnes ema S. P., seega hooldusõiguse peatamise korral ei ole esindusõigust ei K. P. emal ega sünniakti kandmata isal.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud PkS § 171 lg 1 alaealisele lapsele eestkostja määramise eeldused. Avaldaja palub eestkostjaks määrata V. K. ja A. K.i. Avaldust toetas kohtuistungil ka alaealise esindaja. Vastavalt PkS § 178 lg 2, võib kohus juhul, kui see on juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik nimetada mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus on seisukohal, et kuna nii V. K. kui A. K. on läbinud eelnevad koolitused, on lapse eest aastaid hoolitsenud ning avaldanud nõusoleku last koos kasvatada ning tema eest hoolitseda, on põhjendatud nimetada eestkostjateks mõlemad.

8. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides (PkS § 179 lg 1).

Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PkS § 194).

9. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (TsMS § 557 lg 3).

Kohtunik Evi Kool