2-10-53255/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-53255

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-53255

Tsiviilasi

VVO Kinnisvara Arenduse OÜ hagi OÜ Introlux ja Zaza

Masurashvili vastu 25 133,68 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

18 578,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja VVO Kinnisvara Arenduse OÜ (registrikood 10901230;

asukoht Ed. Vilde tee 150, 12618 Tallinn);

hageja esindaja Sergei Desjatnikov (postiaadress Jakobi 34, 51005

Tartu; e-post teie.jurist@mail.ee);

kostja OÜ Introlux (registrikood 11389840; asukoht Lina 7-36,

10314 Tallinn);

kostja Zaza Masurashvili

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada VVO Kinnisvara Arenduse OÜ hagi OÜ Introlux ja Zaza Masurashvili vastu.

2. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Introlux ja Zaza Masurashvililt VVO Kinnisvara

Arenduse OÜ kasuks 25 133 (kakskümmend viis tuhat ükssada kolmkümmend kolm) eurot ja

68 senti, millest põhinõue on 18 578,57 eurot, intress 687,22 eurot, 18.10.2010 seisuga

sissenõutavaks

muutunud

viivis

3875,83 eurot

ja

võlgnevuse

sissenõudmise

kulud

1992,06 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Introlux ja Zaza Masurashvililt VVO Kinnisvara

Arenduse OÜ kasuks alates 19.10.2010 kuni 20 570,63 euro (põhinõude ja võlgnevuse

sissenõudmise kulude) täieliku tasumiseni viivis 0,1% 20 570,63 eurolt päevas. Viivisenõue

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada 20 570,63 eurot.

4. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Introlux ja Zaza Masurashvililt VVO Kinnisvara

Arenduse OÜ kasuks menetluskulu 3045 (kolm tuhat nelikümmend viis) eurot ja 39 senti.

5. Jätta Tartu Maakohtu 09.11.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Eesti

Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes OÜ Introlux ja Zaza Masurashvili pangakontode ja

hoiuste arestimine kokku 18 578,57 euro ulatuses VVO Kinnisvara Arenduse OÜ kasuks –

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

2(4)

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on VVO Kinnisvara Arenduse OÜ hagi OÜ Introlux ja Zaza

Masurashvili vastu 25 133,68 euro (põhinõue 18 578,57 eurot, intress 687,22 eurot, viivis

3875,83 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 1992,06 eurot) ning lisanduva viivise nõudes.

Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ Introlux vahel 05.08.2010 sõlmitud konstitutiivsest

võlatunnistusest, millega solidaarvõlgnikuna OÜ Introlux poolel ühines Zaza Masurashvili.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele kätte toimetatud 15.11.2010 isiklikult allkirja

vastu üleandmisega (tl 35-36). Kostjad esitasid 02.12.2010 kohtule kirjaliku vastuse (tl 73), milles

tunnistasid hagis nende vastu suunatud nõudeid ja taotlesid kohustuste täitmiseks paindliku

maksegraafiku sõlmimist. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda.

3. 04.01.2011 teatas hageja (tl 78-79), et ei nõustu kostjatega maksegraafikut sõlmima, kuna kostjate

senist käitumist arvestades on hagejal alust arvata, et kostjad seda tõenäoliselt ei täida. Hageja on

olnud kannatlik, kuid kostjad ei ole kokkuleppest tulenevat kohustust täitnud, mistõttu on hagi

esitamine hageja viimane võimalus kohustada kostjaid oma kohustusi täitma.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad on kirjalikus vastuses

hagile hagi õigeks võtnud, tunnistades hageja nõudeid.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava

osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

5. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 05.08.2010 võlatunnistusest (tl 8-9) ja

viivisearvestusest (tl 10).

6. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud

oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 65 lg 1, § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlg 18 578,57 eurot, intress 687,22 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 3875,83 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 1992,06 eurot,

kokku seega 25 133,68 eurot. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus kostjatelt lisanduva

viivise väljamõistmiseks. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduse resolutsiooni p-s 9 palunud

lisanduva viivise välja mõista 332 613,17 kroonilt (põhinõue + intress + võlgnevuse sissenõudmise

kulud). VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressiga tasumise viivitamise korral ja

sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja alates 19.10.2010 lisanduva viivise 0,1% päevas

20 570,63 eurolt (põhinõue koos võlgnevuse sissenõudmise kuludega) kuni 20 570,63 euro täieliku

tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet (juba sissenõutavaks muutunud

viivist ja lisanduvat viivist) kokku 20 570,63 euroga.

7. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostjad on jätnud oma

lepingulise kohustuse täitmata, siis on nad oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab

kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 1741 lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul

põhinevas otsuses lisaks menetluskulude joatusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitas 12.01.2011 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjatelt hageja

kasuks välja menetluskulud kokku 5221,82 eurot (81 700,66 krooni). Menetluskulude nimekirja järgi

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 35 450 krooni (hagi esitamisel tasutud

35 000 krooni ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud 450 krooni), lepingulise esindaja tasust

3(4)

16 080 krooni (ilma käibemaksuta), kohtutäituri tasust 11 040 krooni ja hagi tagamise tagatisest

19 130,66 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt

riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma,

mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel

290 691,49 krooni (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS)

§ 56 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 30 000 krooni. Hageja on 27.10.2010 tasunud hagi esitamisel

riigilõivu 35 000 krooni (tl 3), seega 5000 krooni enam seaduses sätestatust. Hagejal on TsMS § 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus nõuda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas. Koos hagiavaldusega esitas

hageja kohtule avalduse hagi tagamiseks, tasudes 27.10.2010 hagi tagamise avalduselt riigilõivu

450 krooni (tl 3), mis vastas taotluse kohtusse esitamise ajal RLS § 56 lg-s 21 sätestatud suurusele.

Kuna riigilõivude suurused tulenevad seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks

ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu summas 30 450 krooni

(30 000 + 450) ehk 1946,11 eurot.

TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise

määruse täitmise kulud. Kohus tagas 09.11.2010 määrusega (tl 30-31) hagi. Hageja poolt kohtuvälise

kulu kandmist kinnitavad Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused

täiteasjades nr 007/2010/78959 ja nr 007/2010/78960, mille kohaselt kohustus hageja täiturile maksma

kogusummas 11 040 krooni (2 × 5520). Samas nähtub kohtule esitatud kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsustest, et nimetatud summa sisaldab 20% suurust käibemaksu. Kuivõrd hageja on

käibemaksukohustuslane (vt www.emta.ee), siis saab hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu on põhjendatud rahuldada hageja kohtuvälise kulu nõue summas 9200 krooni

(2 × 4600), mis on 587,99 eurot.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt

ülemääraste kulude hüvitamise eest. Avaldusest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja kuluks

16 080 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt

väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (konstitutiivsest võlatunnistusest tulenev nõue),

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud

vaidlust (kostjad võtsid hagi õigeks) ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 8000 krooni ehk 511,29 eurot.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud kohtule taotluse kostjatelt

tagatisraha väljamõistmiseks menetluskuluna. Kohus kohustas 28.10.2010 määrusega (tl 20-21)

hagejat tagatise andmiseks, kuna hageja taotles rahalise nõudega hagi tagamist. Hageja tasus

05.11.2010 kohtu tagatiste kontole 19 130,66 krooni (tl 26). Kuna tagatis ei kuulu menetluskulude

koosseisu, siis ei ole tagatisena tasutud summa kostjatelt menetluskuluna väljamõistmine põhjendatud.

Tagatis tagastatakse tagatise andja avalduse alusel TsMS §-s 195 ja § 391 lg-s 2 nimetatud asjaoludel.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 1 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja

menetluskuluna 3045,39 eurot (riigilõivu 1946,11 eurot, lepingulise esindaja tasu 511,29 eurot ja

kohtutäituri tasu 587,99 eurot).

8. Kohus tagas hageja taotlusel 09.11.2010 määrusega (tl 30-31) hagi ning arestis Eesti Vabariigis

tegutsevates krediidiasutustes kostjate kontod ja hoiused kokku 18 578,57 euro ulatuses hageja kasuks.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lg 2 alusel.

4(4)

9. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik