Legislator Case Law & Legislation
2-10-39417/19 AI generated

2-10-39417/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-39417/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K. K. on üle andnud M. L. tema valduses olnud M. L. kuulunud koduse vara K. K. valduses olevate M. L. kuuluvate tööriistade eest maksab K. M. L. rahalist

Legislator headnote

AI generated

2-10-39417/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K. K. on üle andnud M. L. tema valduses olnud M. L. kuulunud koduse vara K. K. valduses olevate M. L. kuuluvate tööriistade eest maksab K. M. L. rahalist

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement objection to debt enforcement withdrawal of debt enforcement forfeiture agreement satisfaction of claim settlement of dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust

valdusest

või

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja number

2-10-39417

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine;

riigilõivu tagastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx-

xxxxxxxx-xxxxxxxx); esindaja: Maia Ploom (e-post

maiapl@hot.ee)

kostja:

K.

K. (ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. L. ning K. K. vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. K. K. on üle andnud M. L. tema valduses olnud M. L. kuulunud koduse vara

esemed (isiklikud asjad) ning pooltel ei ole selles osas teineteisele mitte

mingisuguseid pretensioone.

1.2. K. K. valduses olevate M. L. kuuluvate tööriistade eest maksab K. M. L. rahalist

kompensatsiooni 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat krooni). Tööriistad jäävad K.

K. omandisse.

1.3. Tasumisele kuuluva summa 20 000.- krooni maksab K. K. M. L. kontole nr

xxxxxxxxxxx AS-is Swedbank ning raha ülekandmisega loeb M. L. võla endale

tasutuks.

1.4. Pärast raha laekumist ei ole kummalgi poolel teise poole vastu enam mitte

mingisuguseid nõudmisi.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-39417 (M. L. hagi K. K. vastu asja

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks).

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta rahuldamata M. L. taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

2/2

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on M. L. hagi K. K. vastu, hageja palub välja mõista kostja

ebaseaduslikust valdusest esemed või esemete mittetagastamise korral 64 594 krooni.

14.09.2010 määrusega andis kohus M. L. menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastas

M. L. hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt (5000 krooni ulatuses) ja määras,

et M. L. tuleb tasuda riigilõiv 3500 krooni viie kuu jooksul 700 krooni suuruste

osamaksetena alates määruse jõustumisest. 21.01.2011 seisuga on hageja tasunud riigilõivu

kokku 3500 krooni.

27.12.2010 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse

lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Hageja palub tagastada endale poole tasutud riigilõivust.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata

jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab

TsMS § 150 lg 2 p 1, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Käesolevas asjas tulnuks tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 8500

krooni, kuid hageja on seoses menetlusabi andmisega maksnud riigilõivu 3500 krooni.

Arvestades TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 190 lg 4 koosmõjus, puudub alus hagejale riigilõivu

tagastamiseks ning hoopis temalt tuleks riigituludesse välja mõista riigilõiv 750 krooni

(8500 / 2 – 3500), sest ta on tasunud menetluses vähem kui pool seaduses ettenähtud

riigilõivust.

TsMS § 190 lg-t 7 ja kompromissi sõlmimist arvestades ei pea kohus hagejalt riigilõivu

750 krooni väljamõistmist siiski põhjendatuks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus TsMS

§ 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi

sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohtunik