Legislator Case Law & Legislation
2-10-59751/10 AI generated

2-10-59751/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-59751/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada OÜ M(likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) pankrotiavalduse OÜ M(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

Legislator headnote

AI generated

2-10-59751/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Lõpetada OÜ M(likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) pankrotiavalduse OÜ M(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

Keywords

AI generated
bank resolution banking system bank charges bank credit balance bankruptcy claim bank account information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-59751

Tsiviilasi

OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ M(likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht

xxx)

Võlgniku likvideerija Silver E

Ajutine pankrotihaldur T S

Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ M(likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜ M(likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. OÜ M(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile T S .

4. Pärast OÜ M(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada T S ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata OÜ M(likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks Silver E

(isikukood xxx).

6. Määrata ajutise halduri T S töötasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks

508,20 eurot, kokku 2 048,20 (kaks tuhat nelikümmend kaheksa eurot) 20 senti.

7. Välja mõista SE(isikukood XXX) ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga

2 048,20 (kaks tuhat nelikümmend kaheksa eurot) 20 senti T S kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜ M(likvideerimisel) esitas 29.11.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli

võlgniku põhitegevusalaks hambaraviteenuse osutamine. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte

majandustegevus lõppenud. 08.04.2010 algatatud likvideerimismenetluse käigus on selgunud,

et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Harju Maakohtu 16.12.2010 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati OÜ

M(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks T S .

Ajutise pankrotihalduri aruanne

T S esitas 06.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

järelpärimiste teel kogutud andmetel OÜ-l M(likvideerimisel) reaalset vara, mille moodustab

arvelduskontol olev raha, summas 1,85 eurot (28,97 krooni). Likvideerija poolt esitatud

andmetel on OÜ-l M(likvideerimisel) vara bilansilises väärtuses, summas 1 923,11 eurot (30

090,20 krooni) ning hinnangulises väärtuses 192,31 eurot (3 009,02 krooni). Ajutise halduri

hinnangul on immateriaalne vara väärtusetu ning debitoorsete nõuete sissenõudmine

otstarbetu. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on OÜ-l M(likvideerimisel) kohustusi

kogusummas 59 523,91 eurot (931 346,86 krooni). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik

püsivalt maksejõuetu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et

majandusraskused ja püsivalt maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige üldisest

majanduse jahenemisest põhjustatud tarbimise järsust vähenemisest, mida ei olnud võimalik

täies ulatuses ette prognoosida ning selle vältimiseks vajalikke abinõusid tarvitusele võtta.

Ajutine haldur, tutvunud äriühingu likvideerija poolt esitatud andmete põhjal äriühingu senise

majandustegevusega, on tuvastanud käesoleva aruande koostamise seisuga osaühingu

tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid, mis võiksid olla

tagasivõidetavad pankrotiseaduse (PankrS) §-de 110-114 alusel. Lõplik seisukoht tehingute

seotuse osas äriühingu majandustegevusega on võimalik võtta pankrotimenetluse käigus

pärast kõigi OÜ M(likvideerimisel) raamatupidamisdokumentidega tutvumist. Ajutisele

haldurile on esitatud OÜ-ga M(likvideerimisel) sõlmitud laenulepingud järgmiste poolte

vahel: OÜ VH(XXX.a.), OÜ VH(XXX.a.), OÜ VI(XXX.a.), KV(XXX.a.), TT(XXX.a.).

Ajutisel halduril puuduvad 2008.a. arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuksid 2008.

aastal

sõlmitud

laenulepingute

alusel

laenu

andmised

ja

raha

tasumised

OÜ

M(likvideerimisel) arvelduskontodele.

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 5¹ on juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse

osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

maksejõuetuse ilmnemisest. Äriühingu suhtes algatati likvideerimismenetlus 08.04.2010.a.

likvideerimisotsuse alusel, samas oli äriühingu majandustegevus alates asutamisest kahjumlik.

Äriühingu endise juhatuse liikmed ja osanikud, kes olid ühtlasi ka äriühingule laenuandjateks,

pidid olema teadlikud äriühingu kahjumlikust majandustegevusest ning võtma vastu otsuse

majandustegevuse lõpetamiseks, kuid seda ei tehtud. Hiljemalt 2008.a. majandusaasta

aruande esitamise järgse 20 päeva jooksul oleks pidanud juhatus esitama kohtule

pankrotiavalduse, kuna äriühing oli maksejõuetu. Kuigi äriühingu majandustegevust jätkati

täiendavate laenude võtmisega juhatuse liikmetelt ja osanikelt, siis sellise teoga suurendati

vaid äriühingu kohustusi, mistõttu on kasvanud ka kõik muud kohustused, muuhulgas Maksu-

ja Tolliameti ees. Ajutise halduri hinnangul võib olla tegemist karistusseadustiku (KarS)

§ 3851 kohase süüteoga.

Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal täiendavad andmed majandustegevusega seotud

kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

Samas puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tulenevalt

eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad

isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ M(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise

halduri tasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotisaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot.

Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas

seisukohta, et võlgniku likvideerija on valmis hüvitama ajutise halduri tasu.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri T S arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ M(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l

M(likvideerimisel) on kohustusi 187 130,31 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt võib OÜ M(likvideerimisel)

pankrotimenetluses esineda vara tagasivõitmise ja –nõudmise aluseid, kuid ajutisel halduril

puuduvad kõik raamatupidamisdokumendid lõpliku hinnangu andmiseks. Tulenevalt

eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt esitati talle laenulepingud, mis olid võlgnikul sõlmitud

järgmiste poolte vahel: OÜ VH(XXX.a.), OÜ VH(XXX.a.), OÜ VI(XXX.a.), KV(XXX.a.),

TT(XXX.a.). Ajutisel halduril puuduvad võlgniku 2008 arvelduskontode väljavõtted, millest

nähtuksid 2008 sõlmitud laenulepingute alusel laenu andmised ja raha tasumised võlgniku

arvelduskontodele. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et äriühingu endise juhatuse

liikmed ja osanikud, kes olid ühtlasi ka äriühingule laenuandjateks, pidid olema teadlikud

äriühingu kahjumlikust majandustegevusest ning võtma vastu otsuse majandustegevuse

lõpetamiseks, kuid seda ei tehtud. Hiljemalt 2008.a. majandusaasta aruande esitamise järgse

20 päeva jooksul oleks pidanud juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse, kuna äriühing oli

maksejõuetu. Kuigi äriühingu majandustegevust jätkati täiendavate laenude võtmisega

juhatuse liikmetelt ja osanikelt, siis sellise teoga suurendati vaid äriühingu kohustusi, mistõttu

on kasvanud ka kõik muud kohustused, muuhulgas Maksu- ja Tolliameti ees. ÄS § 180 lg 5¹

kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva

möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast

maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud

maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse

ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, mille

kohaselt võib olla tegemist KarS § 3851 kohase süüteoga kuna võlgniku juhatuse liikmed ei

esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul pankrotiavaldust. Ajutisel halduril puuduvad

käesoleval ajal täiendavad andmed majandustegevusega seotud kuriteost või muust

õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

07.01.2011 määrusega tegi kohus OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele ettepaneku tasuda OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 5 112,90 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste

kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜ-l M(likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude

katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ M(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2

alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Silver E ele

(isikukood 37807292765).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 540 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku likvideerija Silver E on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb

võlgniku likvideerijalt T S kasuks välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 2 048,20

eurot.

Viivi Villemson