2-10-31151/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-31151

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-31151

Tsiviilasi

Johannes

Avi

hagi

Aivo

Sarapiku

vastu

kinnistusraamatu kande muutmiseks

Tsiviilasja hind

3195,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Johannes Avi

hageja seaduslik esindaja eestkostja Marika Prikker

hageja lepinguline esindaja Lembit Auväärt (ÕPS Tartu

Ühing,

Mõisavahe

31-12,

50707

Tartu;

e-post

lembit.auvaart@mail.ee);

kostja Aivo Sarapik

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Johannes Avi hagi Aivo Sarapiku vastu tagaseljaotsusega.

2. Kustutada Aivo Sarapik kui omanik kinnistusraamatu kandes Tartu linnas XXX asuva

korteriomandi (registriosa nr XXX) suhtes ning kanda nimetatud korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse Johannes Avi (isikukood XXX).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Aivo Sarapiku kanda.

Välja mõista Aivo Sarapikult Johannes Avi kasuks menetluskulu 511,29 eurot.

Välja mõista Aivo Sarapikult riigilõiv 255,65 eurot riigituludesse.

Anda Aivo Sarapikule tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank AS),

viitenumber mõlema konto puhul 2900078538) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest

(TsMS § 179 lg 5). Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu

kantseleisse esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise

kostja suhtes. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud

riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).

Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Aivo Sarapikul tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

2(3)

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist viivitamata

Justiitsministeeriumile (TsMS § 179 lg 4).

Edasikaebamise kord

Johannes Avi võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Aivo Sarapik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Johannes Avi hagi Aivo Sarapiku vastu kinnistusraamatu kande

muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 20.10.2008 oma korteriomandi kostjale. Tartu Maakohus

tuvastas 04.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-32010 poolte vahel 20.10.2008 Tartu notar

Karin Jõksi büroos sõlmitud korteriomandi asukohaga Tartus, XXX kinkelepingu ja isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu tühisuse. Kinnistusraamatu andmete järgi on vaidlusaluse korteri

omanikuks kostja, kes keeldub mõlemapoolse avalduse alusel kannet muutmast. Hageja palub

tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatus registriosas nr XXX (Tartus, XXX

asuv korteriomand) kande muutmiseks (kustutada omanikukanne kostja suhtes ning kanda

omanikuna kinnistusraamatusse hageja).

2. Kohus kohustas kostjat 13.08.2010 kohtumääruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast

hagimaterjalide kättetoimetamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei

vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kohtumäärus (kirjaliku

vastuse nõue) on kätte toimetatud kostja emale 22.11.2010 edasiandmiseks kostjale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid

kostjale kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on esitanud kohtule taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 04.03.2010 kohtuotsusest

tsiviilasjas nr 2-09-32010 ja kinnistusraamatu väljatrükist.

3(3)

7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostja kui Tartus, XXX asuva korteriomandi omanik

tuleb

kustutada

kinnistusraamatust

ning

nimetatud

korteriomandi

omanikuna

tuleb

kinnistusraamatusse kanda hageja.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4.

10. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni (479,34 eurot) ja lepingulise esindaja tasu 4500 krooni

(287,60 eurot), kokku seega 12 000 krooni (766,94 eurot).

Hagejale anti 01.07.2010 kohtumäärusega menetlusabi ning määrati riigilõivu 7500 krooni tasumine

osamaksetena. Hageja on käesolevaks ajaks tasunud riigilõivu 3500 krooni (223,69 eurot). Hageja

poolt riigilõivu osamaksetena tasumine tuleb lõpetada ja kostjalt TsMS § 190 lg 3 ning § 179 lg 1

alusel riigilõiv 4000 krooni (255,65 eurot) välja mõista riigituludesse.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu,

nõude olemust, asja keerukust ning hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides toodut ja

hinnates arvel nr 2010-13 märgitud ajakulu ja tunnihinda võrrelduna hageja lepingulise esindaja

tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja

mõista lepingulise esindaja tasu taotletud suuruses, s.o 4500 krooni (287,60 eurot).

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna 511,29 eurot (tasutud riigilõivu 223,69 eurot ja lepingulise esindaja tasu

287,60 eurot).

Kohtunik